Väljakaevamistelt leitud esemed, vanad ehted ja pillide jäänused kõnelevad meile, et inimestel on alati olnud vajadus ilu ja mängu järele. Muinasajal oli muusika tihedalt seotud usundite, kommete, tantsude ja mängudega. Talle omistati maagilist võimet ja arvati, et selle abil saab kaitsta end loodusjõudude ja kurjade vaimude eest. Muusika oli ka suhtlemisvahend. Teadlased oletavad, et laulmine arenes välja lindude ja loomahäälte matkimisest, töörütmist ja erutatud kõnest. Esimesed meloodiad olid lihtsad mõneastmelised viisid, mida korrati väikeste muudatustega. Laule esitati koos liikumisega, rütmi rõhutati käte plaksutamise või algeliste löökpillidega. Erineva kuju ja kõlaga trumme kasutati nii tantsude saateks kui ka side pidamiseks naabersuguharudega. Vastavalt inimeste oskuste täiustumisele arenesid ka muusikariistad.
poleks olnud õigust tegeleda vahepeal ka enda asjadega. Veyne' on aga nentinud, et hoopis keerulisem oli vabakslastutel integreeruda ühiskonda. Vabakslastuid ei lastud ligi poliitikale ning neile määrati kindel suhtlusringkond, mis vastas nende majanduslikule rollile ja elukutsele. Vabakslastud pürgisid siiski hea maine poole ning tundsid uhkust oma edu üle. Neil oli suur usk fortuunasse ja kõik näis olevat võimalik. Vabakslastuid iseloomustas sageli kummaline segu matkimisest ja kehvast maitsest. Nad üritasid jäljendada vabana sündinuid, eriti aristokraate. Vabakslastuid lähendas üksteisele juriidiline staatus, mis neid piiras nii igapäevaelus kui seisusele vastavas eluviisis. Neid ühendas mälestus oluliselt raskemast elust ning mida neist kõik olid kogenud.
3 põhjal 1. Millised vead tehti 1950-1960. aastail Aafrikas ja Aasias demokraatia juurutamisel? Too vähemalt 3 näidet! Ei arvestatud nende riikide kultuurilise ega usulise eripäraga. Majanduslik jõukus tõi kaasa korruptsiooni ning võlad suurriikidele suurenesid. Ei kujunenud keskklassi ega laienenud kodanikuõigused ja -vabadused. 2. Milline muudatus toimus demokraatia juurutamisel 1980-1990. aastail? Neil aastail loobuti lääne ühiskonna matkimisest ning keskenduti reformidel, mis viidi läbi kohalikke olusid arvestades. 3. Mille poolest erinevad nt Kuveit, Saudi Araabia ja Mali, Botswana? Kuveit ja Saudi Araabia on väga rikkad riigid, mida valitsetakse autokraatlikult ja inimõigused pole seal tagatud. Samas Malis ja Botswanas, vaestes riikides, tunnistatakse poliitilisi vabadusi ja tunnustatakse rahva osalemist ühiskonna asjades. 4. Millal toimus Lääne-Euroopas viimaste diktatuuride kokkuvarisemine?
1. idealiseeriti lääne ühiskonda, demokraatia arengu vältimatuks tingimuseks peeti maj progressi, seepärast andsid lääneriigid arengumaadele ulatuslikku majandusabi. Arvati, et vaeses ühiskonnas pole demokraatia võimalik, majanduslikus jõukuses nähti justkui võluvitsa, mis lahendab kõik ühisk.probleemid. Sagenes korruptsioon, arengumaade võlg kasvas suureks, ei kujunenud keskklassi ega laienendu kodanikuõigused ja- vabadused. 2. Loobuti lääne ühiskonna matkimisest ja keskenduti reformidele. Jõuti järeldusele, et kultuur mõjutab demokraatia arengut enam kui majandusareng. Majanduse ja demokr.suhe pole tänapäeval ühene. Kuigi maj. mõjutab poliitikat, on ühiskonna arengus olulised teised fakorid, nagu demokr. väärtused (tolerantsus, usaldus). 9. iseloomusta siirdeühiskonda (mõiste ja ohud). See periood, mille jooksul üks valitsemiskord vahetub teisega, üleminekuperiood
