(24/95) c) Kui suur on tõenäosus, et kahe tableti võtmisel on üks tablettidest ravim ja teine mürk? (48/95) d) Kui suur on tõenäosus, et kolme tableti võtmisel on need kõik mürgid? (14/285) 5. Kaardipakist (52 kaarti) võetakse juhuslikult välja 3 kaarti. Leia tõenäosus, et a) need kaardid on ristimastist, (11/850) b) need kaardid on erinevatest mastidest. (169/425) 6. Laual on kaks ühesugust kaardipakki (52 kaarti), mõlemast võetakse üks kaart. Leia tõenäosus, et a) mõlemad kaardid on kuningad, (1/169) b) mõlemad kaardid on sama värvi. (1/2) 7. Korvpallur tabab igal viskel korvi tõenäosusega 0,7. Kui suur on tõenäosus, et Korvpallur 20 viske korral tabab korvi täpselt 12 korda? (0,11) 8. Esimene õpilane lahendab ülesande (sündmus A) tõenäosusega 0,75, teine aga (sündmus B)
jäätükkidele, kus on natukenegi ohutum. Meeste elusid hoidis õhus vaid sulav jääkamakas nende all. Matt Ruhve on kindel, et nendega on kõik läbi, kuna oodata on tormi ja jäätükil olles tormi üle ei ela keegi. Meeste õnneks oli Toora Jookus teel Hangöst kodusadamasse. Toora Jookuse meeskond nägi hülgekütte ning päästsid nad jäätükkidelt. Toora pakkus nüüd neile süüa ja juua. Mehed juubeldasid, et on pääsenud. Tõusis aga torm ja olukord muutus. Üks laeva mastidest murdus ning paat hakkas põhja vajuma. Appi võetakse päästepaat ning hüpatakse sinna. Korraga aga märkab Toora, et kaks meest on puudu Eerik Lamm ja Matt Ruhve. Eerik oli laeva vrakki kuskile kinni jäänud ja saanud vabaks, ta vaid karjus abi järele. Küll aga abi ei suudetud pakkuda. Nii hakkasid hülgeküttide meeskonnad päev päeva järel tagasi kodusaarele jõudma. Viimasena jõudiski Matt Ruhve meeskond, küll nüüd ilma Matti endata ja ilma Eerikuta. Katrina tuju kadus. Ta
jäätükkidele, kus on natukenegi ohutum. Meeste elusid hoidis õhus vaid sulav jääkamakas nende all. Matt Ruhve on kindel, et nendega on kõik läbi, kuna oodata on tormi ja jäätükil olles tormi üle ei ela keegi. Meeste õnneks oli Toora Jookus teel Hangöst kodusadamasse. Toora Jookuse meeskond nägi hülgekütte ning päästsid nad jäätükkidelt. Toora pakkus nüüd neile süüa ja juua. Mehed juubeldasid, et on pääsenud. Tõusis aga torm ja olukord muutus. Üks laeva mastidest murdus ning paat hakkas põhja vajuma. Appi võetakse päästepaat ning hüpatakse sinna. Korraga aga märkab Toora, et kaks meest on puudu Eerik Lamm ja Matt Ruhve. Eerik oli laeva vrakki kuskile kinni jäänud ja saanud vabaks, ta vaid karjus abi järele. Küll aga abi ei suudetud pakkuda. Nii hakkasid hülgeküttide meeskonnad päev päeva järel tagasi kodusaarele jõudma. Viimasena jõudiski Matt Ruhve meeskond, küll nüüd ilma Matti endata ja ilma Eerikuta. Katrina tuju kadus
Tavalised GPS seadmed kasutavad satelliitidelt saadavaid signaale oma asukoha määramiseks kuid raskemates tingimustes, näiteks linnas, kus on palju kõrgeid betoonist, metallist ja klaasist objekte, on GPS-i töö kõvasti häiritud. Signaal eksleb majade vahel ning kasutajale võidakse kuvada vale asukoht. A-GPS proovib neid takistusi eirata erinevatel viisidel, kasutades mobiilimastidest pärinevat infot. Üldjuhul leitakse mobiili asukoht läbi signaali tugevuse, mis jõuab mastidest telefoni. Telefonist saadetakse mastidesse pisike andmeside pakett ning lähtudes sellest, kui kiiresti ning mis nurga all see mastidesse jõuab, arvutab mobiili firma server välja, kus paketi saatnud telefon asuda võiks. Kui telefonis on sees ka GPS moodul võib telefon kasutada asukoha info saamiseks eelistatult seda varianti, kuna A-GPS kasutamine on tasuline päring. Tarkvara Enamus mobiilides kasutatavatest tarkvara lahendustest, mis oskavad kasutada GPS
