crista galli -KUKEHARI os parietale -KIIRULUU angulus sphenoidale, - KIIRLUU NURK frontalis,- OTSMIKU (NURK) occipitalis, - KUKLALUU (NURK) mastoideus NIBUJÄTKE (NURK) margo sagitalis, -SAGITAALSERV squamosus, -SOOMUS(SERV) occipitalis KUKLA(SERV) tuber parietale - linea temporalis sup et inf - OIMUJOON sulcus sinus sigmoidei - os temporale -OIMULUU pars tympanica - TRUMMIOSA porus acusticus externus VÄLIMINE KUULMEAVA meatus acusticus externus VÄLIMINE KUULMEKÄIK pars squamosa -SOOMUSOSA fossa mandibularis ALALÕUALUU AUK processus zygomaticus - ........ JÄTKE tuberculum articulare LIIGESKÖBRUKE linea temporalis -OIMUJOON pars petrosa KALJUOSA (VÕI PÜRAMIIT) pyramis -PÜRAMIID porus acusticus internus SISEMINE KUULMEAVA meatus acusticus internus SISEMINE KUULMEKÄIK sulcus sinus sigmoidei - incisura jugularis - KÄGIMULK canalis caroticus UNEARTERI KANAL
NINAÕÕS - CAVITAS NASI - vahesein – septum nasi sõõrmete piirkonnas kileline eesosas kõhreline – cartilago septi nasi tagaosas luuline – sõelluu lamina perpendicularis + sahkluu NINAESIK – VESTIBULUM NASI - pärisninaõõnest eraldab limen nasi - ninaesikusse avaneb allapoole sunnatud sõõre – naris PÄRISNINAÕÕS – CAVITAS NASI PROPRIA - Concha nasaalis superior, media et inferior - Meatus nasi superior, media et inferior - Meatus nasi communis – ühinevad selleks - Nina-neelukäik – meatus nasopharyngeus -> karbikutest tagapool -> avaneb frontaaltasapinnas choana kaudu ülaneeluõõnde Regioonid - Regio cutanea – karvad (võõrkehad), higi- ja rasunäärmed - Regio olfactoria – haistmisregioon -> ülemise ninakarbiku alumine osa -> limaskestal seroosnäärmed -> haismtmiselund -> haistmisrakud + tugirakud + basaalrakud
d) nimmelüli jätked, mis puuduvad rinnalülil processus accessorius et mamillaris ! Kolju – 1 küsimus ! 1. Cavitas nasi a) nimeta 2 luud, mis moodustavad suuremosa ninaõõne vaheseinast: lamina perpendicularis ossis ethmoidalis vomer b) millisesse ninakäiku avaneb sinus frontalis, millisesse sinus maxillaris, millisesse canalis nasolacrimalis. sinus frontalis – meatus nasi mediasse sinus maxillaris – meatus nasi mediasse canalis nasolacrimalis – meatus nasi inferiorisse ! 2. Fossa pterygopalatina a) seinad eesmine sein - tuber maxilla, os palatinum processus orbitalis tagumine - os sphenoidale processus pterygoideus, ala major mediaalne - os palatinum lamina perpendicularis ülemine - corpus ossis sphenoidalis b) avaused: orbitaga - fissura orbitalis inferioriga fossa cranii mediaga – foramen rotundum basis cranii externaga - canalis pterygoideus
angulus nurk ligamentum side apertura avaus linea joon apex tipp lobus sagar aponeurosis kilekõõlus lobulus sagarik arcus kaar arteria, arteriae (a.;aa.) arter,arterid margo serv articulatio liiges meatus käik atrium koda medulla säsi musculus, musculi (m.; mm.) lihas basis põhimik bulbus sibul nervus, nervi (n.; nn.) närv; närvid nucleus tuum canalis kanal capsula kihn, kapsel os, ossa luu; luud
angulus nurk ligamentum side apertura avaus linea joon apex tipp lobus sagar aponeurosis kilekõõlus lobulus sagarik arcus kaar atreria, atreriae (a.;aa.) arter,arterid margo serv articulatio liiges meatus käik atrium koda medulla säsi musculus, musculi (m.; mm.) lihas basis põhimik bulbus sibul nervus, nervi (n.; nn.) närv; närvid nucleus tuum canalis kanal capsula kihn, kapsel os, ossa luu; luud
Somiidilihaste närv, seina, läbi fissura somaatilis-eferentne. orbitalis superior'i silmakoopasse 3 VII N facialis silla ja piklikaju pourus et meatus Kõikide tundeneuronite kehad on ganglion geniculi's, nucl n facialis (eve; 2. vistseraalkaare närv vahel, oliivist acusticus internus mis paikneb näonärvikanalis. branhiomotoorne tuum, mille kiud lateraalsemalt, nn -canalis facialis Harud: moodustavd pons'is silmuse ümber
Oculi dextri Oculorum dextrorum Mammae dextrae Mammarum dextrarum Atrii dextri Atriorum dextrorum Tumoris maligni Tumorum malignorum Regionis latae Regionum latarum Casus Singularis Pluralis Nom. Morbus gravis (II, III) Morbi graves Taraxacum officinale Taraxaca officinalia `harilik võilill' Meatus acusticus Meatus acustici `kuulmekäik' (IV, II) Singultus frequens Singultus frequentes `sage luksumine' (IV, III) Species rara `haruldane Species rarae liik' (V, I) Gen. Morbi gravis Morborum gravium Taraxaci officinalis Taraxacorum officinalium Meatus acustici Meatuum acusticorum Singultus frequentis Singultuum frequentium Speciei rarae Specierum rararum Kordamiseks
