mütoloogiline tähendus. Kuid tal olid siiski mõned professionaalsed tähelepanekud, tööalaselt. August poiss oli vanapoiss. Arhitekt Maurer, neljakümneaastane, polnud küll selle linnaosa projekti põhiautoreid, kuid ta oli kogu tööst algusest peale osa võtnud .Ta võis enda kohta öelda: linnaehitaja. Tal oli linnast päris hea ülevaade. Ta oli pärit väikeselt agulitänavalt, linnaservalt. Niisiis pärines arhitekt Maurer täiesti teisest miljööst, kui see mida ta ise kujundas. Maureri tegelane oli vahva sellina kujutatud, ta ei söönud kala, aga ta püüdis kala. Ta maksis kaladele kätte selle eest, et nad talle ei maitsenud. Laura- telerisõltlane. Töötas ise telefonivõrgus, aga tehnikast polnud aimugi. Laura oli umbes kolmekümneaastane. Ta elas kõige ülemisel korrusel, koos pojaga. Lavatöölises ametit pidanud mehest läksid nad lahku. Laura tegelane tundus kuidagi tuim või õigemini naiivne. Ta ei mõelnud tegelikult üldse suurt selle maailma
kolmkümmend aastat olnud ilma juusteta/ ei usaldanud linnaloomi peale tõukoerte/ ei armasta inimesi, kes tallavad muru ega kasuta kõnniteed/ skeptik inimeste suhtes/ usub, et terve inimtõug on kõlbatu/ põlgas joodikuid ei pea neid inimesteks tuleks Kuule ära saata/ nagu huntki vajalik ökoloogiline tegur mõttmängud/ kahjurõõu tundev teise õnnetuse üle/ ebaviisakas astub bussis meelega teistele jala peale/ oli rõõmus, et sai telekast jälgida Maureri naise nibusid tekitas mõnu/ võttis maast leitud jopi endale, kuna to tundus Ameerika oma olevat Maurer arhitekt, teadis linnast palju, tundis ajalugu aastaarve puistas une pealt/ tundis demograafiat/ ei söönud kala tema veidrus/ neljakümneaastane heldinult mõtles sõjajärgsetele noorusaastatele/ elas naisega/ varem tegeles mõttetute hobidega- kalapüüd(kättemaksuks) ja laevade pudelisse panekuga, nüüd otsib kõiges täiust/ uskus, et elu tuleb paljundada
Postmodernistlikud tunnused Mati Undi ,,Sügisballis'' Teos ,,Sügisball'' on aastal 1979 ilmunud Mati Undi postmodernistlik romaan. Teoses on palju postmodernistlike tunnuseid, romaanis ei ole kindlat õiget ega valet, iga lugeja loeb erinevalt ja näeb erinevalt põhjuseid ja tagajärgi, seetõttu ongi tegemist postmodernismiga. Järgnevalt toon välja tunnused, mida leidsin. Esimesena tooksin välja selle, et teos on fragmenteeritud ehk ühel hetkel räägib Maureri tegemistest ja teisel hetkel Laura mõttemaailmast ja tegemistest. Teoses oli kindlasti ka urbaniseerumist ja getostumist, leian, et see väljendus selles, et kogu teose sündmustik toimus Mustamäel ja harva viidi tegevustik välja sealt ümbrusest. Getostumine tuleb välja sellega, et Mustamägi on kui eraldatud linnaosa ja nähtamatu. Teoses oli kahestumist, Laura tegelase kaksikelu, ühtepidi Laura oli kodune, kasvastas last
