pigem rõõmus sündmus näiteks budismis. Egiptlaste ja mesopotaamlaste arusaamad ja kujutused surmast ja sellele järgnevast olid täiesti erinevad. Egiptlastel oli detailne ettekujutus elust pärast surma. Nad uskusid, et peale inimese surma lendab hing ära. Inimesel oli aga ka teisik, kes sündis siia ilma koos temaga, avaldades täielikult ennast alles pärast inimese surma. Surmajärgne elu ootas vaid neid, kes olid ära saadetud kohaste matuserituaalidega. Egiptlased uskusid, et teisik peab elada saama hästi nagu inimene elas oma maises elus. Seepärast pandi talle hauda kaasa kõik eluks vajalik. Surnukeha säilitati balsameerimise teel, pärast mida asetati surnu inimkehakujulisse kirstu, mida kaunistasid peened ja rõõmsavärvilised maalingud sümbolitest ja jumalatest. Ka hauakambri seinad kaunistati maalidega, et luua hingele meeldiv elukeskkond. Matusetseremoonia oli suursugune ja uhke. Surm oli kujunenud omamoodi rituaaliks
koolides. aastatepikkune vaevarikas töö. Kirja osates võis saada kirjutajaseisusesse. Jumalad ja templid. Jumalate eest hoolitsemine ja maailma korralduse mõistmine oli preestrite ülesanne. Lihtrahvale pööras vähe tähelepanu. Umbes 740 jumalat. Tähtsamad jumalad Ra (päikesejumal, hiljem Amon-Ra.), Horos( Taevajumal), Osiris(viljakuse, surnute valitseja),. Usk surmajärgsesse. Elu jätkus peale surma samamoodi. Surmajärgset elu ootsa vaid neid, kes oli maetud matuserituaalidega. Hauapaigad läänekaldal. Hauakambrid. Seintel maalid lahkunu elust.
Palkidest 5-meetrine kaitsetala, mis oli tihendatud pinnasega. Neoliitikumi ja pronksi ajastul tekkisid ka esimesed kiviehitised. Neid kivirahnudest ehitisi nimetatakse MEGALIITEHITISTEKS, mis on jaotatud kolmeks : MENHIRID;DOLMENID;KROMLEHHID MENHIR: otsale püsti aetud kivitulp, mis on paarkümmend meetrit pikk. Neid kasutati kas valduste märgistamiseks või seoses matuserituaalidega. Paljud menhrid on seatud kas ridadesse või paiknevad rühmiti. Menhreid võib leida Euroopas ja Põhja- Aafrikas. Tundtuim koht asub Prantsusmaal - CARNAC Järgmine megaliitehitise tüüp on Dolmen. See on juba ehituselt lisaks kujule ka interjööriga. Lihtne dolmen saadi siis, kui kahele püstisele kivile asetati kiviplaat (sarnaneb väravale). Üldehitus koosneski püstistest kividest, mille peale asetati
Linnriigi jõukamad mehed moodustasid kodanikkonna: talupojad ja käsitöölised, kellest koosnes ka linnriigi sõjavägi. Nendest madalamal olid rentnikud ja orjad. Egiptlaste ellusuhtumine oli sügavalt religioossne: maailma üldist korraldust mõistsid ja mõtestasid nad müütide ja religiooni kaudu. Egiptuse religiooni eripära on nende usk surmajärgsesse ellu. Usuti, et surnu jätkab teispooolsuses samasugust elu nagu eluajal. Sellepärast saadeti surnud ära spetsiaalsete matuserituaalidega. Surnukehad mumifitseeriti ning nad asetati sarkofaagidesse, kuhu pandi kaasa väärtuslikke esemeid. Egiptuse tähtsaimad jumalad olid Amon-Ra-peajumal, Horos-taevajumal, Osiris- surnute valitseja. Austati üle 700 jumala. Üritati läbi viia ka monotismi, kuid sellega ei mindud kaasa. Mesopotaamias olid jumalad inimesekujulised ja neile omistati inimlikke omadusi. Pöörati tähelepanu eeskätt elule enne surma. Karistused jõudsid kätte siinses elus
