..............................................................................................25 SISSEJUHATUS Poola Vabariik on riik Kesk-Euroopas, mis piirneb läänest Saksamaaga, lõunast Tsehhi ja Slovakkiaga, idast Ukraina ja Valgevenega ning põhjast Leedu ja Venemaaga (Kaliningradi eksklaav). Riik on üle 1000 aasta vana, 16. sajandil oli see üks võimsamaid riike Euroopas. Läänemereni laiuv Poola põhjaosa on peamiselt tasandikuline, lõunapiiril kõrguvad Karpaadid (Tatrad) ning Masuuria piirkond on suurim ja külastatavaim järvistuala. Antud töö eesmärk on tutvustada Poola riiki, sh riigi üldandmeid, rahvaarvu, haldusjaotust, ajalugu, loodust, rahvastikku, turismi põhinäitajaid ja trende ning anda ülevaade riigi alale jäävatest vaatamisväärsustest. Töö eesmärgi saavutamiseks on seatud järgnevad ülesanded: 2 · tutvustada Poola riiki ja selle üldandmeid;
Kuidas sõda sai alguse Sõda algas pärast seda, kui serbia terrorist Gavilo Princip 28. juunil 1914 Sarajevos revolvrilaskudega Austria-Ungari troonipärija, erthertsog Franz Ferdinandi ja tema abikaasa. Seepeale kuulutas Austria 28.juulil Serbiale sõja. Vene tsaar Nikolai teine kuulutas kohe välja mobilisatsiooni, et minna Serbiat Austria eest kaitsma. Nüüd kuulutas Saksamaa 1.augustil omakorda sõja Venemaale. Vene väed said lahingutes Tannenbergi all ja Masuuria järvedel sakslastelt lüüa. Lõunas aga saavutasid venelased septembris võidu Austria-Ungari vägede üle. Sõda kahel rindel Saksamaa oli alati kartnud sõda kahel rindel ja selleks puhuks oli välja töötatud nn Schlieffeni plaan. Kindral von Schlieffeni koostatud plaan nägi ette Prantsusmaa purustamise kuue nädalaga, et Saksamaa võiks seejärel koondada jõud Venemaa vastu. 3.augustil kuulutas Saksamaa Venemaa liitlastele Prantsusmaale sõja. Kui Saksa väes
Poolas kehtib Kesk-Euroopa aeg, mis on tund taga Eestis kehtivast ajast. Poola maastik on mitmekesine: kõrgetest mägedest (Rysy mäetipp 2499 m Tatra mäestikus) kuni merepinnast allpool asuvate aladeni (Visla suudmeala Zulawy: -1,8 m). Pool riigi territooriumist asub 150 m kõrgusel merepinnast. Riigi keskosa moodustavad Masoovia-Podlaasia, Suur-Poola ja Sileesia madalikud, neist põhja poole jäävad Kagu-Eesti sarnane moreenkünkaala (läänes Pomorje, idas Masuuria kõrgustik) ning Läänemere kohati künklik rannikumadalik. Riigi lõunaserv on mägine, idas Karpaadid, maailma väikseima kõrgmäestiku Tatrate põhjaosa, läänes Põhja-Sudeedid. Paljud Poola jõed on omavahel ühendatud kanalitega: kõige pikem nendest, Wieprz - Krzna, on 140 km pikk. Poola maastikus domineerivad põllud, aasad, puuviljaaiad, metsad ja järved. Kliima on parasvöötmeline, küllalt sarnane Eestile, sarnane on ka sademete hulk ja jaotus.
Asemele määrati kindral Falkenhayn. Idarinne. (Vene rinne) 1914. a Jagunes Looderindeks (Saksamaa vastu) ja Edelarindeks (Austria-Ungari vastu, Bugi alamjooksust Rumeenia piirini). Looderinne. 14. aug tungisid Vene väed Ida-Preisimaale. 1. armee Rennenkampfi, 2. armee Samsonovi juhtimisel. Vene vägedes kasutati sifreerimata raadiosidet. Sakslased kuulasid pealt. Samsonovi armee piirati sisse. Lahing toimus Masuuria järvede piirkonnas. Seal hukkus ka palju eestlasi. Samsonov lasi enda maha. Edelarinne. Vene väed tungisid Galiitsiasse. Vene vägesid juhtis Brussilov. Võitlus Vene vägedele edukas. Massiline vangiandmine (eriti tsehhide poolt, kes ei tahtnud Austria-Ungari eest sõdida). Balkani rinne 1914. a. Austria-Ungari pealetung Serbiale. Mitu vastastikust pealetungi vahelduva eduga. Dets 1914 olid Austria-Ungari väed Serbiast välja löödud.