Areng pigem pärilikkusest mitte keskkonnast mõjutatud. Watson vs. Gesell  ar.psüh. keskmisel perioodil toimus pooldumine. Keskkonna- (potitreeining, lugemis-, kirj.oskus) vs. Küpsemisteooria (koordinatsioon, motoorika)  enne õppimist peab laps selleks ,,valmis"olema. Kaasaegne süntees: Jean Piaget (mõjutatud M.Baldwinist) teadmiste omandamise teooria geneetiline epistemoloogia. Mõtlemine ja kõne saavad alguse imikuea element.test tegudest, tajudest ja matkimisest. In.teadmised kui mõistuse biol.organ; teadmised on kohanemisvõimelised; teadja ja teadmiste suhted. Piaget´ terminoloogia on bioloogiline  info vastuvõtt mõistuse poolt nagu toitainete omastamine keha poolt. Tasakaal akommodatsiooni läbi (organism kohaneb keskkonnaga v võtab omaks selle mõjud). Intellektuaalne areng kui evoluts.protsess. ,,epigeneetiline maastik"  looduse poolt on keskk.mõjutustele erineva varstuvõtlikkusega
demokraatia võimalik kuna demokraatia väärtuste ja käitumisnormide kujunemiseks on eelduseks rahva haritus. Valitses ülioptimism majandusliku ja tehnoloogilise arengu suhtes. Paraku ei toonud tehnoloogia ning kaupade tarnimine vähearenenud riikidesse kaasa ainult positiivset, vaid ka negatiivset  sagenes korruptsioon ning arengumaade võlg arenenud riikidele kasvas tohutult, poliitikas muutus oluliseks raha. 1980.-1990. aastail loobuti lääne ühiskonna matkimisest ning keskenduti reformidele, mis viidi läbi kohalikke olusid arvestades. Sotsioloogid jõudsid järeldusele, et kultuur mõjutab demokraatia arengut rohkem kui majandusareng. Demokratiseerumise lained Demokratiseerumise esimese laine (1826-1922) lõpetas totalitarismi võimulepääs mitmes Euroopa riigis. Teise maailmasõja lõpp andis tõukeuueks lühikeseks demokratiseerumislaineks: Lääne-Euroopas taastati demokraatlik valitsemiskord ning
aja, koha ja tegevuse ühtsus  üks põhilisi nõudeid antiigi ja klassitsismi draamateoste puhul: kõik draamateose sündmused pidid arenema lühikese ajavahemiku jooksul ning ühes ja samas kohas. Selle nõude tekkimine oli seotud tehniliste põhjustega. Näidendeid etendati päeval, puudusid kunstlik valgustus aja ja vahetatavad dekoratsioonid tegevuskoha tähistamiseks. akademism  teadus- või kunstitraditsioonide range järgimine. Akademism kasvas välja antiik- ja renessansskunsti matkimisest 16.Â17. sajandil. Akademismile on iseloomulik tehniline meisterlikkus, tardunud vorm ja kujutatava elukaugus. akmeism  ka adamism (esimese inimese Aadama nime järgi). Kirjandusmeetod, mis seab esikohale ürgse ja lihtsa elulaadi kujutamise, vastandades seda tsivilisatsiooni ja kultuuri ebaväärtustele ja pahedele. Akmeism tekkis 20. sajandi alguse Venemaal. Akmeistid propageerisid tagasipöördumist ürgse lihtsa eluviisi juurde. Nad vastandasid loodust ühiskondlikele väärtustele
Kodaniku organisatsioonide tegevus ja ülesanded  vabaaja sisustamine. Demokraatia Ajaloolised juures Vana-Kreekas, Ateenas. Demos-rahvas kratis Âvõim Püüdmine kõikide huvidega arvestada, kõigil on võimalus osaleda asjade korraldamises, ühiskondlikult korraldatud vabadus, teatud valitsemiskorraldus. Demokraatia tingimuseks peeti majandusarengut  ulatuslik majandusabi andmine arengumaadele. 1980-1990ndatel loobuti lääne ühiskonna matkimisest. Keskenduti reformidele, is arvestasid kohalikke olusid. Jõuti järeldusele, et kultuur mõjutab demokraatia arengut enam kui majandusareng. Demokratiseerumise lained 1. Tõi kaasa mitmete riikide iseseisvumise ja selle lõpetas totalitarismi võimulepääs mitmes Euroopa riigis. Suur Prantsuse revolutsioon 2. Toimus peale teist maailmasõda, kui Lääne-Euroopas taastati demokraatlik valitsemiskord ning stalinismi kokkuvarisemine suurendas vabadust Ida-Euroopas. 3
ning arengumaade võlg arenenud riikidele kasvas tohutuks, massimeedia mõjutas elustiili ja väärtuste kujunemist, poliitikas muutus oluliseks raha. Samuti ei kujunenud mitmetes kiire majandusarenguga Aasia ja Ladina-Ameerika riikides demokraatiale omast laia keskklassi ega laienenud kodanikuõigused ja -vabadused. Niisiis osutus kapitalismi ja demokraatia suhe üpriski vastuoluliseks. 1980.–1990. aastail loobuti lääne ühiskonna matkimisest ning keskenduti reformidele, mis viidi läbi kohalikke olusid arvestades. Sotsioloogid jõudsid järeldusele, et kultuur mõjutab demokraatia arengut enam kui majandusareng. Nüüdismaailmas on väga rikkaid riike, mida valitsetakse autokraatlikult ja inimõigused pole seal tagatud (nt Kuveit, Singapur, Saudi Araabia). Teisalt leidub vaeseid riike, kus tunnistatakse poliitilisi vabadusi ja tunnustatakse rahva osalemist ühiskonna asjades (nt Mali, Botswana)
