VASTAJA ------------------------------------- 1. SELGITA MÕISTED: 1) Helsingi protsess- 2) Idalepingud- 3) Prantsuskeelne sõna détente- 4) Terve maailmasüsteem- 5) Põrandaalused organisatsioonid- 6) Solidaarsus- 2. KES OLID: 1) Tadeusz Mazowiecki- 2) Václev Havel- 3) Edward Gierek- 4) Charles de Gaulle- 5) Leonid Breznev- 6) Richard Nixon- 3. VASTA KÜSIMUSTELE! 1) Millised riigid kuulusid Idablokki? 2) Mille nimel asusid võitlema haritlaste poolt moodustatud põrandaalused organisatsioonid? 3) Milliseid nõudmisi esitas võimudele Walese juhtimisel moodustatud tehastevaheline streigikomitee? 4) Millega lõppesid 1989. aasta algul alanud ümarlauakõnelused? 5) Mida tähendas valem 2+4? 6) Kuidas nimetati relva, mida 1952
See kõik andis Kesk- ja Ida- Euroopa inimestele märku, et aeg on sotsialismisüsteemile vastu astuda. Rahvas sai tuult tiibadesse ja aastatel 1988-1989 tabas Poolat ulatuslik streikide laine, mis halvas kogu majanduse. Nende lõpetamiseks alustati Lech Walesa poolt ümarlaukõneluste alustamise poliitiliste reformide teostamiseks. Kõneluste tulemustema jäi Jaruzelskile presidendi koht kuid ta lubas korraldada vabad valimised. Valimistel võitis Solidaarsus ja peaministriks sai T. Mazowiecki, kes oli esimene mittekommunistist valitsusjuht. 1990. aastal astus Jaruzelski presidendikohalt tagasi ning uueks valiti Lech Walesa. Ka Ida- Saksamaal hakkas rahvas vastu kommunistlikule süsteemile. 1987.-1988. aastal hakkasid idasakslased põgenema Lääne-Saksamaale, eriti just pärast Ungari ja Austria piiri avanemist. 1989. aasta oktoobris algasid Ida- Saksamaal meeleavaldused ja 9. novembris tungisid meeleavaldajad Berliini müüri juurde ja tungisid külma sõja sümbolist läbi
1988-1989 tabas Poolat ulatuslik streikide laine, mis halvas kogu majanduse. Jaruzelski pöördus Solidaarsuse juhi Lech Walesa poole, kes seadis streikide lõpetamise tingimuseks ümarlauakõneluste alutamise poliitiliste reformide teostamiseks. 1989. a aprill lõppesid ümarlauakõnelused, kus Jaruzelski säilitas presidendi koha, kuid lubas korraldada osaliselt vabad valimised. Juunis 1989 toimunud valimistel saavutas Solidaarsus võidu ning peaministriks määrati selle esindaja T. Mazowiecki. Poola oli saanud endale esimese mittekommunistist valitsusjuhi. Solidaarsuse valitsusega oli sunnitud leppima ka NSV Liit. 1990. a astus Jaruzelski presidendiametist tagasi ning uueks valiti Lech Walesa. Uuenduste algus Ungaris: Ungaris sai sotsialistliku süsteemi õõnestamine alguse looduskaitse ning ajalooga tegelevatest rühmadest. Ametliku ajalookäsitluse ümberhindamine kujuneski Ungaris üheks opositsiooni peamiseks nõudmiseks, sellele
Streikide lõpetamiseks oli Jaruzelski sunnitud pöörduma Solidaarsuse juhi Walesa poole, kes seadis tingimuseks ümarlauakõneluste alustamise poliitiliste reformide teostamiseks. · 1989a.algul alanud ümarlauakõnelused lõppesid aprillis kokkuleppega, Jaruzelskile jäi presidendi koht, kuid lubas korraldada osaliselt vabad valimised. 1989 a juunis toimunud valimistel saavutas Solidaarsus võidu ning peaministriks sai Mazowiecki.1990.a. astus Jaruzelski presidendiametist tagasi ning dets.toimunud valimistel hääletati Poola presidendiks Lech Walesa. III Uuenduste algus Ungaris · Ungari sotsialistliku süsteemi õõnestamine sai alguse looduskaitse ning ajalooga tegelevatest rühmadest. · 1987 a sept alustas Ungari kommunistide juhtkond dialoogi teisitimõtlejate ja opositsiooniliste rühmitustega.
