Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Kt-nr-1-küsimused koos vastustega (0)

1 Hindamata
Punktid




Kt nr 1 küsimused 1. Mis on tõmbetugevus, kuidas seda määratakse? Suurim pinge mille korral katse keha veel ei purune. Määratakse tõmbeteimiga.  2. Milline on seos madalsüsinikteraste ja madallegeerteraste Brinelli kõvaduse ja  tõmbetugevuse vahel? HB=0,3σσu 3σ. Selgitage tähiseid   HBW – Brinelli kõvadus, Kõvasulam kuul.  HV – Vickersi kõvadus, püramiid indentor. Saab mõõta väga õhukeste materjalide kõvadust.  HRC – Rockwelli kõvadus C-skaalal. Koonusindentor. 4. Mis on voolepiir, tinglik voolepiir ja kuidas neid määratakse? Voolepiir on pinge, mis vastab voolejõule. Tinglik voole piir on materjali vooleplatvormi  puudumisel kasutatav suurus. Määratakse 0,2% teimiku jäädava pikenemise juures. 5. Materjali mehaanilisd omadused?  Tugevus  Kõvadus  Sitkus  Plastsus  Elastsus  Haprus 6. Mis on katkevenivus, katkeahenemine?  Katkevenivuseks nimetatakse purunenud teimikul mõõdetud jääkpikenemist  protsentides.  Katkeahenemine väljendab tõmbeteimil teimiku kaela ristlõike pindala  vähenemist algpindala suhtes. 7. Missugust materjali omadust iseloomustab katkevenivus, katkeahenemine? Katkevenivus ja katkeahenemine iseloomustavad plastsust ja tugevust. 8. Mis on materjali külmhaprus? Materjali hapruse suurenemine madalatel temperatuuridel nimetatakse külmhapruseks.


9. Mis on löökpaindeteimi tulemuse eesmärk, tulemuse dimensioon? Näitab, materjali kalduvust haprale purunemisele. 10. Missuguseid materjale katsetatakse tavaliselt survele ja miks? Kuidas neid nimetatakse? Surveteimil katsetatakse hapraid materjale, sest haprad materjalid peavad survele rohkem vastu, kui tõmbele.  11. Metallide ja sulamite liigitus: Koostise järgi, Tiheduse järgi, Sulamistemepratuuri järgi. Sulamis temperatuuri järgi  Kergsulavad <3σ27  Kesksulavad 3σ27-153σ9  Rasksulavad >153σ9 Tiheduse järgi  Kergmetallid <5000kg/m3σ  Keskmetallid 5000-10000kg/m3σ  Raskmetallid >10000kg/m3σ Koostise järgi   Raud ja rauasulamid  Mitteraudmetallid ja mitteraudsulamid. 12. Millised on metallide põhilised kristallvõred? Nende tähised?  Lihtne kuubiline K6  Ruumkesendatud kuubiline K8  Tahkkesendatud kuubiline K12  Kompaktne heksagonaalne H12  Tetragonaalne  13σ. Mis on polümorfism? Näited? Erinevate kristallvõrede esinemine ühel metallil. Raud. K8 kuni 911 kraadi, K12  kuni13σ92 kraadi ja edasi jälle K8 kuni sulamiseni 153σ9 kraadi.


14. Loetlege kristallvõre defekte.  Lisandiaatom  Vakants  Sõlmedevaheline aatom  Servdislokatsioon  Kruvidislokatsioon 15. Kristalliseerumisprotsessi iseloomustatakse graafiliselt…..  Jahtumiskõvera diagrammi abil. (temperatuur/aeg) 16. Mis on sulam? Sulam on aine, mis on saadud kahe või enam komponendi kokkusulatamise või – paagutamise teel. 17. Millised mehhaanilised segud esinevad metallisulameis?  Eutektikum  Eutektoid 18. Kuidas liigitatakse tardlahuseid?  Asendustardlahused  Sisendustardlahused 19. Keemilist ühendit iseloomustavad? Keemilist ühendit iseloomustavad komponentide kristallvõredest erinev kristallvõre,  komponentide aatomite korrapärane paigutus ja lihtne täisarvkordne suhe komponentide  aatomite arvude vahel 20. Mis on kalestumine? Kuidas muutub tugevus ja plastsus kalestumisel? Kalestumine on plastsel deformatsioonil kaasnevad metallistruktuuri ja omaduste  muutumine. Tugevus kasvab ja plastsus väheneb.
Kt-nr-1-küsimused koos vastustega #1 Kt-nr-1-küsimused koos vastustega #2 Kt-nr-1-küsimused koos vastustega #3
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2021-04-17 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 0 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor 403114 Õppematerjali autor
Kontrolltöö nr1 küsimused ja vastused.

