Otsekohesus kui misantroopia alge Tuntud prantsuse filosoof Luc de Vauvegas avaldas kord mõtte: "Kes inimesi põlgab, peab end tavaliselt suureks inimeseks." Oma mõtete kartmatu väljaütlemine viib kahtlemata teatud õndsuseni, sest ausus nii enese kui teiste ees puhastab hinge kahepalgelisusest. Kuid kas see vastukaja, mis valimatu aususe eest saada tuleb, muudab inimeste arvamust teistesse ligimestesse? Päikese all elab miljardeid surelikke, kuid neist vaid vähesed suudavad öelda seda, mis ka tegelikult mõtteis uitab , ükskõik kui valusalt tõde ka ei haavaks. Prantsuse näitekirjanik, Moliere, lõi oma teoses "Misantroop" tegelaskuju Alceste`i, kes kaasinimeste vastu lõpuni ausaks jääb, ja nõuab seda ka teistelt. "Olla alati aus nagu aumehe mood, ikka rääkida nii nagu tõelöised lood"- nii lausub Alceste täielikus avameelsuses. Meeldimispüüd, ebasiiras sõprus, tagarääkimine, meelitamine- kõik see, säilitamaks id...
„Bel-Ami“ Guy de Maupassant „Bel-Ami“ on kirjutatud Prantsuse kirjaniku Guy de Maupassanti poolt. Esimest korda ilmus raamat avalikkusele 1885. aastal Prantsusmaal. Teos räägib sellest, kuidas peategelane kasutab naisi ära, et saada haljale oksale. Guy de Maupassant kujutas tihtipeale inimesi pahelistena, keda juhivad instinktid. Teda peetakse moodsa novelli kirjutamise isaks. Ta on kirjutanud nii stiilis kui ka fantaasialugusid. Teda huvitas psühhiaatria, millest saadud teadmiseid kasutas ta oma töödes. Romaan räägib peategelase Georges Duroy elu Pariisis
kirgede ja kimääridega. Baudelaire tsiteerib Jean de La Bruyère’i : „On suur õnnetus, mitte võida ükski olla...“ Baudelaire (2006: lk nr 53). Sellega autor tahab väljendada oma arusaamatus nendele, kes loobuvad üksindusest, loobuvad iseendast jälgimas teiste arvamust, loobuvad vabadusest ennese väljendamiseks. Henry-René-Albert-Guy de Maupassant (5. august 1850 – 7. juuli 1893) oli prantsuse novellikirjanik. Maupassanti mõlemad vanemad Gustave de Maupassant ja Laure Le Poittevin olid pärit jõukast kodanlaseperest. Guy kasvas koos emaga seni, kuni oli 13-aastane. Ema oli väga suure lugemusega ja armastas klassikalist kirjandust, eriti Shakespeare'i. 1867 astus Maupassant kõrgkooli ettevalmistuskooli ja tutvus ema pealekäimisel Gustave Flaubertiga, kes oli sündinud 1821 ja sel ajal juba väga tuntud kirjanik. Flaubert jäi kuni surmani (1880) Maupassanti mentoriks.
Sai populaarseks. Kuid oli kinnine, pelgas avalikkust. Reisis, ka purjekaga, Vahemerel, Inglismaal. Varane looming oli rõõmsameelne, hiljem muutus järjest pessimistlikumaks. Tervise halvenemisega seoses halvenes ka suhtumine inimkonda. Teda kummitas hirm surma ees ning ka kartus loomingulise viljatuse ees. Sooritas enesetapukatse, pandi vaimuhaiglasse suri seal. Flauberti surma järel oli talle nõuandjaks ka Turgenev. Flaubert oli talle tõeline õpetaja (andis ülesandeid, harjutusi). Maupassanti seisukoht oli, et kõike pole võimalik ümber jutustada, tuleb teha valik kõiges on midagi, mida pole uuritud. Maupassant oli eelkõige novellikirjanik. Alguses kirjutas varjunime all. Kirjutas nii armastusest, sõjast, talupoegadest, ühiskondlikest probleemidest, patriotismist. Patriootlikud on lihtsad, tavalised inimesed. Armastus on pigem füüsiliste vajaduste rahuldamine. Talupoegi kujutab kaheselt: samastab ka loomadega (rumalad, ise süüdi nagu Tsehhov), kuigi