100 patients in which 99 were successfully tracheally intubated [email protected] using an elevated head-up position (Fig. 1) (2). In this position, the References shoulders are elevated with several pads, the head and neck are 1. Brodsky JB, Lemmens HJM, B extended, and the external auditory meatus is in line with the tion. Anesth Analg 2002;94:73 2. Brodsky JB, Lemmens HJ, Bro sternal notch. We propose a modification of this position that surgery: proper positioning achieves the same goals without application of the rolls under the ISEÄRASUSED KÄSITLUSES
Näokojust ülalpool on silmakoobasminepind (facies orbitalis). Tiibjätkeid (processus pterygoidei) läbib tiibjätkekanal (canalis pterygoideus). Põhiluu-urge (kiilluu sees) OIMULUU (os temporale) (peas) Soomusosa (pars squamosa). Sarnaluumine jätke (processus zygomaticus) Sarnaluumise jätke all asub alalõuaauk (fossa mandibularis), mille kohal asub liigesköbruke (tuberculum articulare). Trummiosa (pars tympanica) piirab välimist kuulmekäiku (meatus acusticus externus). Välimine kuulmekäik algab välimise kuulmeavausena (porus acusticus externus). Sisemine kuulmekäik (meatus acusticus internus) algab sisemise kuulmeavausena (porus acusticus internus). Kaljuosa (pars petrosa) ülemisel pinnal on kaarkõrgend (eminentia arcutata) ning kolmiknärvijäljend (impressio trigeminalis). Kaljuosa alumisel pinnal on unearterikanali välimine avaus (apertura externa canalis carotici), kägiauk (fossa jugularis),
- ninaesikusse avaneb allapoole sunnatud sõõre naris - ees ülal: II-IV trahheaalkõhre kõrgusel kilpnäärmekitsus PÄRISNINAÕÕS CAVITAS NASI PROPRIA - ees all: suured veresooned: aort, truncus brachiocepalicus, vena - Concha nasaalis superior, media et inferior brachiocepalica sinistra - Meatus nasi superior, media et inferior - külgedel: kilpnäärme sagarad + kaela veresoonte-närvide kimp - Meatus nasi communis ühinevad selleks - taga: söögitoru - Nina-neelukäik meatus nasopharyngeus -> karbikutest tagapool -> - fraktsioonikoht sidemega perikardile fikseeritud avaneb frontaaltasapinnas choana kaudu ülaneeluõõnde ligamenta anularia
3. Neuronikeha: multipolaarsed rakud 4. Neuronikeha: corpus geniculatum laterale (lõpeb sulcus calcarinuse piirkonnas), colliculus superior 1 1.3 N. vestibulocochlearis (VIII) esiku-teonärv, somaatiline ns Tasakaalu- ja kuulmiselundi närv, funkts ESA. Mõlema elundi retseptoorsetel aladel on epiteelis ärritusi vastuvõtvad karvarakud (reageerivad endolümfi ümberpaigutumisele). Algab sisekõrvast, läbib meatus acusticus internuse ja siseneb ajju pontotserebellaarnurga piirkonnas. Eraldi esiku-ja teojuur (omaette närvid). Mõlema koostises on bipolaarsed neuronid, mille kehad paiknevad vastavates tundeganglionites. 1.3.1 N. cochlearis, aferentne Kuulmistee: Perifeersed jätked lõpevad kuulmis- e spiraalelundi organum spirale neuroepiteelis. 1. Neuroni keha: bipolaarsete neuronite kehad vastavas tundeganglionis ganglion cochleare 2
Neerupealise koor, d) Noradrenaliin → Neerupealise säsi 154.Milline ajuripatsi sagar toodab gonadotroopseid hormoone nagu folliikuleid stimuleerivat hormooni ja luteiniseerivat hormooni? Eessagar 155.Millised alltoodud retseptoritest on samaaegselt nii puute- kui ka termoretseptorid? Krause kolvikesed, Ruffini lõpmed 156.Milliseid kõrva osi tähistavad järgmised ladinakeelsed nimetused? a) cavum tympani → Trummiõõs, b) tuba auditiva → Kuulmetõri, c) meatus acusticus externus → Välimine kuulmekäik, d) membrana tympani → Trummikile 157.Millised alltoodud väidetest on tõesed? *Epidermis jääb pärisnaha peale. *Epidermise sarvkiht (stratum corneum) asub kasvukihi (stratum germinativum) peal. *Epidermise sarvkiht koosneb sarvestunud surnud rakkude kihtidest, kasvukiht aga mitmes kihis asetsevatest elusatest rakkudest. *Pärisnaha näsakiht (stratum papillare), mis on varustatud veresoontega, tagab ainevahetuse