trapetsi kaheks sarnaseks trapetsiks. Leida neist väiksema ümbermõõt. 73. Võrdhaarse trapetsi alused on 12 cm ja 20 cm. Trapetsi ümberringkoone keskpunkt asetseb pikemal alusel. Arvutada trapetsi pindala. 74. Võrdhaarse trapetsi siseringjoone raadius on R. Leida trapetsi ümbermõõt, kui aluse juures olev teravnurk on A. 75. Ringi ümber joonestatud võrdhaarse trapetsi alused on 16 cm ja 4 cm. Arvutada ringi raadius. 76. Ringi ümber on joonestatud võrdhaarne trapets pindalaga 20 cm². Leida trapetsi küljed, kui ringi raadius on 2 cm. 77. Võrdhaarse puutujatrapetsi pindala on S. Trapetsi kõrgus on kaks korda väiksem haarast. Leida siseringi raadius. 78. Trapetsi kesklõik on 12 cm. Diagonaalide lõikepunkt asetseb suuremast alusest 5 cm ja väiksemast alusest 3 cm kaugusel. Leida trapetsi alused. 79. Trapetsi kesklõik on 8 dm. Diagonaali ja kesklõigi lõikepunkt jaotab viimase kaheks lõiguks, mille vahe on 2 dm. Atvutada trapetsi alused. 80
trapetsi kaheks sarnaseks trapetsiks. Leida neist väiksema ümbermõõt. 73. Võrdhaarse trapetsi alused on 12 cm ja 20 cm. Trapetsi ümberringkoone keskpunkt asetseb pikemal alusel. Arvutada trapetsi pindala. 74. Võrdhaarse trapetsi siseringjoone raadius on R. Leida trapetsi ümbermõõt, kui aluse juures olev teravnurk on A. 75. Ringi ümber joonestatud võrdhaarse trapetsi alused on 16 cm ja 4 cm. Arvutada ringi raadius. 76. Ringi ümber on joonestatud võrdhaarne trapets pindalaga 20 cm². Leida trapetsi küljed, kui ringi raadius on 2 cm. 77. Võrdhaarse puutujatrapetsi pindala on S. Trapetsi kõrgus on kaks korda väiksem haarast. Leida siseringi raadius. 78. Trapetsi kesklõik on 12 cm. Diagonaalide lõikepunkt asetseb suuremast alusest 5 cm ja väiksemast alusest 3 cm kaugusel. Leida trapetsi alused. 79. Trapetsi kesklõik on 8 dm. Diagonaali ja kesklõigi lõikepunkt jaotab viimase kaheks lõiguks, mille vahe on 2 dm. Atvutada trapetsi alused. 80
nurgad 3 ja 5 on põiknurgad teoreem: kui lähisnurkade summa on 180°, siis põiknurgad on võrdsed nurk 1 ja nurk 7 on võrdsed 23.Kahe sirge paralleelsus põiknurkade Ül.692 järgi - kaks sirget on paralleelsed parajasti Joonisel on antud trapets KLMN, diagonaal siis, kui nende lõikumisel kolmanda sirgega KM, ühel poolel nurgad 3 ja 2, teisel poolel tekivad võrdsed põiknurgad nurgad 1 ja 4. Põhjendada, et nurk1=nurk2 ja NB kasutatakse kahe sirge paralleelsuse nurk3nurk4 tõestamisel 1)nurk1=nurk2 trapetsi alused on paralleelsed, nende lõikamisel sirgega
1. Võrdhaarse kolmnurga ABC ümber on joonestatud ringjoon. Arvuta kolmnurga nurgad, kui alus toetub kaarele, mille suurus on 136 kraadi 2. Joonesta korrapärane kolmnurk, mille külg on 5cm. Joonesta selle kolmnurga siseringjoon ja ümberringjoon. Mõõda vajalikud pikkused (tähista nad samuti!) ja arvuta kolmnurga pindala, ümberringijoone pikkus ja siseringi pindala. 3. ringjoonele, mille raadius on 25cm, on joonestatud kaks ristuvat puutujat. Kui kaugel on puutujate lõikepunkt puutepunktist? Põhjenda vastust ja tee selgitav skitseering 4. Täisnurkse kolmnurga hüpotenuusile tõmmatud mediaan eraldab antud kolmnurgast võrdkülgse kolmnurga. Leia täisnurkse kolmnurga teravnurgad. Tee selgitav skitseering. 5. trapetsi üks alus moodustab 30% teisest lausest ja kesklõik on 3,20 m. Leia trapetsi alused. 6. Võrdhaarse kolmnurga alus on 16 cm ja haar 22 cm. Arvuta kolmnurga kesklõikude poolt moodustatud kolmanurga ümbermõõt. 1. Joonesta täisnurksele kolmnurgale ümberringj
cm. Leia teise kolmnurga ülejäänud küljed nii, et nende kolmnurkade vastavad küljed oleksid võrdelised. 19. Nurga haarad on lõigatud kahe paralleelse sirgega. Lõikajate lõigud haarade vahel on 4 cm ja 10 cm. Nurga haarade lõigud nurga tipust teise lõikajani on 15 cm ja 25 cm. Arvuta nurga haarade lõikude pikkused nurga tipust esimese lõikajani. 20. Kolmnurga lõikamisel sirgega, mis on ühe küljega paralleelne, tekkis trapets, mille alused on 2,4 cm ja 6 cm ning haarad 2,7 cm ja 3,6 cm. Arvuta kolmnurga külgede pikkused. 21. Täisnurkse trapetsi alused on 20 cm ja 12 cm ning pikem haar 17 cm. Arvuta trapetsi pindala. 22. Võrdhaarse trapetsi alused on 20 cm ja 10 cm ning kõrgus 12 cm. Arvuta trapetsi ümbermõõt. 23. Rombi külg on 5,2 cm ja üks diagonaal on 9,6 cm.Arvuta rombi pindala. 24. Rombi diagonaalid on 60 cm ja 32 cm. Arvuta rombi ümbermõõt. 25
KOLMNURKADE LIIGITAMINE NURKADE JÄRGI Kolmnurki liigitatakse nurkade järgi teravnurkseteks, nürinurkseteks ja täisnurkseteks kolmnurkadeks. Teravnurkse kolmnurga kõik nurgad on teravnurgad. Nürinurkse kolmnurga üks nurk on nürinurk, ülejäänud nurgad on teravnurgad. Täisnurkse kolmnurga üks nurk on täisnurk, ülejäänud kaks teravnurgad. Ühegi kolmnurga nurkade hulgas ei saa olla kahte nürinurka ega kahte täisnurka. Täisnurkse kolmnurga puhul nimetatakse ühte külge hüpotenuusiks ja kahte ülejäänud külge - täisnurga lähiskülgi - kaatetiteks. Mille alusel saab kolmnurki veel liigitada? 1. Kirjuta iga kolmnurga juurde, kas ta on terav-, nüri- või täisnurkne kolmnurk. .............Teravnurkne........................Teravnurkne..........................................täisnurkne .............................................................. 2. Joonesta kolmnurk, mille üks külg 3. Otsusta, kas kolm
a 2 2 d2 Romb d1 d 2 h a S ah a 2 sin d1 2 P 4a a b Trapets k ab Kesklõik k h 2 ab S h kh 2 a 1
GEOMEETRIA Eksam 9.klass 1. (1996) Võrdhaarse kolmnurga haar on 1,3 dm ja alusele tõmmatud kõrgus 0,5 dm. Arvuta kolmnurga ümbermõõt. 2. (1996) Täisnurkse trapetsi teravnurk on 71° ning alused 35 cm ja 28 cm. Arvuta trapetsi pindala. 3. (1997) Ristküliku diagonaal on 25 cm ja ta moodustab ristküliku ühe küljega nurga 650. Arvuta ristküliku ümbermõõt. 4. (1997) Ristküliku diagonaal on 15 cm ja ta moodustab ristküliku ühe küljega nurga 350. Arvuta ristküliku pindala. 5. (1997) Täisnurkse kolmnurga kaatetid on 2,4 cm ja 3,2 cm. Arvuta kolmnurga ümbermõõt ja pindala. 6. (1997) Täisnurkse kolmnurga hüpotenuus on 1,5 dm ja kaatet 1,2 dm. Arvuta kolmnurga ümbermõõt ja pindala. 7. (1998) Kahe sarnase ristküliku ümbermõõdud on 54 cm ja 10,8 cm. Suurema ristküliku üks külg on 10 cm. Arvuta väiksema ristküliku pindala. 8. (1998) Võrdhaarse kolmnurga ümbermõ
Kõik kommentaarid