Sai populaarseks. Kuid oli kinnine, pelgas avalikkust. Reisis, ka purjekaga, Vahemerel, Inglismaal. Varane looming oli rõõmsameelne, hiljem muutus järjest pessimistlikumaks. Tervise halvenemisega seoses halvenes ka suhtumine inimkonda. Teda kummitas hirm surma ees ning ka kartus loomingulise viljatuse ees. Sooritas enesetapukatse, pandi vaimuhaiglasse suri seal. Flauberti surma järel oli talle nõuandjaks ka Turgenev. Flaubert oli talle tõeline õpetaja (andis ülesandeid, harjutusi). Maupassanti seisukoht oli, et kõike pole võimalik ümber jutustada, tuleb teha valik kõiges on midagi, mida pole uuritud. Maupassant oli eelkõige novellikirjanik. Alguses kirjutas varjunime all. Kirjutas nii armastusest, sõjast, talupoegadest, ühiskondlikest probleemidest, patriotismist. Patriootlikud on lihtsad, tavalised inimesed. Armastus on pigem füüsiliste vajaduste rahuldamine. Talupoegi kujutas ta kaheselt: samastas ka loomadega (rumalad, ise süüdi nagu Tsehhov),
6. G. de Maupassant'i romaanid, vabalt valitud romaani lähivaatlus 1850-1893. loomingus ja eluvaadetes palju sarnast Tsehhoviga. Sündis Normandias Põhja- Prantsusmaal väga vanasse aadlisuguvõssa ja kurval kombel läksid tema vanemad kohe pärast tema sündi lahku. Niiet paleuseks, vormijaks või suunajaks esimese hooga ema, kes on väga haritud ja kaunis naine, kes sõprussidemetes paljude kultuuritegelastega, üheks neist ongi siis Flaubert, kes on Maupassanti sündides 21. Aastane. Räägitakse, et olla tema isaks. Ema avastab, et laps äärmiselt andekas kirjanduse ja keelte peale. Oluline ka kõik see, mis füüsiliste omadustega seotud, kriglik sõudesportlane, meeldib jahiga merel käia, mägisel rannikul matkata. Pannakse vaimulikku seminari õppima, see kool ei meeldi talle teps mitte. Seal on väga ranged reeglid, aga tema läbi käinud teistlaadi rahvaga, loomeinimestega. Üsna pea visatakse ta sealt välja
igavikulise maailmaga. Tekib veetlev põiming, kus laulud muutuvad filosoofiaks ja filosoofia jälle lauludeks – olgu see läbi muremõtete, nagu oma varast surma etteaimavas luuletuses „Mardi Lutterusse päwal“, mida võib tema vaimseks testamendiks pidada. Kr. J. Petersoni tööde kogu avaldas alles 1922.aastal A. Paltser pealkirja all „Laulud, päevaraamat ja kirjad“. 1976.a ilmus „Laulud. Päevaraamat“ K. Taevi redigeerimisel. Pilet 19 1. G.de Maupassanti elu ja looming, ühe romaani ja ühe novelli analüüs Maupassant’i elu ja looming, iseloomulikud jooned, romaani probleemid 1850-1893. Pärit P-Prantsusmaalt, Normandiast. Aristrokraatlikust, vanast suguvõsast. Flaubert oli Maupassanti mentor. Lasi tekste kirjutada, parandas neid armutult. Vanemad läksid pärast poja sündi lahku. Ema oli tark, haritud, kunstilembeline. Isiklike sõprade hulka kuulus Flaubert. Kirjandus, kunst, muusika ümbritsevad. Teda huvitab meri, kirglik purjetaja
üksikasjaliku ja läbimõeldud ülesehitusega teoste loomiseks. Joyce’il olid nõrgad silmad, pärast mitmeid silmaoperatsioone jäi ta elu lõpus pimedaks. Tal oli ilus lauluhääl, ta mängis kitarri ja tegi oma luuletuste sõnadele laule. Peateosed: novellikogu „Dublinlased“ (ilm. 1914), koosneb 15 novellist, millest tuntuim on viimane (ja pikim) lugu „Surnud“. Kujutuslaad on peaaegu kuivalt psühholoogilis-realistlik (on leitud sarnasusi Guy de Maupassanti ja Anton Tšehhovi novellidega). Siiski on varjatult tunda sümbolismi mõju, leidub peidetud analoogiaid ja allusioone Piiblile, poliitilisele ajaloole jm; romaan „Kunstniku noorpõlveportree“ (ilm. 1916). See on iiri noormehe Stephen Dedalus’e arengulugu (tal on sarnasusi Joyce’i endaga, kuid autor kujutab teda distantsilt, küllalt irooniliselt). Koosneb 5-st pikast peatükist, mis kujutavad eri etappe Stepheni kasvamisel sülelapsest üliõpilaseks.
