kauem vastu. -Makedoonia (Kreeka+Bulgaaria) -Väike-Aasia oli veel jagunenud 7-8 väikeseks riigiks. Idamaade mõjul tekkisid mõned nähtused, mis demokraatlikus Kreekas oli puudunud. Näiteks valitsejate suus austamine. Halikarnassose mauoleumi lasi endale endisesse Pärsia pealinna ehitada valitseja Mausolus. See meenutab Kreeka peripteeri, mis on tohutu kõrge aluse peal. (66x77x46 olid mõõtmed). Mausolos ise sinna ei jõudnudki, see sai matusepaigaks tema naisele. Mausoleum oli üks vanaaja maailmaimedest. Religioosne kunst jäi üsna tahaplaanile. Ehitati mõned templid. Artemise templit Efesoses püüti taastada. Maavärina tagajärjel see lõpuks siiski purunes. Ateenas ehitati Olümpieion kõikidele jumalatele pühendatud tempel. Ehitus kestis paarsada aastat. Korintose stiilis, uusnähtus- komposiitkapiteel (stiilide segu)
miljonist kiviplokist. - püramiidi pindala on sama suur nagu 200 tenniseväljakut - sellele pindalale mahuks ära kaks Rooma Peetri kirikut - Napoleon arvutas, et kolm suuremat püramiidi sisaldavad nii palju kive, et neist saaks ehitada 3m kõrguse ja 30 cm paksuse müüri umber terve Prantsusmaa Suurte Egiptuse püramiidide eelkäijad olid lameda katusega hauakambrid mastabad. Need olid ametnike, õukondlaste ja vaarao perekonnaliikmete matusepaigaks. Sfinks on hiiglaslik inimpeaga lõvi kuju, mille kõrguseks on 20m. Kuju tahuti ühest kaljutükist Hafre valitsemise ajal umbes aastal 2500eKr. Egiptuse jumalad Tähtsaim oli päikesejumal Ra, keda hakati samastama Teeba loomisjumala Amoniga. Aja jooksul kujunes päikesejumal Amon-Ra peajumalaks. Vaaraode võimu kaitses kulli peaga jumal Horos. Surnuteriigis aga valitses ja mõistis kohut Horose isa Osiris. Usuti, et kõik surnud peavad oma elu jooksul kordasaadetud tegudest aru andma
basiilikast, kus toimusid ka esimesed avalikud jumalateenistused. Kirik ehitati läänest itta, altar idapoolsesse otsa. Pikihoone oli sammastega jaotatud kolmeks või viieks lööviks ja pikihoonesse lõikus selle idapoolses osas risthoone. Nende lõikumiskohal oli nelits ja peale seda kooriruum. Kirikus oli ladina risti kuju. Peale kooriruumi oli apsiid, mida mõnikord ümbritsesid mitmed kabelid, mis moodustasid kabelipärja. Kooriruumi põranda all võis asuda krüpt matusepaigaks, pühakute säilmete hoidmiseks ja usulisteks toiminguteks. Keskaja kirikutel olid jämedad sambad ehk piilarid. Peale basiilikate ehitati ka kodakirikuid ja ühe lööviga kirikuid. Torn oli üks tähtsamaid tunnuseid kirikutel. Romaani kirikutel oli palju torne. Tornid pakkusid ka kaitset ja varjupaika. Itaallastel on kuulus Pisa torn. Selle puhul ehitati kellatorn hoonest eraldi. Lagi. Selle ehitamisel oli probleem vastupidavus ja tulekindlus. Alguses ehitati lamedaid lagesid,
eendusid või taandusid õige vähe. Siledad, väheste kaunistustega seinapinnad, sümmeetria ja korrapära annavad klassitsistlikele ehitistele range, mõnikord kõledagi ilme. Klassitsistliku ehituskunsti näiteks on Pariisis asuv Pantheon. See oli ehitatud ristiusu kirikuks, kuid Suure Prantsuse revolutsiooni käigus muudeti suurmeeste autempliks ja matusepaigaks. Antiikseid eeskujusid jäljendavad otseselt Madeleine`i kirik ja Tähe triumfikaar sealsamas. Suurejoonelisi klassitsistlikke ehitisi võib näha Peterburis. Eesti parimad näited on Tartu ülikooli peahoone. Samal ajajärgul on Eestis ehitatud ka ilusaid mõisahooneid, Madeleine`i kirik näiteks Riisiperes ka Kolgas. Ka sisekujunduses hakkas klassitsismile omane sirgjoon välja tõrjuma rokokoo keerukaid vorme