Sarnased õppematerjalid

MATERJALIOPETUSE kt1
4
docx

MATERJALIOPETUSE kt1

MATERJALITEHNIKA Kontrolltöö nr.1 1. Mis on tõmbetugevus, kuidas seda määratakse? Tõmbetugevuseks nimetatakse tugevusõpetuses tõmbekatsel esinevat suurt pinget, mille korral katsekeha veel ei purune. Rm=Fm/S0, kus Fm – maksimaaljõud ja S0 – teimiku algristlõikepindala. 2. Milline on seos materjali tõmbetugevuse ja kõvaduse vahel? Mõlema puhul on materjali võime vastu panna kohalikule plastsele deformeerumisele. Vastupanuvõime tugevale koormusele. 3. Selgita tähised HBW, HV, HBS HBW – Brinelli kõvadusaste tähistus(kõvasulamkuul) HV – Vickersi meetodi kõvadusarvu tähistus HBS – sama mis essa aga (teraskuul) 4. Mis on voolepiir, tinglik voolepiir ja kuidas neid määratakse? Voolepiir on piir, millest all poolt on detailil elastne deformatsioon ehk taastab peale jõu kaudumist oma orginaal mõõtmed...ning voolepiir punktist üleval pool on plastne deformatsioon ehk peale jõudude ee

Materjalitehnika
Tehnikas kasutatavad materjalid
12
docx

Tehnikas kasutatavad materjalid

1) Tehnikas kasutatavad materjalid: Metallid: 10000eKr Kasutati kulda, sest see oli looduses vabalt kätte saadav. 5000eKr avastati vask, esimene sulam mis avastati oli pronks (phst Kõik vase sulamid). Kristuse sünni ajal avastati raud. Malm alvastati 16 saj, siis algas metallide võidukäik. Hiljem õpiti valmistama teraseid. 20saj keskpaigas oli metallide olulisus tipus.(1,2 MS). Metallide kasutus väheneb, nende asemel luuakse teisi materjale.(liigume kasutuse poolest tagasi kiviaega, metalle hakkavad asendama keraamilised materjalid.) plastid (polümeerid): 10000 eKr Kasutati Puitu, nahka, erinevaid looduslike kiude. Tänapäeval plastid, 19saj võetakse kasutusele kumm(looduslik). 20 saj alguses avastatakse sünteetiline kumm(pakeliit). Sellest algas plastid võidukäik. komposiitmaterjalid- Kõrtest ja mudast tehtud trellised- Materjal mis koosneb vähemalt kahest materjalist. Esimene komposiit oli kivi, mille sisse pandi heina, et saada tugevamat ehitusmaterjali. 1980 algas ne

Tehnomaterjalid
TEHNOMATERJALIDE EKSAM
30
docx

TEHNOMATERJALIDE EKSAM

2) sisendusfaasid- moodustuvad üleminekugrupi metallide ja mittemetallide vahel 3) elektronühendid- moodustuvad ühevalentsete või üleminekugrupimetallide ja 2-5- valentsete metallide vahel. Keemilisi ühendeid moodustavatest komponentidest lähtudes eristatakse: 1) oksiidid 2) intermetalliidid 3) karbiidid 4) nitriidid 5) boriidid. Oksiidid — Elektrokeemilised ühendid, mis moodustuvad tugevalt elektronegatiivsete ja elektropositiivsete elementide vahel. Nende kristallivõred seisavad koos eelkõige ioon- või kovalentsidemete tõttu, kusjuures komponendid üksteises ei lahustu. Intermetalliidid ehk intermetalsed ühendid - moodustuvad erinevate metallide vahel. Metallide aatomite mõõtmete märgatava erinevuse korral moodustuvad sisendusfaasidena tuntud keemilised ühendid, mille koostis avaldub valemiga AB2. nt. MgZn2 , MgCu2 , MgNi2 . Kui metallide aatomite raadiused erinevad vähe, tekivad elektronühendid. Karbiidid,

tehnomaterjalid
Materjalitehnika konspekt
6
doc

Materjalitehnika konspekt

kulumiskindel pinnakiht ja pehmem südamik Parendamine - karastamine + kõrgnoolutus (kuumutamine kõrge temperatuurini, seisustamine ja aeglane jahutus) 6.2. Alaeutektoidterase (C45) struktuur ja k6vadus HRC peale karastamist, optimaalset noolutamist? A -> M, kõvadus 60 HRC 6.3. Uleeutektoidterase (C110) struktuur ja k6vadus HRC peale karastamist, madalnoolutamist? A -> M+T, kõvadus umbes 45...65 HRC 6.4. Kuidas karastatakse teraseid (Tp, valik koos p6hjendusega)? Liigid: tava- (kuumutamine kogu detaili ulatuses) ja pindkarastus, laus- (jahutamine kogu detaili ulatuses) ja kohtkarastus Tavakarastus: · Terase kuumutamine üle faasipiiride Ac1 või Ac3, et tagada austeniidi teke · seisustamine sellel temperatuuril, et tagada kogu detaili ulatuses antud temperatuurile vastava homogeense struktuuri teke