kihutustööd, et Baltimaad annekteeritaks ja ühendataks Saksamaaga. Suursaksa Ühing (Alldeutscher Verband) nõudis Saksamaa idapiiri nihutamist Narva jõe – Peipsi järve – Pihkva järve joonele. Sõjategevus: Ida-Preisimaa operatsioon 1914 Vene sõjaplaan nägi ette Austria-Ungari purustamist, väed Galiitsia piiridele. 1914 augustis alustati ettevalmistamata pealetungi Ida-Preisimaal, kaotus 2 Tannenbergi lahingus, Vene 2. armee sissepiiramine Masuuria järvede ääres. Aktiivne sõjategevus Poolas, kuid aasta lõpus stabiliseerus rinne seal. Pealetung Galiitsias aga edukalt, venelased vallutasid suure osa Lõuna- Poolast. Saksa vägede suurpealetungid 1915 1915.a. sakslased koondasid Idarindele suured väed ja veebruaris algas Ida- Preisimaalt suur pealetung, mis lõppes Kuramaa ja Daugavast lõunasse jääva Läti ala okupeerimisega. 1915.a lõpuks rinne stabiliseerus Riia all. Saksamaa ja Austria-Ungari suur edu ka Galiitsias
ning seda juhatas Max von Prittwitz und Gaffron, kes vahetati peale esimesi kokkuprkeid vlja Paul von Hindenburgi vastu. 8. armeel tuli vastu seista lekaalukamale Vene 1. ja 2. armeele, mis koosnesid kokku heksast korpusest ja seitsmest ratsavediviisist. 1. armeed juhatas kindral Aleksandr Samsonov ja 2. armeed kindral Paul Georg von Rennenkampff. 15. augustil letasid Venemaa 1. armee ja 20. augustil 2. armee Ida-Preisimaa piiri. Armeesid lahutas 80 km laiune Masuuria jrvistu, mis vimalas sakslastel anda lk mlemale Vene armeele eraldi. Jrgnenud Tannenbergi lahingus (23.30. august) piirasid Saksa ved mber Vene 2. armee ja purustasid selle. Selliseid "katlaid" vi "kotte", mis moodustusid sageli II maailmasja ajal, esines I maailmasja ajal sna harva. Lahingu kigus kaotasid venelased 92 tuhat meest vangilangenuna ja 50 tuhat tapetuna. Tannenbergi lahingul oli suur thtsus, sest sellega psteti Ida-Preisimaa ja peatati lekaalukate Vene vgede pealetung Sileesia
Poolas kehtib Kesk-Euroopa aeg CET=GMT+1, mis on tund taga Eestis kehtivast ajast. Poola maastik on mitmekesine: kõrgetest mägedest (Rysy mäetipp 2499 m Tatra mäestikus) kuni merepinnast allpool asuvate aladeni (Visla suudmeala Zulawy: -1,8 m). Pool riigi territooriumist asub 150 m kõrgusel merepinnast. Riigi keskosa moodustavad Masoovia-Podlaasia, Suur-Poola ja Sileesia madalikud, neist põhja poole jäävad Kagu-Eesti sarnane moreenkünkaala (läänes Pomorje, idas Masuuria kõrgustik) ning Läänemere kohati künklik rannikumadalik. Riigi lõunaserv on mägine, idas Karpaadid, maailma väikseima kõrgmäestiku Tatrate põhjaosa (lõunaosa asub Slovakkias), läänes Põhja-Sudeedid. Paljud Poola jõed on omavahel ühendatud kanalitega: kõige pikem nendest, Wieprz - Krzna, on 140 km pikk. Poola maastikus domineerivad põllud, aasad, puuviljaaiad, metsad ja järved. Kliima on parasvöötmeline, küllalt sarnane Eestile (madalikel on erinevalt meist
Lääneliitlased nõustusid NSV Liidu nõudega ennesõjaaegsete Poola alade (Lääne-Ukraina ja Lääne-Valgevene) piirkondade liitmisega NSV Liiduga, mille eest anti moodustatva Poola riigi koosseisu Saksamaa senistest territooriumitest poolakatega asustatud piirkonnad: (Danzig- poolapäraselt Gdansk; Sileesia, Breslau -poolapäraselt Wroclaw, Stettin - poolapäraselt Szczecin ja Ida-Preisimaa lõunapoolne osa, poolapäraselt Masuuria. Enne sõda Saksamaale kulunud Ida-Preisimaa, põhjapoolne osa koos keskuse Köningsbergiga liideti NSV Liiduga Kaliningradi oblastina. Otsustati rahulduda üksnes Saksamaa tingimusteta kapituleerumisega. Pärast sõja lõppu nähti ette Austria ja Saksamaa ning Berliini jagamist okupatsioonitsoonideks nelja võitjariigi vahel. Paika pandi, et Saksamaalt tuli nõuda kõigi sõjakahjude hüvitamist ning Saksamaa riigimehed ja väejuhid tuli tuua sõjakuritegudes süüdistatavana kohtu ette