tema enda sõnade järgi sobis nii metsiku hirve karjamaaks ja ka kohane tema viimaseks puhkepaigakas. Järk-järgult kasvas haua ümber niisugune tihe mets, et sellest oli võimatu läbi tungida ja matusepaika leida, nii et isegi vanad keeletud koha valvajad ei suuda enam selle juurde teed juhatada. Kirjeldatud mägi võibolla Burkhan Khalduni mägi Hentej Nuruu ahelikus, kuhu ta varjus vaenulike hõimude eest ja kus veetis suurema osa oma noorusest. Neljandaks matusepaigaks võibolla Tsingis-khaani sünnikoht. Arvatakse et see asub Mongoolia põhjaosas Hentijs, Onoi ja Hereleni jõgede lätete lähedal. Kuigi legend räägib vaid, et khaan maeti koos 40 hobusega, kes teda teises ilmas teenima hakkaksid, usub Kravitz, et suure valitseja pandi hauda kindlasti kaasa suured varandused. See on kaunis loogiline, sest mitte ühtki eset tema sõjakäikudest ei ole üheski muuseumis ega erakollektsioonis.5 3[1]http://et.wikipedia.org/wiki/1227 4[1] Levy 2008:81
avalikud jumalateenistused. Kirik ehitati läänest itta, altar idapoolsesse otsa. Pikihoone oli sammastega jaotatud kolmeks või viieks lööviks ja pikihoonesse lõikus selle idapoolses osas risthoone. Nende lõikumiskohal oli nelits ja peale seda kooriruum. Kirikus oli ladina risti kuju. Peale kooriruumi oli apsiid, mida mõnikord ümbritsesid mitmed kabelid, mis moodustasid kabelipärja. Kooriruumi põranda all võis asuda krüpt matusepaigaks, pühakute säilmete hoidmiseks ja usulisteks toiminguteks. Keskaja kirikutel olid jämedad sambad ehk piilarid. Peale basiilikate ehitati ka kodakirikuid ja ühe lööviga kirikuid. Torn oli üks tähtsamaid tunnuseid kirikutel. Romaani kirikutel oli palju torne. Tornid pakkusid ka kaitset ja varjupaika. Itaallastel on kuulus Pisa torn. Selle puhul ehitati kellatorn hoonest eraldi. Lagi. Selle ehitamisel oli probleem vastupidavus ja tulekindlus
(ladina risti kuju). Kooriruumi lõpetas poolümar apsiid, kus asus altar. Mõnda Hilary Karu 5 2009 veebruar kirikut ümbritses ka kabelipärg. Kooriruum oli tavaliselt kõrgendatud ning selle all võis asuda krüpt matusepaigaks, pühakute säilmete jaoks.Piilarid jämedad sambad. · Peale basiilikate ehitati ka kodakirikuid, millel asusid kõik löövid ühe katuse all ja aknad olid vaid külglöövidel. · Ühe lööviga kirikud. · Torn romaani kirikul oli palju torne, neist kaks läänefassaadil. Itaallased ehitasid tihti kellatorni eraldi Pisa torn. · Lagi varasemates romaani kirikutes palklagi või lagi puudus. Hiljem silinder- ja ristvõlv
koosseisu. Jõesuu kanti on kavandatud sadama ehitamist, mis seoks Võrtsjärve Emajõe Jõeriigi veeteede ketiga ning supluskohtade ja telkimisplatside väljaehitamist. Tarvastu linnamägi Eestlaste muinaslinnuse asukoht. Vallikraaviga piiratud ordulinnus ehitati Tarvastu jõe äärde 14. sajandil ja õhiti aastal 1596. Eeslinnuse õuel valendab klassitsistlikus stiilis kabel, rajatud 1825. a. v. Mensenkampffide suguvõsa matusepaigaks. Eeslinnuse mäge jõe vastaskaldaga ühendanud rippsild asub nüüd Viljandi Lossimägedes. Suislepa Asundust läbib Õhne jõgi. Uue-Suislepa mõisa (1796) õunaaiast on pärit "Suislepa" õunasort, mida siin kasvatati juba 18. sajandil. Alates 1920. aasta sügisest on Suislepa lapsed käinud koolis vanas mõisahoones. Suislepa mõisas asub mälestusmärk 1695.-1697. a. suure nälja ohvritele. Suislepa paljand on 15 m pikk ja 2 m kõrge, hele liivakivi kuulub burtnieki lademesse
skulptuure. Värvidele pöörasid kunstnikud vähe tähelepanu, need olid tihti tuhmid, varjunditeta. Jacques Germain Soufflot` poolt projekteeritud Pantheon Pariisis. Matkib Rooma Panteoni, kuid ei ole rotund. See rajati esialgu Pariisi peapiiskopi uue residentskiriku Saint Genevieve kirikuna. / Püha Genevieve on Pariisi kaitsepühak/ Valmis rev ajal, kuid kirikuna kasutati teda vaid aasta. Siis muudeti Prantsuse suurmeeste matusepaigaks. Pariisi linna sümboliks on saanud suur Tähe triumfikaar Champs-Elysees` tänaval. See püstitati Napoleoni võitude auks, arhitekt Chalgrin. Kõige suurem triumfikaar, kuigi kõigest ühe kaarega. Triumfikaare alla on paigutatud Tundmatu Sõduri põrm. Seal tähistatakse I maailmasõjas saavutatud võitu, põleb igavene tuli ja korraldatakse paraade. Antiikarhitektuuris oli suur tähtsus matemaatilistel suhetel (order)