Demokraadid s · Boris Jeltsin Idabloki lagunemine · 1989 murranguaasta o Loobuti Breznevi doktriinist o Majandusraskused 1. Poola a. Poolas algasid ümarlaua läbirääkimised oppositsiooniga a.i. Ühel pool Poola valitsus (kommunistlik partei) a.ii. Teisel pool ,,SOLIDAARSUS" b. Poolas toimused vabad valimised b.i. Poola peaministriks sai T. Mazowiecki ( oli esimene mittekommunistlik peaminister Ida Euroopas) b.ii. Presidendiks sai L. Walesa b.ii.1. Senine majandus langes kokku, tekkis poolas kriis 2. Ungari a. Kuulutati välja vabad valimised, kommunistid kaotasid a.i. Uus valitsus tegi tähtsaid otsuseid a.i.1. NSVL väed tuli Ungarist välja viia a.i.2
Esimese hoobi sai kommunistlik süsteem Poolas. 1988-1989. aastal tabas Poolat ulatuslik streikide laine, mis halvas kogu majanduse. Streikide lõpetamiseks oli Jaruzelski sunnitud pöörduma Solidaarsuse juhi Walesa poola, kes seadis streikide lõpetamise tingimuseks ümarlaukõneluste alustamise poliitiliste reformide teostamiseks. Juunis 1989 toimunud valimistel saavutas Solidaarsus täieliku võidu ning Jaruzelski oli sunnitud peaministriks määrama selle esindaja Tadeusz Mazowiecki. 1990. astus Jaruzelski presidendiametist tagasi ning uueks presidendiks hääletati Walesa. Septembris 1987 alustas Ungari kommunistide suhteliselt reformimeelne juhtkond dialoogi teisitimõtlejate ja opositsiooniliste rühmitustega. Juunis ja oktoobris 1988 ajasid miilitsaüksused jõuga laiali meeleavaldused, mis nõudsid 1956. aasta revolutsiooni ohvrite rehabiliteerimist. Näitamaks oma orienteeritust Läänele avas Ungari valitsus septembris 1989 piiri Austriaga.
aastail. "Solidaarsus" muutus ohtlikuks valitsusele, kuulutati välja erakorraline seisukord, arreteerimised, keelustati streigid ja väljaastumised, üldine töökohustus sõjaväe kontrolli all. Püüti muuta tervet Poolat suureks sunnitöölaagriks. 1983. tühistati erakorraline seisukord. "Solidaarsus" jäi keelustatuks. Kriisiseisund majanduses jätkus. 1989. algasid ümarlauakõnelused valitsus, "Solidaarsus" ja katoliku kirik 1989. suvel esimesed vabad valimised. T. Mazowiecki sai esimeseks mittekommunistist valitsusjuhiks Idablokis. 1990. sai L. Walesa presidendiks. Saksa DV Peale II ms oli Saksamaa jagatud 4 okupatsioonitsooni. Läänetsoonis oli valitsev erasektor ja turumajandus, idatsoonis riigistatuse kõrge aste, algas teiste parteide tasalülitamine. 1948. I Berliini kriis. 1949 kuulutati välja kaks saksamaad SLV ja SDV SLV kuulutas välja Hallsteini doktriini. 1953
Walesa poole, kes seadis streikide lõpetamise tingimuseks ümarlauakõneluste alustamise poliitiliste reformide teostamiseks. 1989. aasta algul alanud ümarlauakõnelused lõppesid aprillis kokkuleppega, mis kompromissina jättis Jaruzelskile presidendi koha, kuid lubas korraldada osaliselt vabad valimised. Juunis 1989 toimunud valimistel saavutas Solidaarsus täieliku võidu ning Jaruzelski oli sunnitud peaministriks määrama Tadeusz Mazowiecki. Seega oli Poola saanud endale esimese mittekommunistist valitsusjuhi Kesk- ja Ida-Euroopas 20 sajandi teisel poolel. Solidaarsuse valitsusega oli sunnitud leppima ka NSV Liit. 1990. aastal astus Jaruzelski presidendiametist tagasi ning detsembris toimunud valimistel hääletas kolmveerand valimas käinutest Poola presidendiks Lech Walesa. Kuid see oli alles algus. Uuenduste algus Ungaris
