mis ajab toreda inimese, suure naljamehe ja jutuvestja, valama 384 leheküljele võitlevat, ja sellest võitlemisest sageli lausa hüsteeriliselt tattipritsivat ateismi? Ja kuidagi ebajärjekindel on autor kogu oma loomingus vahel on tal külmking sama reaalne nagu talupoeg, lehm või kass; teinekord on aga haldjad omakonstrueeritud vaenlased, keda 5 tuleb arvutiklaviatuuril materdada. Eriti mage mulje jääb võrdlusest suurteosega "Rehepapp", mis oli ju eestlasele nina alla torgatud peegel vaadake, millised me oleme! ja sellisena meid kõiki puudutav. "Mees, kes teadis ussisõnu" jättis aga punnitatud, vägisi tehtud mulje. Polnud seal ei huumorit ega satiiri, ladusat jutustust ega kaasahaaravat lugu. Kuigi tuleb tunnistada, et Põhja Konn ja eriti tiibadega vanaisa olid vägevad tegelased.
Me oleme surutud PAKILISE ja OLULISE vahele. Pakilised asjad nõuavad viivitamatut tähelepanu. Need on tavaliselt nähtavad, need pressivad meile peale, KUID meie pikaajaliste eesmärkidega ei pruugi neil mitte midagi ühist olla. Et hoolitseda oluliste asjade eest, peame tihtipeale tegutsema, isegi siis kui pakilised asjad nõuavad karjuvalt meie tähelepanu. Ja võibki juhtuda nii, et mõned inimesed lasevad probleemidel ennast iga päev hommikust õhtuni läbi materdada. Efektiivsed inimesed ei lahenda probleeme, nad otsivad võimalusi. Mis teha: Vaadake oma eelseisvale nädalale, pidades silmas oma eesmärke ja jäta igaks päevaks aega nende saavutamiseks. Kui oled paika pannud oma võtme- eesmärgid, vaata kui palju sul jab aega üle kõige muu jaoks. See kui edukas sa oled, sõltub sellest, kui paindlik ja otusekindel oled oma tähtsaimate pririteetide eest seismisel.
,,Vanaeidekese meeleheites" on vastandatud tekstipilt, mis kirjeldab inimese õnnetust, lüürilise kõlaga. Selles poeemis on heliliste häälikute osakaal suur: neid on üle kahe korrra rohkem kui helituid häälikuid, seega on selles poeemis eufooniline instrumentatsioon (4). Tekst on voolav, kõlav, lüüriline, ja kuigi vanaeideke ,,heidab meelt", on selles poeemis harmooniat ja positiivsust. Baudelaire ei taha oma luules meelega ,,materdada" oma tegelasi ja inimesi kurvaks teha. Ta tahab, et me mõtleks ja saaks aru mis tomub, ja loodab et see muudab midagi meie sees. Seega on selles poeemis algul varjauna näiv positiivsus,lootusekiir. Baudelaire kasutab vanaeidekese ja lapse (eriti vanaeidekese) kirjeldamiseks palju sõnu (kohati tundus, et liigagi palju). Vanaeideke on väike, kortsus, elatand, hea; laps on ilus ja kaunis; seejärel viib Baudelaire nad kokku, kirjeldades neid mõlemaid samade sõnadega, tehes nad
oma riigi õpilased olid seal vähemuses. Kahjuks polnud tal aga eriti õnne, sest tema esinemised ja kuninga toetusest ilmajäämine tõid kaasa väljaheitmise vaimulikust seisusest. Hiljem kutsuti ta Saksamaale Konstanzi kirikogusse, mille ülesanneteks olid: 1) Kirikulõhede kaotamine, ühe paavstivõimu kindlustamine 2) Kirikurefoemi teostamine 3) Ketserluse väljajuurimine Kahjuks taheti teda seal ainult ülekuulata ja tema töid materdada ning veendumustest kaugenema panna. Jan Hus aga jäi oma seiukohtadele kindlaks ning ta mõisteti surma. Ta oli oluline Tsehhi ajaloos kuna koostas tsehhi keele grammatika ja lõpetas piibli tõlkimise tsehhi keelde. 3 Reformatsioonijuhi Jan Husi surm ei lõpetanud katoliku kiriku vastu võitlejate, hussiitide liikumist. Algasid kogunemised kõrvalistes kohtades. Üheks selliseks kohaks oli Tabori mägi, kuhu rajati ka laager