Kivirähk kirjutabki üldiselt komöödiaid, milles on palju muinasjutulist ja mängulisust. Tähelepanuväärsematest teostest on veel ehk ,,Eesti matus" (2002), kus autor on dialoogis Tammsaarega ning tegelased kannavad ,,Tõe ja õiguse" tegelaste nimesid. Kivirähk pilkab eestlaste kujutlust endast kui tööhullust rahvast ning naerab Siberi-kannatustega uhkeldamise üle. Kivirähk on aktiivne ka näitekirjanikuna. Tema etendusi mängitakse erinevates Eesti teatrites. 20. PILET G. DE MAUPASSANTI ELU JA LOOMING , ÜHE ROMAANI JA KAHE NOVELLI ANALÜÜS K. J PETERSONI ELU JA LOOMINGU ÜLEVAADE, PAARI LUULETUSE ANALÜÜS Maupassant (1850-1893) sündis Normandias. Isa poolt oli vanast aadli suguvõsast ning ema oli haritud kunstihuviline. Vanemate kooselu ei kestnud kaua ning Maupassant jäi ema kasvatada. Ema soosis poja kirjandushuvi ning poiss puutus kokku tollaste kirjandusinimestega. Guyle meeldis sporti teha ning ta oli füüsiliselt tugev. Pandi esialgu
Väga autobiograafiline. Seal tuleb välja Bi pereelu. Alguses nt kirjeldab oma väikese õe surma oma lapsesilmade läbi. tundlik raamat. Kirjeldab, kuidas vaesunud pere elab ja kolib. Vaesunud ja ebamajanduslik vene mõisnik, kellel kunagi raha polnud. Mõisakultuurist. Bl oli kahju kaunitest mõisahoonetest, ja sellest keskkonnast, et laguneb ja mädaneb. Nobelijärgne teos "Hämarad alleed". Alustas selle kirjutamisega 30ndate alguses enne sõda, oli suur Maupassanti austaja. Bi luuletustes ei olnud armastusest juttu, armastusluulet vähe, palju rohkem isamaa ja mõtteluulet. Alles vanas eas võttis armastusteema üles. Kaks osa sai vlmis Prantsusmal olles, saatis käsikirja USAsse. Seal avaldati see ilma Bi teadmata. B ise hindab "Hämaraid alleesid" oma täiuslikeimaks ja parimaks teoseks. '43 ilmus NYCs I ja II osa, III ilmus '44. Kui seda raamatut
Inimese olemuse ja loomuse seos nii pärilikkuse mõjudega kui keskkonna mõjudega. Ka rahvuslikke iseärasusi tabas. Kirjandusteadlased on öelnud, et tegemist on ideeromaanidega (st peategelasel on mingi idee, ta hoiab sellest kinni ja tegutseb selle põhjal). ,,Idioodi peamine idee oli see, et inimesed on kõik head." 2. Romaani ,,Kuritöö ja karistus" analüüs 3. A.Kivirähki elu ja looming 4. ,,Mees, kes teadis ussisõnu" Pilet 20 1. G.de Maupassanti elu ja looming Guy de Maupassant (1850-1893) Isa poolt oli pärit vanast aadli suguvõsast. Ema oli haritud kunstihuvidega naisterahvas. Aga kahjuks ei kestnud nende kooselu kaua ning isa läks pere juurest ära. Ema kasvatas kaht poega ning märkas vanema poja, ehk Guy puhul, kirjandushuvi. Ema soosis tema kirjandushuvi. Ema käis läbi ka mitmete kirjandusinimestega. Flaubert`ist sai ka Guy kirjanduslik eeskuju ja õpetaja. Guy oli noor, tugev, füüsiliselt
Vaadates maailmas ringi, torkab silma palju terrorismi, mis on suuresti põhjustatud just usulistest eelistustest lähtuvalt. Religiooni kasutavad ettekäändena inimesed, kes soovivad püha jihhaadi nime all rahvamassidest kasu lõigata, lootes nende lollusele. Samamoodi manipuleeris ka Ülgas lihtsameelse Tambetiga. Samamoodi olid külaelanikud pimedad enda usus. Lisaks võib ussisõnade oskuse hääbumist võrrelda veel eesti keele omapära hääbumisega. Pilet 20 39. G. DE MAUPASSANTI ELU JA LOOMING, ,,BEL AMI" JA KAHE NOVELLI ANALÜÜS 1850-1893. Pärit Normandiast, isa poolt vana aadlisuguvõsa, aga isa lahkus pere juurest, kui oli alles laps. Laste kasvatamine ema mureks. Ema oli avara mõistusega ja haritud naine. Toetas M-i harrastusi, millest peamiseks oli kehakultuur (purjetamine, jooksmine) ja kirjanduslikud kalduvused. G. Flaubert oli ema lapsepõlvesõber ning M-i esimene juhendaja-õpetaja. Ema käis Flaubert'iga
annaabi.ee 