Glasnost- avalikustamine Piiratud majandusvabadus Kooperatiivide loomine- väike ettevõte Hakkavad paranema suhted lääneriikidega Alkoholivastane kampaania 1987 28mai NSVL oli piirivalvurite päev, lendur Rust (sakslane) maandus Venemaal Rahvuste vahelised konfliktid Gorbatšov loobus Brežnevi doktriinist 1989 NSVL tõi väed välja Afganistaanist 1989 Poola ümarlaualäbirääkimised Poola oli esimene riik, kus toimusid vabad valimised Mazowiecki- poola peaminister, esimene mitte kommunistist peaminister Euroopas Mitme kandidaadiga valimised 1987 tehti katse Nsvl lagunemine Mõiste „suvenäärsus“ erinevad tõlgendused Otsene tähendus: sõltumatus, omariiklus või iseseisvus. 1980 aastate II poolel ei tähendanud, seda mis raamatutes kirjas on „suveräänsuste“ väljakuulutaminealgas 1988 Eestist, levis teistesse Balti riikidesse
konfliktid on tänapäevani jõus) Hakkab sõda, sest ausamba nägu on Armeenia poole; Sotsialismileeri lagunemine ● Brežnevi doktriin–NSVL loobus sellest Poola ● Jaruzelski- esimene, kes nägi, et vägivallaga asja ei saa; ● 1989 toimuvad ümarlaua läbirääkimised (laua diameeter pidi olema suurem kui sülitamise maailmarekord) Valitsus „Solidaarsus“ ● Põhisaavutus oli see, et Poolas olid vabad valimised ● Poolat hakkas valistema Mazowiecki ● 1991 sai Poola presidendiks Walesa Ungari ● 1989 vabad valimised Poola eeskujul (kommunistlik partei kaotas) ● Riigipiiride avamine (uus riigiotsus); Tšehhoslovakkia ● säilib kõik nagu oli ● 1989 sametrevolutsioon– valimisi ei olnud ja valitsejad loobuvad vabatahtlikult võimust. ● V.Havel Tšehhoslovakkia president; ● Sametlahutus (1992-1993 aastavahetus)– 31 dets. Lakkas olemast Tšehhoslovakkia
10 miljonit inimest osales umbes. Lech Walesa juhtis (sai nobeli rahupreemia 83'). Okt 80' registreeritakse Solidaarsus, kui vabade ametiühingute liit. 81' 13 Dets sõjaseisukord Kommunistliku presidendi Jaruzelski poolt. Kehtestati sõjaline seisukord ja keelustati Solidaarsus. 83' tühistati sõjaseisukord. 89' "Ümarlauakõnelused" ja kommunistlik partei oli sunnitud lubama vabu valimisi. Solidaarsuspartei võit eesotsas Walesaga. Mazowiecki sai esimeseks mittekommunistlikus peaministriks. Aasta hiljem sai Walesast president. Ehk siis, 89 dets Poola Vabariik ja dets 90' Walesa presidendiks. Pärast ühte ametiaega sai endise kommunistliku partei liikme Kwasiniewski käest lüüa valimistel. Kommunistlikust parteist sai sotsiaaldemokraatlik partei. Kwasinewski oli president veel ka 21 sajandi alguses. 90' radikaalsed reformid majanduses. 91' Varssavi pakti laialisaatmine ja külma sõja lõpp.
Vabanemist juhtis Vaclav Havel, kes valiti Tsehhoslovakkia presidendiks, parlamendi esimeheks sai Alexander Dubcek. Poolas oli Nõukogude-vastase võitluse juhiks ametiühingu koondise ,,Solidaarsus" rajaja ja liider Lech Walesa, kes valiti presidendiks. Poolas oli alanud poliitiline kriis juba 1980. a. ja kestnud seega kõige kauem. Esimese idabloki riigina sai Poolas peaministriks mittekommunist 1989. a. (Tadeusz Mazowiecki). SDV-s kulmineerus Nõukogude-vastane võitlus 1989. a. sügisel, mil tähistati riigi 40. sünniaastapäeva. · 9. november 1989 avati piir kahe Saksa riigi vahel ja lõhuti Berliini müür kui külma sõja sümbol. · 3. oktoober 1990 jõudis lõpule Saksamaa taasühinemine valemi 2+4 järgi, st kõigepealt leppisid ühinemise tingimustes kokku kaks Saksa riiki (SDv ja SLV) ning
annaabi.ee 