Keskajal hakati korraldama rüütliturniire. Turniiril võideldi nüride relvadega, eelnevalt kokku lepitud reeglite järgi ning võitja selgus vaenlase seljatamisel või punktide kokkuarvestamisel kohtunike poolt. Turniiride hiilgeaeg oli 14.-15. sajandil. Selleks, et turniiril mitte viga saada, mõtlesid 3 inimesed välja palju viise enese kaitsmiseks. 15. sajandiks kujunes välja plaatraudrüü, mis kattis täielikult kogu võitleja keha. Selles oli sportvõitlejatel ohutu üksteist materdada. Sportliku mõõgavõitlusega tegeletakse ka tänapäeval. Lisaks kultuurilisele aspektile, vanade tarkuste ja traditsioonide hoidmisel, on see ka füüsiliselt arendav spordiala. Nüüdseks on mõeldud välja veelgi rohkem veidraid relvaimitatsioone ja kaitsevahendeid ohutuse tagamiseks - epee painduvad traatmõõgad, polsterdatud boffermõõgad, vehklemismaskid ja sportturvised. Stiile, tehnikaid ja formaate on palju, sportvehklemisest kuni traditsioonilise keskaegse turniirini välja
TIINA. Koju? Juba? Mul ei ole ju veel marju. MARI. Mis sina siis tegid? TIINA. Ah! Nii hea oli kõige selle ilu keskel ümberringi! Lill õitses, käsk lõhnas, kuusk tilkus vaiku... Oravaga ajasin juttu, väikese väleda rästiku peale juhtusin. Kuidas ta vaene põgenes! Mina ikka kännul! Vahel ajas küll pea püsti ja susises vastu, aga pani muudkui jälle minema - inimese silmavaadet ta ei kannata. Siis ikka tema ees ja mina taga järel... MARI. Noh? Said ära materdada? TIINA. Ära materdada? Jumala looma? Mis ta mulle siis kurja tegi? Taju põgenes! MARI. Kurja ei tee? Alles mineval nädalal oli Tähik nõelatud... TIINA. Kui ehk ise peale astus. See paranes ju ära jälle... (Ärevuses.) Ah! Metsast kostab sikusarve heli. MARI (ka ärevuses). Tule, lähme! TIINA. Ei, ei, mina ei tule! (Vilistab lugu kaasa ja teeb köhal seistes rõõmsaid tantsuliigutusi.) MARI (rahutult). Tule, tule. Lehmad tahavad lüpsta! Me peame minema. TIINA
Ära vehi ega nö "materda" tuld nii annad sa tulele hapnikku juurde ning raskendad sellega kustutustöid, samas väsitad ennast. Võimalusel tuleks oksi niisutada. Käepärastest kodusleiduvatest vahenditest (näiteks kulupõlengu korral) võib kasutada veel raudreha, sellega saab kustutada kulupõlengut ja samblapinnast. Sammal rehitsetakse alloleva liivaga segi, reha tagumise poolega saab kulutuld kustutada rullides põlevat materjali maha. Labidaga on võimalik materdada tulekolded ja kasutada seda pinnase pööramiseks. Labidaga saab tulele mulda vm tulele peale loopida, seda tuleks teha piki tulerinnet. Mulla võtmiseks on mõistlik kaevata mulla võtmise augud, et iga labidaga kustutaja ei peaks rohukamarat lahti kaevama hakkama. Vee kasutamise võimalusel võiks teiste võimalike majapidamises leiduvate anumate seast valida kastekannu, mille abil on võimalik tulemuslikumalt ning ökonoomsemalt vett kasutada
parteiridade puhtuse eest. Otsesed tagajärjed: ulatuslik suurpuhastus kohalikes võimuorganites, haridussüsteemis, kultuuriasutustes ning loomingulistes liitudes, parteiaparaadi puhastus Kaugemale ulatuvad tagajärjed Eesti jaoks: Eesti NSV-s said võimule Venemaa eestlased, ühiskonnas süvenes hirmuõhkkond ja vaimne surutus, valitsevaks sai stalinistlik ideoloogia, tugevnes rünnak rahvuskultuuri ja rahva ajaloolise mälu vastu, maha materdada inimeste ajalooline mälu. J. Stalini surmale järgnes NSV Liidus nn sulaaeg, mis tõi kaasa ühiskonnaelu liberaliseerumise peaaegu kõikides valdkondades. Sulaaega iseloomustas senise vägivalla osaline heastamine ehk rehabiliteerimine, kolhoosikord, kohanemine süsteemiga, Eestist sai näidisliiduvabariik. 1956 Ungari ülestõusu verine mahasurumine mattis Eestis maha viimased lootused vabaneda Lääne abil Nõukogude okupatsioonist.