Tekkis oht, et Ida-Saksamaa jookseb niiviisi rahvast tühjaks. Berliini müür jai püsima kuni 1989.aastani. POOLA ÜLESTÕUS Teise maailmasõja lõpul okupeeriti Nõukogude vägede poolt ning Poolas kehtestati pro-kommunistlik võim ja moodustati Poola Rahvavabariik. Sõjajärgse riigipiiri muudatustega Jalta konverentsi alusel, liideti Poolaga läänesuunalt Ida-Sileesia Wroclawiga ja Ida-Pommeri Gdańskiga ja Ida- Preisimaa lõunapoolne osa, poolapäraselt Masuuria. Ida-Preisimaa liideti NSV Liiduga Königsbergi oblastina. NSV Liidu ja lääneliitlaste poolt sõlmitud Jalta konverentsi otsuste tulemusega kinnitati ka NSV Liidu poolt 1939. aastal vallutatud Lääne-Ukraina (Lviv) ja Lääne-Valgevene (Brest-Litovsk) alade liitmine NSV Liiduga. UNGARI ÜLESTÕUS 1956.a. sügisel algasid kommunistliku režiimi vastased rahvarahutused. Rahutuste tulemusel sai oktoobrikuu lõpus peaministriks populaarne poliitik I
Sõja käik Läänerindel · 2. augustil tungisid saksa väed Luksemburgi. · Inglimaa kuulutab Saksamaale sõja. · 3. augustil kuulutas Itaalia end neutraalseks. · Sakslased vallutavad enamuse Belgiast ja asuvad Prantsusmaa territooriumile. · Novembris 1914 algas positsiooni- (kaeviku-) sõda. · 22 august.1914, Ardennide lahing. Prantslased evakueerisid oma valitsuse Pariisist. Sõja käik Idarindel · augustil 1914 alustasid vene väed tegevust Ida-Preisimaal Masuuria järvede piirkonnas. Vene väed olid esialgu edukad. Võidavad Gumbinneni lahingu 20. augustil, aga said Tannenbergi lahingus 23.-30. augustil hävitavalt lüüa ja algab taandumine. · Venelased olid edukad Edelarindel (Galiitsias) Austria-Ungari vägede vastu. · Sakslased ja austerlased kavandavad vastulööki. Alustasid oktoobri algul pealetungi, kuid said venelaste käest lüüa. Novembriks olid sakslased Poolast välja tõrjutud ja
2-5.11.1914 kuulutab koos UK ja Prantsusmaaga Türgile sõja. 1917 Prantsuse-Vene salaleping: Venemaa võib takistamatult määrata kindlaks oma läänepiiri (P-maa kartis Vene-Saksa separaatrahu. Sõda idarindel 1914-17'. Pärast Gumbinneni lahingut 1914' ning Ida- Preisimaalt taandumist saavad venelased lüüa kindralooberst von Hindenburgilt. 26-30.08.1914 Tannenbergi lahing – Vene armee piiratakse sisse. 6-16.09.1914 lahing Masuuria järvede ääres – venelased taanduvad Ida-Preisimaalt. Üldiselt sõdis Ida-Euroopas, natukene Türgis ja Balkanil. Lõpptulemusena kaotas territooriume. 03.03.1918 Brest-Litovski rahu, kus loobus Liivimaast, Kuramaast, Leedust, Eestist ja Poolast; Soome ja Ukraina tunnustamine sõltumatu riigina; reparatsioonid. See kestis 8 kuud, kuni Saksamaa taganes. Oluline oli, sest nimetatud alad läksid Saksamaa kontrolli alla. Vene revolutsioon (Suur Revolutsioon). 1917
Pariisi rahukonverentsil (1919-20) surusid võitnud imperialistlikud riigid 28. juunil 1919. Saksamaale peale Versailles' rahu, mis nõrgendas Saksamaa võimet võistelda maailmaturul ning piiras tema iseseisvust, kuid säilitas saksa sõjalise jõu kui potentsiaalse Nõukogude Venemaa vastase jõu. Ida-Preisimaa operatsioon 1914, 15. augustil ületasid Venemaa 1. armee ja 20. augustil 2. armee Ida-Preisimaa piiri. Armeesid lahutas 80 km laiune Masuuria järvistu, mis võimalas sakslastel anda löök mõlemale Vene armeele eraldi. Järgnenud Tannenbergi lahingus (23.–30. augustil) piirasid Saksa väed ümber Vene 2. armee ja purustasid selle. Lahingu käigus kaotasid venelased ligikaudu 92 000 meest vangilangenuna ja ligikaudu 50 000 tapetuna. Tannenbergi lahingul oli suur tähtsus, sest sellega päästeti Ida-Preisimaa ja peatati ülekaalukate Vene vägede pealetung Sileesia tööstuspiirkonna ja Berliini suunas
annaabi.ee 