- Ei pea alati olema prosotsiaalne - Matkimine on oluline sotsiaalses kontekstis, võib mõjutada isiklike hoiakuid ja eelistusi Veenmine - Van Swol – matkimist kasutavat inimest tajutakse enesekindlamana - Bailensjoni ja Yee – mõjukus ilmneb ka sisi kui suhtluspartner pole inimene - Tanner jt – kaks juhteteed (matkiv ja matkitav tarbija) kuidas see turunduses mõjutab inimeste ostuotsuseid - Kognitiivne stiil ja meeleolu -heas tujus võiksid rohkem matkida. Võib arvata et matkimisest saab igal juhul kasu kuid sellel on ka omad ohud. Matkimine tõstab energiakulu mida mujal saaks kasutada - Galton – kehvalt koordineeritud matkimine suurendab kognitiivset kulu Miks matkitakse? Neuropsühholoogiline lähenemine Tuleks mitte vaadata seda mida matkimine teeb vaid millised struktuurid võimaldavad matkimisel ilmneda - See on osa suhtlemisest, ideomotoorne käitumine - Taju-käitumise lüli/ühendus
väljendus, kaunistused, sõnamäng). Termin võeti kasutusele 18.saj. Jäi baroki ja renessansi vahele. Üldiselt on tegemist kunstiperioodiga, mis on kunstlik, pateetiline, ülespuhutud, pidulik ja tehislik. See tähendab ärapöördumist renessansi harmooniast ja tasakaalust. · Kunstniku kujutlusvõime, loovus, oskused ja nn disegno interno (sisemine pilt) astetati looduse matkimisest kõrgemale. · Manerismi leidub ka aiakujunduses: purkkaevud, koopad, lehtlad. · El Greco oli tüüpiline kunstnik manerismis. Sisemine pilt asendatakse looduse matkimisest kõrgemale. Barokk (1575-1770) · Absolutistlik kunst (kujutav kunst, kirjandus, arhitektuur aga ka aiakunst): ühelt poolt sümmeetria ja korrapära, teiselt poolt lopsakus, uhkus, ornamentaalsete ehisdetailide rohkus · Barokk tähendab portugali keeles lihvimata pärl- barocco.
kaeluse kuju, särgi krae kuju ja kaelaside. 1890-1899 See oli Victoria ajastu loojang ja uue sajandi eelõhtu, kus kõik ootasid muutusi. Tollased tavad ja ühiskonna moraalinormis olid tänapäevastele peaaegu täielikuks vastandiks. Sel ajal oli tavaline inimene asjade üldises järjestuses teisejärguline. Kuna ilu ja mood olid alati olnud tähtsal kohal, sai kõrgemalseisvate isikute matkimisest üldine tava. 21 Kuni filmikunsti leiutamiseni olid populaarsed ilukaanonid pärit teatri- ja varieteemaailmast. Inglast Charles Frederick Worthi peetakse prantsuse haute couture`i rajajaks. Alustanud õpipoisina kangakaupluses Londonis, pühendus ta õmbluskunstile ja avas 1858 Pariisis moemaja. Ta on rõivastanud näitlejannasid nagu Sarah Bernhardt ja Eleonora Duse
aforism  mõttetera; napisõnaline vaimukas ütlus või salm, mis väljendab üldistatud mõtet või elutarkust. Aforismid põhinevad peamiselt võrdlusel, vastandusel või paradoksil. Näiteks: Sõprus lõpeb seal, kus algab umbusk. (Seneca.) Agamemnon  kreeka mütoloogias Mükenee kuningas, kreeklaste ülemjuhataja Trooja sõjas. Agamemnon on "Iliase" üks peategelasi. akademism  teadus- või kunstitraditsioonide range järgimine. Akademism kasvas välja antiik- ja renessansskunsti matkimisest 16.Â17. sajandil. Akademismile on iseloomulik tehniline meisterlikkus, tardunud vorm ja kujutatava elukaugus. akmeism  ka adamism (esimese inimese Aadama nime järgi). Kirjandusmeetod, mis seab esikohale ürgse ja lihtsa elulaadi kujutamise, vastandades seda tsivilisatsiooni ja kultuuri ebaväärtustele ja pahedele. Akmeism tekkis 20. sajandi alguse Venemaal. Akmeistid propageerisid tagasipöördumist ürgse lihtsa eluviisi juurde. Nad vastandasid loodust
annaabi.ee 