Materjalitehnika
Stenogramm eksamiks kokkuvõttev konspekt
56
docx

Stenogramm eksamiks kokkuvõttev konspekt

mehaaniliste omadustega teraseid. Termotöödeldavuse eeldused. - struktuurimuutus tardolekus (kalestunud struktuur) - lahustuvuse muutus või faasimuutus tardolekus Termotöötlus jaguneb kaheks PROTSESSI termotöötlus ja TUGEVDAV termotöötlus Protsessi termotöötlus Lõõmutamine- Lõõmutus (annealing) on niisugune termotöötlemise viis, kus terast kuumutatakse üle faasimuutuste temperatuuride Ac1, Ac3 (Acm) või üle Trekr järgneva aeglase jahutamisega, tavaliselt koos ahjuga. Lõõmutuse peamine eesmärk on vajalike omaduste tagamine terase ümberkristalliseerimise ja sisepingete kaotamise tagajärjel. Normaliseerimine- Normaliseerimine on selline termotöötluse viis, mille korral terast kuumutatakse 30...50 °C üle faasipiiri Ac3 (Acm), seisutatakse sellel temperatuuril ja jahutatakse siis õhus. Normaliseerimise tulemusel vähenevad sisepinged ja toimub terase faasiline ümberkristalliseerumine, mis muudab valandite, sepiste ja keevisõmbluste

Tehnomaterjalid
Tehnomaterjalide stenogramm
44
docx

Tehnomaterjalide stenogramm

Terased (C-sisaldus kuni 2,14%) Terase tasakaalustruktuur koosneb normaaltemperatuuril ferriidist ja tsementiidist, kusjuures tsementiidi kogus terase struktuuris kasvab võrdeliselt selle C-sisaldusega. C-sisaldusest lähtudes liigitatakse terased:  alaeutektoidseiks, C < 0,8%, struktuur F + P;  eutektoidseiks, C = 0,8%, struktuur P;  üleeutektoidseiks, C > 0,8%, struktuur P + T". C-sisalduse suurenedes kasvab T kogus terase struktuuris ning koos sellega terase kõvadus, tõmbetugevus Rm ja voolavuspiir Rp; vähenevad aga plastsus –ning sitkusnäitajad. Malmid (C-sisaldus üle 2,14%) Malmil on madalam sulamistemperatuur ning ta struktuuris esineb peamiselt grafiit (v.a valgemalm). Malmil on võrdlemisi head valuomadused. Suurest süsinikusisaldusest tulenevast grafiidist vaba grafiidiga malmides ja tsementiidist valgemalmis ei ole malm sepistatav. Fe-Fe3C faasidiagramm ja

tehnomaterjalid
Tehnomaterjalide eksami materjal
47
docx

Tehnomaterjalide eksami materjal

(Joonis 1.12; lk 17; Keemilise ühendi tüüp kuupvõre). Kristallvõret kooshoidvatest sidemetest lähtudes eristatakse kolme liiki keemilisi ühendeid: elektrokeemilised ühendid, sisendusfaasid ja elektronühendid; keemilisi ühendeid moodustavatest komponenditest lähtudes moodustavad oksiide, intermetalliide, karbiide, nitriide, boriide. Oksiidid - tugevalt elektropositiivsete ja elektronegatiivsete elementide vahel moodustuvad elektrokeemilised ühendid. Nende kristallvõred seisavad koos eelkõige ioon- või kovalentsidemete tõttu, kusjuures komponendid teineteises ei lahustu. Metallid omavahel elektrokeemilisi ühendeid ei moodusta; nad annavad intermetalliide, sisendusfaase ja elektronühendeid, mida hoiavad koos metallisidemed. Aga metallis struktuuris võib esineda elektrokeemilisi ühendeid, ilma et sulamite metallilised omadused oleksid häiritud. Eelkõige võib siin märkida vase hapnikurikastes struktuurides oleviad oksiide (Cu20), automaaditeraste

Tehnomaterjalid
Materjaliõpetuse eksami kordamisküsimuste vastused
20
docx

Materjaliõpetuse eksami kordamisküsimuste vastused.

toimuvad faasimuutused sulamite struktuuris ka kuumutamisel üle faasipiiride. Kuumutades terast üle faasipiiri, leiab aset perliitmuutusele vastupidine muutus FP+TKAS, mille tulemusena tekib austeniit. Sellist muutust nimetatakse austeniitmuutuseks e. austenitisatsiooniks RAAMAT ALATES LK 81 - terased: - süsiniku ja tavalisandite mõju terase struktuurile ja omadustele; Süsinik- C-sisalduse suurenedes kasvab tsementiidi kogus terase struktuuris ning koos sellega terase kõvadus, tõmbetugevus Rm ja voolavuspiir Rp; vähenevad aga plastsus ­ (katkevenivus A ja katkeahenemine Z) ning sitkusnäitajad kasvab aga vastupanu väsimuspurunemisele. Süsinik avaldab mõju ka terase külmahapruse temperatuurile e. külmahapruslävele, soodustades terase haprumist madalatel temperatuuridel ­ iga kümnendik protsent süsinikku tõstab külmahaprusläve T50 20 °C võrra ja laiendab sitkelt purunemiselt haprale

Materjaliõpetus




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun