vägivalda päriselus läbi mängima. Seetõttu tuleks tänapäeva infost küllastunud ühiskonnas õpetada lapsi varakult reaalsusel ja fantaasial ning heal ja halval teabel vahet tegema. Meedia mõju laste arengule on aga individuaalne ning paljude tahkudega. Meedia võib tugevalt mõjutada lapse uskumusi, hoiakuid ning lastel jääb puudu oskustest kaitsta end reklaamide veenva mõju eest. Reklaamid aga võivad lapses suurendada materialistlikke hoiakuid. Lapsed jäetakse liiga tihti oma arengukeskkonda üksi, järjest rohkem on lapsi, keda kasvatab vaid meedia, sest vanematel ei ole aega tegeleda. Neil puuduvad mängukaaslased, kuna neid asendavad virtuaalsed sõbrad. Neil puudub ka huvi vanade traditsiooniliste mängude vastu, sest elektroonilised virtuaalmängud on palju põnevamad. Loomulikult ei tohi näha lastele meedias vaid halba. Meediast, eriti just televisioonist on saanud neile ühtaegu nii suur sõber kui ka kasvataja
Francis Bacon 1561-1626 Peamised teosed: Instauratio Magna (Suur taasalustamine) Uus Organon. Pidi esitama uue meetodi, millega teadus alustaks otsast peale. Metafüüsikud on nagu ämblikud, kes koovad imepärase võrgu niididst, mis tuleb neist endist. Empiirikud on nagu sipelgad, mis tassivad kokku suuri hunnikuid faktilist materjali, ilma et nad oskaks seda korrastada. Tõelised teadlased toimivad nagu mesilased, kes jagavad oma varud valmis kärgedesse, mille konstruktsioon on läbimõeldud. Nova Atlantis Iidolite õpetus F.Baconi arvates on inimmõistuses palju sellist, mis takistab tunnetamist, moonutades seda, nagu kõverpeegel moonutab kujutist. Ta nimetab selliste moonutuste põhjusi iidoliteks (kr. eidolon "kujutis", viirastus, iidol) ning leiab, et neid on nelja liiki. Idola tribus ehk sugukonnaiidolid on omased kõigile inimestele. Inimene eeldab loodus...
3 SISSEJUHATUS XVII sajandi keskpaiku olid Madalmaad, samuti nagu Inglismaa, Euroopa eesrindlik riik. Juba XVI sajandi teisel poolel toimus Madalmaades kodanik revolutsioon. Verise võitluse tulemusena läks rahval korda heita endalt Hispaania feodalismi ike ja asutada üks esimesi kodanikke vabariike Lääne-Euroopas. Neis tingimustes tekkis üks XVII sajandi suuri materialistlikke õpetusi - Spinoza (1632-1677) filosoofia. Käesoleva referaadiga on püütud anda lühiülevaade Benedictus Spinoza eluloost, Spinoza ateismist, Spinoza tunnetus-, loodus- ja eetikaõpetusest ning Spinoza materialistlikust filosoofiast. Tähelepanuta ei ole jäänud ka ühiskonna suhtumine Spinozasse tema elu ajal ja tema teoste tähtsus filosoofia edaspidises arengus. Kuid peamiseks eesmärgiks on siiski enda ettevalmistamine filosoofia eksami sooritamiseks. LÜHIKE ELULUGU
Suurima väärtusuuringu autor Ronald Inglehart (2006) eristab kahte peamist väärtuste dimensiooni ellujäämine versus eneseväljendus ning traditsioonilisus versus ilmalikkus-ratsionaalsus. Kultuurides, mis rõhutavad ellujäämisega seotud väärtusi, on suhteliselt madal subjektiivse heaolu tase. Inimeste tervis on halvem, teiste gruppide suhtes ollakse vähem tolerantsed, ei usaldata üksteist, valitseb sooline ebavõrdsus, rõhutatakse materialistlikke väärtusi ning suhtutakse soosivalt autoritaarsesse võimu. Traditsioonilisi väärtusi hindavates kultuurides rõhutatakse religiooni (ka isamaa ja perekonna) tähtsust, usutakse, et on olemas absoluutne hea ja halb, individualistlike püüdluste asemel peetakse oluliseks grupile ja autoriteedile allumist. Pea kõikides industriaalühiskondades on väärtused nihkunud traditsioonilisuse rõhutamiselt ilmalik- ratsionaalsuse suunas. Kui ühiskond on lõpetanud industrialiseerumise ning muutub