Näiteks valitsejate suur austamine (peeti neid jumalateks). Kreeka kunstinike poolt mõnele aasia valitsejale looduud kunstis oli valitseja isikukultuse tunnused juba enne hellenismi aega. Halikarnassose mausoleumi lasi endale endisesse Pärsia pealinna ehitada valitseja Mausolus. See meenutab Kreeka peripteeri, mis on tohutu kõrge aluse peal. (66x77x46 olid mõõtmed). Mausolos ise sinna ei jõudnudki, see sai matusepaigaks tema naisele. Mausoleum oli üks vanaaja maailmaimedest. * Religioosne kunst jäi üsna tahaplaanile. Ehitati mõned templid. Artemise templit Efesoses püüti taastada(fun fact:esimene kord põletas selle maha Herostratos). Maavärina tagajärjel see lõpuks siiski purunes. Ateenas ehitati Olümpeion kõikidele jumalatele pühendatud tempel. Ehitus kestis paarsada aastat. Korintose stiilis, uus nähtus-
kuigi meenutab Kreeka templeid. Prantsusmaa esimene klassitsistlik ehitis Trianon Versailles pargis, arhitektis Gabriel. Veel tuntumad klassitsistlikud ehitised Prantsusmaal: Pariisi Panthéon ja Tähe triumfikaar. Panthéonist pidi saama peakirik (esialgu peapiiskopi residents), autoriks J. G. Soufflot. Ehitas peale kõrge kupli, mis meenutab Bramante Tempiettot. Suure Prantsuse revolutsiooni alguses võeti kirikult ära ja muudeti matusepaigaks. Tähe triumfikaare autoriks J. F. Chalgrin.Püstitati Napoleoni auks, vahepeal ehitustööd katkesid, avati 1836. Kõrgus 50 m, laius peaaegu 50, kaunistatud rikkalikult refjeefidega, neist tuntuim Rude' ,,Marseljees." Claude-Nicolas Ledoux huvitav arhitekt, kelle puhul siiski ei hinnata mitte tema valminud ehitisi, vaid plaane ja projekte, sest ta otsustas kogu arhitektuuri ainult puhastest geomeetrilistest ja stereomeetrilistest kujundistest üles ehitada, ning loobus absoluutselt
osalemist ehitustöödes, nende ettevalmistamisel või teenindamisel. Toonase tehnoloogia algelise taseme juures hakkasid nii ulatuslikud tööd peagi riigile üle jõu käima ja hilisemad valitsejad piirdusid juba märksa tagasihoidlikemate hauamonumentidega. Uue riigi ajal asendusid püramiidid kaljusse raiutud hauakambritega, mis paistsid vähem silma ja olid seega hauarüüstajate eest paremini kaitstud. Vaaraode matusepaigaks sai nüüd nn. Kuningate org Teeba lähedal Niiluse läänekaldal. Ülemkiht Egiptuse ülemkiht moodustus vaarao suguvõsast ja eri piirkondade ülikusuguvõsadest, kes osalt vaarao perekonnaga abielusidemetes. Tegemist oli suurmaavaldajatega, kes koos vaaraoga suunasid Egiptuse käekäiku ja kelle käsutusse koondus enamus ühiskonna rikkusest. Ülikutest moodustus kõrgem ametnikkond, kellele vaarao delegeeris oma võimu kohtadel või üksikutes valdkondades
Mükeene perioodist kui muistsest kangelasajast. Võib arvata, et seda pärimust säilitasid eeskätt jõukamad perekonnad, kes tõenäoliselt lugesid end muistsete kangelaste otsesteks järeltulijateks. 10. sajandist peale osutab arheoloogiline leiumaterjal erinevustele ülikuperede ja lihtinimeste matusekommetes. Nii on 10. sajandi Euboia saarelt Lefkandi asulast leitud suurejooneline ülikumatus (mees koos naise ja hobustega) suures piklikus hoones, mis võibolla rajati nimelt matusepaigaks. Euboia saar oli Ateena ümbruse ja Argose tasandiku (Mükeene ja Tirynsi asupaik) kõrval üldse jõukamaid piirkondi toonases Kreekas ja Euboia meremehed nähtavasti peamised ühendusepidajad idamaadega. Kuigi meie teadmised antud ajajärgust on kirjalike allikate puuduse ja arheoloogilise leiumaterjali tagasihoidlikkuse tõttu napid (sellest ka nimetus "tume ajajärk"), on põhjust arvata, et sel perioodil leidsid aset olulised muutused Kreeka ühiskonna struktuuris.
annaabi.ee 