3. Miks Egiptuses arenes väga omanäoline ja muust maailmast erinev tsivilisatsioon? Sest nad olid must maailmast eraldatud, kuna elu keerles umber jumalate 4. Kuidas loodi maailm ja inimesed Egiptuses, Mesopotaamias. Mesopotaamias tekkisid inimesed savist. 5. Surmajärgne elu Egiptuses. Lahkunu jätkas peale surma samasugust elu ja tegevust nagu eluajal. Allilmas mõistab kohut ja valvab Osiris. Selle elu said ainult need, kes saadeti kohaste matuserituaalidega. 6. Hammurapi seadused (kus, sisu, näide, sajand). Vana-Babüloonias. 18.saj. Seadustekogum, mis dikteeris ette, mis saab peale mingi teo sooritamist. Siis kui ta varastab, siis ta hukatakse. 7. Egiptuse ajaloo periodiseering (Vana, keskmine, uus, hiline), seosta igaperiood 2 iseloomuliku sündmuse, nimega. Vana riigi periood: suured püramiidi ja kujunes välja trange hierarhia Keskmise riigi periood: Ülem ja Alam egiptuse ühendamine, elukutseline sõjavägi
Õppimine algas kodus ja jätkus mitmesugustes koolides. Enamik õpilasi pärines rikastest peredest. Õppimine nõudis aastatepikkust rutiinset ja vaevarikast tööd õpetajate range järelvalve all. 7. Egiptlastel oli detailne ettekujutus elust pärast surma. Selle järgi jätkas lahkunu pärast surma samasugust elu ja tegevust nagu eluajal: töötajad tegid tööd, ülikud nautisid, vaarao valitses. Aga surmajärgne elu ootas vaid neid, kes olid ära saadetud kohaste matuserituaalidega, mille hulka kuulus keha säilitamine. Seetõttu oli tähtis mumifitseerimine (surnukeha spetsiaalne töötlemine parema säilitamise tagamiseks). Hauakamber kindlustas lahkunu häirimatu elu surmariigis. Sinna pandi kaasa kujusid, mis asendaks muumiat, kui töö hävib. Seintel olid maalingud lahkunu elust. 8. Sinuhe jutustus ülik Sinuhe minavormis tagasivaatav lugu. Sinuhe põgenes halva valitseja eest võõrsile ja sai rikkaks, aga teadis, et igavese elu võib tagada ainult
Seetõttu arvati olevat loomulik, et taevakehade liikumised või maavärinad kuulutasid ette tähtsamaid sündmusi inimeste elus. Hiinlaste ettekujutuses oli kogu maailm hingestatud ehk animistlik. Taevas oli hingedest suurim, kuid samuti oli hing kõigil loodusobjektidel: jõgedel, järvedel, mägedel, kividel, taimedel, loomadel ja muidugi ka inimestel. Inimese hing ähvardas pärast surma vaimuna rändama minna ja võis elavatele halba teha. Seda sai vältida kohaste matuserituaalidega ja haua eest hoolt kandes, sest kui vaimul oli koht, kuhu naasta, siis ta ei teinud halba. Hingede austamisega seondus esivanemate kultus, mis oli ühtlasi ka märk vanemate üldisest austamisest perekonnas. Esivanemate portreede ja nimetahvlite ees põletati iga päev lõhnaküünlaid ja suurematel tähtpäevadel lisandusid keerukamad kombetalitused. Perekondi ühendavate suguvõsade esivanematele rajati omaette templeid.
Arvati et vaarao oli Amon-Ra poeg. 4)Milline oli egiptlaste kujutus surmajärgsusest?Kuidas oli Sinuhe jutustus sellega seotud? Egiptlastel oli detailne ettekujutlus elust pärast surma. Selle järgi jätkas lahkunu pärast surma samasugust elu ja tegevust nagu eluajal: töötajad tegid tööd, ülikud nautisid oma rikkust ja vaarao valitses aga Osirisena allilma ja mõistis seal kohut. Kuid surmajärgne elu ootas vaid neid,kes olid ära saadetud kohaste matuserituaalidega,mille hulka kuulus ka keha säilitamine. Jutustus räägib lahkunu elust tagasivaadates. KOKKUVÕTE 1)Kuidas on võimalik et pikaajalise inimtegevuse tulemusena ei kurnatud põllumaad välja? Maad niisutati ja viljakas muda väetas osaliselt,lasti põuaperioodil kuivada.. 2)Mis aitas egiptlastel end välisvaenlaste eest kaitsta? Eraldatus muust maailmast,kaitstus. Kõrbed soodustasid suletust. 3)Mis võib olla põhjus,et Egiptuse tsivilisatsioon 3000a vältel nii vähe muutus?