Laurat sõidutas tundmatu mees linnast välja ja palus naiseks; Laura keeldus & nüüd on tal ärev olla (lk80) Maurer & linnafunktsioonid; elupaigad (lk87) Theo on eneseimetleja, talle meeldivad peeglid; rääkis naistele unenägudest (lk92) Theo leidis vigastatud joodiku (lk96) Peeter & arusaam inimestest head & halvad; kaugemad riigid on tema arvates koledad (lk99) Keegi teeb Eero üle nalja (lk105) Maureri meenutus, kuidas kohtas naist & lubas ta naiseks võtta 4a tagasi (lk116) August üritab ravida hambaravi viinaga; lõpuks läheb arstile (lk129) Maurer läks naisega Theo kõrtsi; Maurer ignoreerib naist aga vihastab, kui too Theoga flirdib (lk136) Eero sai sõbraga kokku ja läks teise sõbra juurde (lk142) Eero läks uue joogi järgi; sai selle taksojuhilt (lk145) Purjus Eero jõudis Laura juurde; vaatavad koos filmi (lk149)
leidis, et elu on suur väärtus ja seda tuleb paljundada nii palju kui võimalik, iga sündimata jäänud laps on mõrv - Maurer meenutas minevikku, tundus et siis inimesed olid halvad, kuid Maurer uskus, et nad on alati head olnud, ja nüüd veelgi paremaks muutunud - Maurer tundis rõõmu lihtsatest asjades nagu nt lehm annab piima, troll sõidab oma liinil jne - Kaks miilitsat pidasid Maureri kinni, küsisid dokumenti, mis mehel koju oli jäänud, leidis põuetaskust pildid, mida politsei vaatas ja mehega võrdles, lõpuks lasid tal minna - Maurer suhtus ustesse imelikult, eriti klaasustesse kust ühel peol jamaikalane oma eesti meelsust tõestades läbi jooksis kogemata, peale mida Maurer neid kartma hakkas - Välgu ajal võpatas Laural teleripilt, imes serrit, sõi kompvekki peale, vaatas filmi
Ema väga temaga ei tegelenud ja seega toimetas palju ise. Theo töötas restoranis sveitserina. Oli tark mees, kirjutas raamatut "Mees ja naine", luges palju raamatuid ja huvitas astroloogia. Kartis jääda vanaks. Uskus, et kõikidel nähtustel on olemas teaduslik alus. Ta oli ka naistemees. Naistega püüdis üksindust ära ajada. Alguses keegi üksteist ei tundnud kuid hiljem hakkavad nad omavahel kohtuma ja tutvuma. Maurer läks abikaasaga kohvikusse ning Maureri abikaasat märkas Theo. Eero satub aga purjus peaga kogemata Laura juurde. Theo sõber kaotas oma kollase jope ära, mille leidis August Kask, kes pani selle selga. Auto ajas August Kase alla, kes sai surma. Seda nägi pealt Laura, Eero, Maurer ja Thoe. Pärast juhtunut kohtusid Eero ja Laura. Eero tundis Laura ära ning hiljem nad abiellusid. Ka tänapäeval elavad inimesed suurtes majades ja elamurajoonides tundmata oma naabreid ja elanikke, kes samas piirkonnas elavad
olnud ilma juusteta/ ei usaldanud linnaloomi peale tõukoerte/ ei armasta inimesi, kes tallavad muru ega kasuta kõnniteed/ skeptik inimeste suhtes/ usub, et terve inimtõug on kõlbatu/ põlgas joodikuid – ei pea neid inimesteks – tuleks Kuule ära saata/ nagu huntki vajalik ökoloogiline tegur – mõttmängud/ kahjurõõu tundev teise õnnetuse üle/ ebaviisakas – astub bussis meelega teistele jala peale/ oli rõõmus, et sai telekast jälgida Maureri nais. elas samas majas Eeroga, armastas vahel jalutada linnast välja,vaadata puid,armastas värsket õhku. Ta ei tahtnud ka lapsi saada, kuna ta ei tahtnud neist kauem elada, ta oli üksik inimene, kõige uue vastu skeptiline (näiteks ei salli ta pikkade juuste moodi meestel) jälgib laste julmi mänge hoovil. Elu on muutunud Augusti inimese suhtes skeptiliseks, ta ootab neilt pigem halba kui head.