TUNNUSJOONED 1. kaustatakse väga erinevaid tehnikaid, materjale (puutahvlid, saepuruplaadid, jääkmaterjalid, määrdeõli, liiv, kaltsud, rooste)ja töövõtteid (n. rebimistehnika) õlimaalitehnika kõrval. 2. pildipinna täidavad loogilise struktuurita ja kindlapiiriliste esteetiliste tunnusteta figuratiivsed ja abstraktsed lapselikud joonistused KUNSTNIKUD Jean Dubuffet (19011985) karjäär jaguneb kahte perioodi: enne 1962 tegi ta `tooreid, materialistlikke töid ja hiljem (tsükkel L'Hourloupe 19621974) "Tuttavatele motiividele vihjavad figuurid kerkimas esile pinna killustatusest, musta äärisega valged killud, ühtlaselt siniste ja punaste triipudega läbistatud ning jaotatud labürintpiltmõistatusse, mille fantastiline väljendus areneb skulptuuri suunas," kirjutas sellest kunstiajaloolane J.P. Greff. 4. ACTIONPAINTING E. TEGEVUSMAAL tilgutamine TAUST Sai alguse u. 1947 a. paiku. Filmiti kuidas maaliti TUNNUSJOONED 1
teoseid. Kõige tõsisema iseloomu omandab Aristophanese kriitika komöödias "Konnad". Selles analüüsitakse Aischylose ja Euripidese stiili, nende prolooge, muusikalis-lüürilist külge draamades, ent suurimat huvi pakub arutlus luulekunsti ja eriti tragöödia ülesandeist. 47. Nimetage ja iseloomustage Platoni teoseid. Millise õpetusega on Platon eelkõige jäänud filosoofia ajalukku? Platoni õpetus on antidemokraatlik, eriti põlastab ta materialistlikke teooriaid (maised asjad on hajuvad ja muutlikud), rõhutab kõrgemat ideed (olemas tõeliselt enne kõike). 1) Varajane periood: ,,Sokratese apoloogia", ,,Kriton" (tugev Sokratese mõju); 2) Keskmine periood: ,,Pidusöök", ,,Politeia" (ideeõpetuse rakendamine); 3) Hiline periood: ,,Riigimees", ,,Seadused" (metafüüsika, eetika ja loogika); Platon on läinud filosoofia ajalukku ideeõpetusega. Ta arvas, et kõigil silmaga
Rooma kõnemehele Cicerole suur mõju. Kiretu. 26. Nimetage Platoni teoseid. Filosoofilise dialoogi zanri algataja. Kujundas välja filosoofilise sõnavara. ,,Sümposion"(,,Pidusöök") iga osaline peab ette kandma kiidukõne armastusele ,,Phaidros" räägitakse ideaalsest armastuses, platooniline armastus, ,,Phaidon" kõneleb hinge surematusest, ,,Riik" ja ,,Seadused" täiuslik riik, polis ,,Sokratese apoloogia" Platoni õpetus on antidemokraatlik , eriti põlastab materialistlikke teooriaid, müstiline ,,nägemus", maised asjad hajusad ja muutlikud, kõrgeim idee eksisteerib tõeliselt enne kõike. 27. Kuidas iseloomustaksite Sokratest Platoni teose ,,Sokratese apoloogia" põhjal? Kuidas mõistis Sokrates selles teoses ,,tarkust"? Keda Sokrates pidas targaks? Ta tundub enseirooniline, teisi proovile panev, elutark, samas mitte hooplev ega üleolev. Sokrates leidis, et filosoof peab uurima inimhinge, tunnetama iseennast ning