pidulikus rongkäigus templirüütlite vahelt rahva ette. *Pidustuste käigus kuulus jumal rahvale ja lihtinimsese oli võimalik oma soovidega tema poole pöörduda. *Egiptlastel oli detailne ettekujutus elust pärast surma. Selle järgi jätkas lahkunu pärast surma samasugust elu ja tegevust nagu eluajal: töötajad tegid tööd, ülikud nautisid oma rikkust, vaarao aga valitses Osirisena allilma ja mõistis seal kohut. *Surmajärgne elu ootas vaid neid, kes olid ära saadetud kohalike matuserituaalidega, mille hulka kuulus ka keha säilitamine. *Matuserituaalide keskne osa oli mumifitseertimine. *Hauapaigad asusid üldiselt Niiluse läänekaldal ja matuserituaalidehulka kuulus ka muumia toimetamine paadiga üle jõe idast. Edasi viis matuserongkäik hauakambri juurde, kus ohverdati loomi, asetati linasesse riidesse mähitud muumia sarkofaagi ja suleti hauakambrisse. *Hauakamber pidi kindlustama lahkunu häirimatu elu surmariigis.
Mõlemad olid osa suurest kolmainsusest: taevas, maa, inimene. Taevas oli kõrgeim jumalus. Keiser kui taevapoeg oli tähtsaim vahendaja taeva ja inimkonna vahel. Looduslikud protsessid (nt maavärinad vms) kuulutasid ette tähtsaid sündmusi. Kogu maailm oli animistlik (hingestatud). Taevas oli hingedest suurim, kuid samuti oli hing kõigil loodusobjektidel. Inimese hing ähvardas pärast surma rändama minna ja võis elavatele halba teha. Seda sai vältida kohaste matuserituaalidega ja haua eest hoolt kandes (kui vaimul oli koht,kuhu naasta, ei teinud ta halba). Hingede austamisega kujunes esivanemate kultus (mis oli ka märk üldisest vanemate austamisest perekonnas). Portreede ja nimetahvlite (esivanemate) ees põletati iga päev lõhnaküünlaid ja tähtpäevadel lisandusid keerukamad kombetalitlused. Yin ja Yang: suurele kolmainsusele lisaks ühendasid kogu olevat ka kaks lahutamatut põhimõistet yin ja yang
pidada-neile süüa teha. Ka labidad ja putked ilmnesid siis. Raud esineb ilmneb looduslikult maagina, ühenduses hapnikuna, ehk siis oksiidi kujul. Oksiidid on sellised, mida võib kohe sulatusahju panna, sest nende raua sisaldus on üle 60%. Rauaaja asulates ikka rohkelt keraamikat- paksuseinalised nõud toidu valmistamiseks ja säilitamiseks ja peenkeraamika toidu serveerimiseks. Oli ka pronksist ja kullast nõusid, kuid need rohkem seotud matuserituaalidega. Rauaajal hakati tootma ka klaasist helmeid. Tootmisjälgi eriti pole, Machidast on jälgi. Puidujäänuseid on leitud Hallstadi soolakaevandustest ja veelalustest asulatest. Peamiselt tööriistade käsivarred. Hallstati soolakaevandustest on leitud ka tekstiili. Lina ja vill on olnud peamiselt kasutusel olnud, aga ka siidi ja karusnahka. Hallstatis on peamiselt vill, mida on värvitud kollaseks, roheliseks, punaseks ja siniseks. Hallstati matused: Hochdorf 1500 eKr
Mõlemad olid osa suurest kolmainsusest: taevas, maa, inimene. Taevas oli kõrgeim jumalus. Keiser kui taevapoeg oli tähtsaim vahendaja taeva ja inimkonna vahel. Looduslikud protsessid (nt maavärinad vms) kuulutasid ette tähtsaid sündmusi. Kogu maailm oli animistlik (hingestatud). Taevas oli hingedest suurim, kuid samuti oli hing kõigil loodusobjektidel. Inimese hing ähvardas pärast surma rändama minna ja võis elavatele halba teha. Seda sai vältida kohaste matuserituaalidega ja haua eest hoolt kandes (kui vaimul oli koht,kuhu naasta, ei teinud ta halba). Hingede austamisega kujunes esivanemate kultus (mis oli ka märk üldisest vanemate austamisest perekonnas). Portreede ja nimetahvlite (esivanemate) ees põletati iga päev lõhnaküünlaid ja tähtpäevadel lisandusid keerukamad kombetalitlused. Yin ja Yang: suurele kolmainsusele lisaks ühendasid kogu olevat ka kaks lahutamatut põhimõistet yin ja yang