Ta püüab lõpuks isegi vägivallaga ennast maksma panna selle asemel, et tegutseda näiteks parema töö nimel. Maurer on võtnud eesmärgiks koheselt liiga palju, selle asemel, et alustada vähesest. Ta tunneb ennast mingil moel süüdi osades maailma puudutavates probleemides ning on nende keskel üsna üksildane. See on muutunud samuti tema kinnisideeks, mis ei lase tal näha seda, kuidas ta naine sellepärast temast kaugeneb. Maureri naine Ulvi ei suuda leida mehega kontakti ning kaugeneb temast iga päevaga. Üksinduse eemale peletamiseks on ta nõus isegi teise mehe juurde minema. August kiindub väikesesse tüdrukusse. Ta on vana ning üksik ja ei anna endale aru et see on väga vale teguviis teiste vaatapunktist. Tema ei suuda aga mõista teiste vastumeelt, kuna ta on juba liiga sügavale endasse vajunud ning soovib paaniliselt lähedust. 5
lumeni" (1982) ja valikkogus ,,Kui vanaema noor oli" (1983). Lühiproosa ,,Eilsete perest" (1975) sai 1976. aastal F. Tuglase auhinna. Merilaasi loomingusse kuulub draama ,,Kaks viimast rida" (1973), lastenäidend ,,Pilli-Tiidu" (1977) ja kolm libretot G. Ernesaksa ooperitele: ,,Tuleristsed" (1959 koos K. Irdiga), ,,Käsikäes" (koos P. Rummoga) ja ,,Kosilased Mulgimaalt" (E. Vilde ,,Vigaste pruutide" motiividel). Merilaas on tõlkinud G. C. Lichtenbergi ,,Aforisme" (1972 koos A. Sangaga), G. Maureri valikkogu ,,Maailm toimub" (1977 koos A. Kaalepiga), G.Eichi ,,Ajendid ja kiviaiad" (1986 koos A. Kaalepiga), B. Brechti luulet ja näidendi ,,Tapamajade Püha Johanna" ja ,,Ema Gourage" (1977), Goethe luulet ja näidendi ,,Torquato Tasso" (1983).
juusteta/ ei usaldanud linnaloomi peale tõukoerte/ ei armasta inimesi, kes tallavad muru ega kasuta kõnniteed/ skeptik inimeste suhtes/ usub, et terve inimtõug on kõlbatu/ põlgas joodikuid – ei pea neid inimesteks – tuleks Kuule ära saata/ nagu huntki vajalik ökoloogiline tegur – mõttmängud/ kahjurõõu tundev teise õnnetuse üle/ ebaviisakas – astub bussis meelega teistele jala peale/ oli rõõmus, et sai telekast jälgida Maureri naise nibusid – tekitas mõnu/ võttis maast leitud jopi endale, kuna to tundus Ameerika oma olevat Maurer – arhitekt, teadis linnast palju, tundis ajalugu – aastaarve puistas une pealt/ tundis demograafiat/ ei söönud kala – tema veidrus/ neljakümneaastane – heldinult mõtles sõjajärgsetele noorusaastatele/ elas naisega/ varem tegeles mõttetute hobidega- kalapüüd(kättemaksuks) ja laevade pudelisse panekuga, nüüd otsib kõiges täiust/ uskus, et elu
olnud ilma juusteta/ ei usaldanud linnaloomi peale tõukoerte/ ei armasta inimesi, kes tallavad muru ega kasuta kõnniteed/ skeptik inimeste suhtes/ usub, et terve inimtõug on kõlbatu/ põlgas joodikuid ei pea neid inimesteks tuleks Kuule ära saata/ nagu huntki vajalik ökoloogiline tegur mõttmängud/ kahjurõõu tundev teise õnnetuse üle/ ebaviisakas astub bussis meelega teistele jala peale/ oli rõõmus, et sai telekast jälgida Maureri naise nibusid tekitas mõnu/ võttis maast leitud jopi endale, kuna to tundus Ameerika oma olevat Maurer arhitekt, teadis linnast palju, tundis ajalugu aastaarve puistas une pealt/ tundis demograafiat/ ei söönud kala tema veidrus/ neljakümneaastane heldinult mõtles sõjajärgsetele noorusaastatele/ elas naisega/ varem tegeles mõttetute hobidega- kalapüüd(kättemaksuks) ja laevade pudelisse panekuga, nüüd
Jaan Undusk kirjeldab oma Eesti Päevalehe arvamusartiklis „Eesti lugu“, Mati Unt „Sügisball“ romaani kuute peategelast ja romaani tegevustikku nii: „Sügisball” mängust ja üksijäämisest pärast seda, kui mäng saab otsa. Mänguplatsiks on Mustamäe, näitlejaiks kuus paneelmajade sügavuses elutsevat üksiklast: luuletaja Eero, arhitekt Maurer, juuksur August Kask, šveitser Theo, telefonitöötaja Laura ja tema poeg Peeter. Eero naine on ära jooksnud ja Maureri naine jookseb ära romaani käigus, August Kask on raske lapsepõlvega poissmees, Theo lihtsalt kepib naisi, üksiti ja paarikaupa, ning jõuab oma eksperimendis 235. emaseni; Laura on lahutatud ja elab oma väikesest pojast mööda, sukeldudes seebikate vaatamisse“. Luuletaja Eero oli melanhoolne luuletuste kirjutaja, kelle luuletustel kahjuks lugejaid ei olnud. Oli arg, kartlik, kujutas omale asju ette. Nägi „tonti“ seal, kus teda tegelikult ei olnud.
Maurer arhitekt kes oli pidevalt ümbritsetud omaenese naisest, tundis ennast ikka üksikuna. Ta isegi vahel käitus nii nagu poleks naist olemaski. Ta küll mõtles pidevalt inimkonna heaolu peale, aga jättis hooletusse oma naise, kes tundis ennast tänu sellele jälle omakorda üksinda. Theo Shveitser Theo oli andekas mees, kuid teda ei võetud tool tõsiselt. Theol oli romaani vältel palju naisi, kuid lõpuks hakkas talle meeldima Maureri naine, kuid tema ei võtnud Theod tõsiselt ja pöördub vana elu juurde tagasi. Theo küll pakkus naisele omapoolset hellust ja armastust, kuid naine kasutas seda vaid, kui lohutust. Peeter umbes 8-aastane, uurib pidevalt enda ümber toimuvat, öösiti kui ema oli ära helistas suvalistel numbritel. Täiskasvanulik maailm on temajaoks huvitav, talle meeldivad kellad. Ta on Laura poeg. Teose põhiprobleemid ning teose sündmustik ning tegevuspaik
suhted ja ta tuleb stressiga toime üldaktsepteeritud viisil. Samas sõltub peresuhte kvaliteet ja peresuhte reaktsioon stressile pereliikmete isiksuseomadustest ning nende patoloogiast, nagu näiteks madal enesehinnang, halb enesekontroll ja psüühikahäired. See võib olla lapsevanemate enda varasemate sotsiaalsete kogemuste tagajärg, mis võib kaudselt mõjutada vanemate suhtumist lapsesse (ibid.). 1.2 Lapse emotsionaalne ja psühholoogiline väärkohtlemine R. Maureri järgi hõlmab emotsionaalne vägivald tegevusi või nende puudumist, mille tagajärjeks on oluline kahju lapse intellektuaalsele, emotsionaalsele ja sotsiaalsele arengule või funktsioneerimisele. Emotsionaalne hooletusse jätmine viitab täiskasvanu tegevusetusele lapse eest hoolitsemisel, tema toetamisel ja arendamisel. (Maurer 1998, 6) Emotsionaalne väärkohtlemine on lapse järjekindel halvasti kohtlemine, püüdes lapsele sisendada, et ta on väärtusetu, et temast ei hoolita või
pärast liiga uhkeid riideid panna, sest ei tahtnud aukartust välja näidata). “Kui ta kummardus kingapaelu siduma, valgus veri pähe ja ühtlasi hambajuure ümbrusesse ning uus äkiline valu ……..” lk 130 Hambaarst pani ora suhu, täpselt närvi peale ja mees kiljatas. Hammast ei ravitud, pandi ravim sisse sest hammas oli liiga valus. 7 lk 135 (Maurer) Ta oli telekas koos naisega. Naine tahtis tähistamiseks minna restorani (kus töötas Theo). Theo hakkas flirtima Maureri naisega. Vihast tellis Maurer pudeli konjakit (Maurer võttis kaks pitsi järjest). Ta tahtis restorani lammutada. Naine läks vetsu. Maurer hakkas salaarmukesest mõtlema (igas suuremas linnas). Kui naine tükk aega tagasi ei tulnud, läks mees teda otsima ja leidis naise ja Theo flirtimast. Naine oli vihane, saatis ta põrgu tantsuplatsil samal ajal, kui mees ütles, et armastab teda jälle. Maurer läks lauda tagasi ja naine läks arvet maksma