Paljusid oma eeskujust tõlkinud prantsuse kultuuri. Juba noore mehena esineb Diderot oma filosoofiliste mõtetega. Ka tema on kiriku autoriteetide vastu, mis on üks prantsuse valgustuse põhimotiive. 1749 „Kiri pimedatest neile, kes näevad“ – seal on juttu mõistuse ja keelte abil omandatud teadmiste suhtest. See oli omal ajal nii vastuoluline teos, et Diderot arreteeriti ja pandi mingiks ajaks vangi. Diderot on kirjutanud ka evolutsioonist. Ta arendas ka oma materialistlikke vaateid edasi. Artikkel „Geenius“ – geenius ehk loovisik. Ta määratleb geeniust kui viisakat valgustajat (mitte selline, kes romantistlikus mõttes meile tuttav on – mässuline, kurva saatusega). Diderot roll on suur Euroopa esteetiliste vaadete suunamisel: artiklid ilust, maalikunstist. Looduse peegeldamise nõue on oluline. Ilu on objektiivne. Kunst peab järgima õigluse ja tõepärasuse printsiipe. Diderot nõuab kunstilt, et see ülistaks suuri asju ja üritusti
Sidruni kollasust ja õuna punasust? On esitatud mõttelisi eksperimente, mis näitavad, et kaks isikut võivad olla identsed oma funktsionaalselt ülesehituselt, samas ühel neist aga on kvaalid ja teisel ei ole. - Puuduvad kvaalid & zombid: on funktsionaalne seisund, aga pole kvaale. - Pööratud kvaalid: erinevus kvaalides ilma erinevuseta väljundis. Kui sellised olukorrad on võimalikud, siis pole kvaalid hõlmatavad funktsionaalse definitsiooniga. 126. Materialistlikke käsitlusi Materialism Biheiviorism Identsusteooria Funktsionalism Analüütiline biheiviorism Metodoloogiline biheiviorism 127. EETIKA:ÕIGE JA VÄÄR kr thos - komme, tava, harjumus, iseloom Eetikasse puutuvaid küsimusi: Mille alusel väidetakse, et varastada või valetada ei tohi? Miks ei tohi? Mille alusel väidetakse, et täiskasvanud inimene peab arvestama oma
kontrollib aju. Katsetades elektriga, jõuti järeldusele, et aju on seotud erinevate organite, jäsemete jne liikumisega. Uuriti aju koore funktsioone. (Tehti ka metoodilisi vigu nt kui ajukude oleks lõigutud ajupinnaga paralleelselt, oleks efekt suurem olnud aju pinnaga risti tehtud lõiked ei paistnud rottide mälu nõrgendavat). Oluline oli Helmholtzi avastus mille kohaselt impulsside ülekandumiseks organismis kulub aega. See näis kinnitavat materialistlikke lähenemisi (et tegemist ei ole mingi tahtelise / vitalistliku ,,mõtte" fenomeniga). Kuivõrd hiljuti oli avastatud telegraaf, sai Helmholtz kogu protsessi võrrelda sellega. Tekkis arusaam refleksikaarest. Ivan Setsenov (1829-1905) üks juhtivaid nn somaatikuid neuroteadustes (vt ka ptk 14) teatas 1863. aastal, et inimmõte pole midagi muud, kui esimene 1/3 sellisest kaarest. Materialistlikel positsioonidel olnud somaatikuid toetasid arenevad loodusteadused nt füsioloogide I
Tekkima hakkas rakuteooria. 18. sajandil tekib patoloogiline anatoomia. Juba 17. sajandi teisel poolel olid sveitslased Bone ja Vapfer tegelenud patoloogia-alaste avastuste süstematiseerimisega, püüdes antud materjali kõrvutada kliiniliste andmetega. Oluline mees antud suuna jätkamisel oli inglane J.B. Morgan (1682-1771), kes nõudis, et iga arst peab oskama teostada lahanguid patoanatoomia oli saamas osaks meditsiinist. Patoanatoomia tugevdas materialistlikke trende meditsiinis. On öeldud, et 18. sajand oli süstematiseerimise ja tugitoolis teoretiseerimise sajand. Näitena tuuakse K. Linné. Loodi haiguste klassifikatsioon, inimrasside klassifikatsioon, meditsiiniline statistika, meditsiinibibliograafia alused. Karl Linne (1707-1778), rootsi arst, kuid eelkõige loodusteadlane, lõi eluslooduse nn binaarse nomenklatuuri (näiteks inimese liiginimi Homo sapiens) liikide
annaabi.ee 