mille taga paiknes sammassaal ning selle taga väiksemad ruumid, kus hoiti Jumalate kujusid ja kuhu võisid siseneda ainult preestrid. Suurimad templid rajati Uue riigi ajal. Amon-Ra'le pühendatud Karnaki hiigeltempel, väiksem Luxori tempel. Surmajärgsus-Oli detailne ettekujutus elust pärast surma. Selle järgi jätkas lahkunu pärast surma samasugust elu ja tegevust nagu eluajal. Kuid surmajärgne elu ootas vaid neid, kes olid ära saadetud kohatse matuserituaalidega, mille hulka kuulus keha säilitamine. Hauapaigad asusid üldiselt Niiluse läänekaldal ja matuserituaalide hulka kuulus veel muumia toimetamine paadiga üle jõe. Hauakamber pidi kindlustama lahkunu häirimatu elu surmariigis. Teadus- Teadus oli praktilise suunitlusega. Mitmes valdkonnas jõuti põhjalike teadmisteni. Arstietadus, päikesekalender, Geomeetria. Kirjandus- Ei loodud mahukaid suurteoseid, vaid viljeleti lühivorme. Egiptlasi peetakse novellizanri loojateks
· Marduk oli Babüloni jumal. Tõusis panteoni etteotsa, kui Hammurapi pani aluse Babüloonia suurriigile. Erinevused: Erinevalt Eiptusest olid Mesopotaamia jumalad antromorfsed(inimesekujulised). Mesopotaamia rahvad pöörasid tähelepanu ka elule enne surma. Surmajärgsus: Egiptus: Oli detailne ettekujutus elust pärast surma. Selle järgi jätkas lahkunu pärast surma samasugust elu ja tegevust nagu eluajal. Kuid surmajärgne elu ootas vaid neid, kes olid ära saadetud kohatse matuserituaalidega, mille hulka kuulus keha säilitamine. Hauapaigad asusid üldiselt Niiluse läänekaldal ja matuserituaalide hulka kuulus veel muumia toimetamine paadiga üle jõe. Hauakamber pidi kindlustama lahkunu häirimatu elu surmariigis. Mesopotaamia: Pöörati tähelepanu eeskätt elule enne surma. Sellegipoolest on teada, et surma kardeti ja sellele järgnevast ei oodatud head. Ees ootas rõõmutu oleskelu sünges allilmas, kuhu pääses läbi värvate või paadiga üle allmaailmajõe.
all. Seda toideti, pesti, riietati. See toimus kõik templi sügavustes. Jumal näitas end lihtrahvale mõne suure pidustuse ajal, kui preestrid tõid jumala templi sügavusest templi värava ette. Surmajärgsus- egiptlastel oli detailne ettekujutus elust pärast surma. Iga lahkunu jätkas elu pärast surma samamoodi nagu eluajal: töötajad tegid tööd, ülikud nautisid oma rikkust jne. Kuid surmajärgne elu ootas vaid neid kes olid ära saadetud kohaste matuserituaalidega. Hauapaigad asusid üldiselt Niiluse läänekaldal. Hauakambrisse pandi kaasa lahkunu kujusid, mis asendaks muumiat, kui too hävima peaks. Maalingud kambriseintel kujutasid hetki lahkunud elust, et jätkuks ka samasugune elu peale surma. Teadus- oli arstiteadus, päikesekalender, geomeetria. Arstiteadus: egiptlased olid osavad kirurgid, osati teha ka keerulisi silmaoperatsioone. Päikesekalender: egiptlased olid teadaolevalt esimesed, kes tuginesid aja-arvestuses
annaabi.ee 