Kõike seda ühes albumis oli väga palju. Ilmus ka Jaan Oksa ,,Kriitilised tundmused". Subjektiivse laadiga kirjanik, üks omapärasemaid. Üks skandaalsemaid Tuglase ,,Eduard Vilde ja Ernst Peterson" essee, teeb need armastatud kirjanikud maatasa- Jäävad 19. Sajandisse, neil pole kohta siin 20. Sajandi eesti kirjandusloos. Ernst Peterson pärast seda enam eriti ei kirjuta. Vildel oli aga enne seda juba nooreestlastega terav seis. Ei lasknud nooreestlastel end niisama materdada. Viibis nagu Tuglaski paguluses, Vilde loomingu tipp alles nüüd tuli. Esmalt kolm näidendit 1012 Tabamata ime 1913 Pisuhänd 1917 Side, 1913 Vilde jutustused, mis sisaldavad Vilde parimaid novelle ja 1916 Mäeküla piimamees. Vilde tõestas oma loominguga, et teda oli veel vara maha kanda. Tuglas tunnistas ka seda, et kui Mäeküla piimamees ilmus, kirjutas Tuglas sellele kiitva retsensiooni. Tuglase essee oli skandaalne, Vilde oli armastatud rahva seas.
Kuramaa hertsogiriigis hakati nägema peaaegu mingisugust lätlaste riiki, taheti Läti riigi ajalugu viia tagasi peaaegu keskaega. Jakob – temas nähti peaaegu mingit Läti vanemate õigusjärgluse pärijat, puudi sedamoodi asjale läheneda. Lätlaste riik ei olnud Kuramaa hertsogiriik kindlasti mitte. NL historiograafias traditsiooniliselt läheneti kõigele klassivõitluse printsiibist ja üritati igati maha materdada – õelad hertsogid, kes tallasid talurahva õigused jalge alla. Halvad ja koledad Kuramaa hertsogid, E Bironi isik võimendus NL-ajal veelgi, varem juba negatiivne suhtumine. Tänapäeval märksa tasakaalukam suhtumine. Üldiselt on tänapäeva ajaloolased veendunud, et Kuramaa hertsogiriik oli vägagi silmapaistev ajajärk Läti ajaloos. Põhja-Läti, Liivimaa probleemid Liivimaast oli viimati juttu kui temast sai Poola osa. 17. saj Poola-Rootsi jätkusõjad. Altmargi
usub kindlamini inimesse kui tema? Ta sündis neitsist ja suri ristipuus. Nõnda tõendas ta iseendale, inimesele ja ka kuradile, et temal on kindlam usk kui ühelgi teisel. Sest kurat pole kunagi ilma tulnud ega ristipuus või mõnel muul viisil surnud. Aga ometi oleks võinud ka tema seda teha. Oleks lihtsalt tulnud ja sündinud kas või mõnest kolmehambaga nõiamoorist ja oleks lasknud enda, ütleme, kas või hobusevargana joobnud talumeeste poolt surnuks materdada, et aga oleks olnud surnud ja võinud siis öelda: näete, mis te tegite joobnud peaga: te peksite oma kuradi surnuks. Aga seda pole kurat kunagi teinud, mitte kunagi! Ainult jumal tuli ja suri, et uuesti uskuda kõikumatult inimesse, uskuda nõnda, et usust tekiks armastus. Nimelt armastus! Harilikult tõuseb usust ikka kurjus ja viha, aina kurjus ja viha, otse vana õelus ise. Aga jumala usust ristipuus tõusis armastus -- see on kõik! Mõistate? Armastus inimese vastu. Surmast