Sellises süzheearenduses on Unt nähtavasti saanud inspiratsiooni Bulgakovi teostest. Sügisball lahkab eelkõige alateadvust, August Kase komplekse, tema kurjust, mis on tingitud keskkonna rõhuvusest. Mihkel Mutt viitab võimalusele "näha kuues tegelases autori eri tahke, nagu sümbolistlikus draamas." (Mutt, 1986, lk. 288). Elades ise Mustamäel, jagab ta Eero sümpaatiat oma kodurajooni vastu, Laura poeetilisi assotsiatsioone, mis tekivad majakonglomeraatide vahel uidates ning Maureri tehnokraatlikku optimismi tuleviku linnade suhtes. "Koos juuksur Kasega jälestab ta deklasseerunute lõhnu ja karjeid ning on ihalenud osaleda sanitaarhukkamistes. Linnalaps Peeter näeb maailma tema positivistliku esmaavastaja pilgu läbi." (Ibid.) Mihkel Mutt tuletab linna totaalsuse kujutamisest kontseptsiooni, et linn on loodud iseenese tarvis ning tegelased vaid illustreerivad seda. Autori vaatepunktis domineerib kõrvaltvaataja, kes on omajagu tegevuse suhtes üleolev,
hea meelega raamatuid) ja hooramees (igal ööl on tal uus naine, vahel ka lausa prostituut, voodis ning raamatu alguses oli tal 235. naine). Naistega leevendab ta ajutiselt oma üksindust. Kui raamatu alguses olid kõik inimesed üksikud ja neil ei olnud õrna aimugi, et nad üldse olemas on üksteisele, hakkavad raamatu lõpus toimuma juhuslikud kokkusaamised. Maurer läheb oma abikaasaga kohvikusse oma abielu päästma, aga see on juba karil ning Maureri abikaasat märkab sveitser Theo, kes üritab talle läheneda. Luuletaja Eero läheb oma sõpradega peole erinevatesse kohtadesse ja üritab alkoholijoobes tagasi jõuda peo algsesse kohta ühe tuttava korterisse, kuid Mustamäe majad on kõik ühesugused, ei suuda Eero õiget kohta tuvastada ja läheb kogemata Laura juurde. Laura ja Peeter ehmuvad, kui Eero kohe diivanile istub ja Laura seriaali vaatama hakkab, rahunevad nad peagi. Laura pakub veel viina Eerole. Varsti Eero aga lahkub
suudab Unt oma ellusuhtumist ladusalt, lugejale arusaadavalt ning mõjuvalt kirjeldada. Tal tuli see hästi välja just kirjalikul kujul - ta armastas oma sõpradle ja lähedastele kirjakesi jätta/saata. SÜGISBALL Valmimisaasta: romaan 1979, film 2007 (rez. Veiko Õunpuu) Zanr: realistlik romaan / draamafilm Tegevusaeg ja koht: 20. sajandi lõpp / 21. sajandi algus. Tallinn, Lasnamäe. Peategelased: kirjanik Mati, sveitser Theo, arhitekt Maurer, üksikema Laura, arhitekt Maureri naine Ulvi, meestejuuksur Augusti Kaski Süzee: Räägib kuuest üksteisega riivamisi kokku puutuvast magalaelanikust (s.t Lasnamäe), keda ühendab üksindustunne. Noor kirjanik Mati luurab eksnaise akende taga ja läheneb uutele naistele, kuid tulutult. Üksluise eluga vanapoiss-meestejuuksur August Kask kiindub väikesesse tüdrukusse, 48
annaabi.ee 