1. Transpordilaeva arhitektuurilis-konstruktiivse tüübi üldskeem. Laevad erinevad üksteisest nii väljanägemise kui ka konstruktsiooni poolest. Laevade mitmesuguste arhitektuuriliste ja konstruktsiooniliste vahele ranget piiri tõmmata ei ole võimalik. Seega on tüpiseerimine küllalt tinglik. Laeva arhitektuurilist tüüpi iseloomustab tema välisilme, mis oleneb masinaruumi asetusest, tekiehitiste arvust ja paigutusest, kere kujust ja vormidest, korstnakatte kujust, mastidest ja paljust muust. (Vt. Joon. 3.1. ja Joon. 3.2.) Joon. 3.1. Lagedatekiline laev - lahtine, lage tekk vöörist ahtrini. Võib olla üks (enamasti) tekihoone (tekikamber), mis ei ulatu pardast pardani. Näit. sadamapuksiirid. Pideva tekiehitisega laev - pardast pardani ulatuv tekiehitis vöörist ahtrini. Esineb enamasti reisilaeva- del, matkelaevadel, parvlae- vadel, autoveolaevadel jne. Kolmesaarelaev - kolm tekiehitist: pakk, keskmine ja pupp
kõrgusel maapinnast. (EKUK, 2013) Peale saasteainete seire on EKUK-i võrgus neli meteomasti, millega mõõdetakse kahel kõrgusel õhutemperatuuri, tuule kiirusi ja suundi. Seega saab nende andmete alusel otseselt määrata, kas kihistus on stabiilne, neutraalne või labiilne. Lisaks mõõdetakse õhu lühiajalist muutlikkust ja selle vertikaalset liikumist, mis võimaldab hinnata õhu läbisegunemise ja saasteainete hajumise kiirust. Nii meteoroloogilised andmed mastidest kui ka saastetasemed ja meteoandmed seirejaamadest antakse tunnikeskmistena. (EKUK, 2013) 3.2 Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituut EMHI ilmavaatlusjaamad paiknevad tihedamalt kui EKUK-i mastid. Neis tehakse automaatseid temperatuuri, õhurõhu, tuule, sademete jm. vaatlusi maapinna lähedal, mõnedes ka spetsiifilisemaid mõõtmisi nagu näiteks päikese nähtav ja ultraviolettkiirgus. (EMHI, 2013) EMHI üheks ülesandeks on ilmaennustusmudeli HIRLAM, millega saab arvutada
3.1 Transpordilaeva arhitektuurilis-konstruktiivse tüübi üldskeem. Laevad erinevad üksteisest nii väljanägemise kui ka konstruktsiooni poolest. Laevade mitmesuguste arhitektuuriliste ja konstruktsiooniliste vahele ranget piiri tõmmata ei ole võimalik. Seega on tüpiseerimine küllalt tinglik. Laeva arhitektuurilist tüüpi iseloomustab tema välisilme, mis oleneb masinaruumi asetusest, tekiehitiste arvust ja paigutusest, kere kujust ja vormidest, korstnakatte kujust, mastidest ja paljust muust. Tekiehitiste arvu ja paigutuse järgi liigitatakse laevu järgmiselt: Tekiehitis - see on peatekist (vabapardatekist) kõrgemal paiknev ehitis, mille laius on võrdne laeva laiusega või mille välisseinad ei ole pardast kaugemal kui 0,04 laeva laiust. Parrastest kaugemal olevate seintega ehitisi nimetatakse tekihooneteks. Lagedatekiline laev - lahtine, lage tekk vöörist ahtrini. Võib olla üks (enamasti) tekihoone (tekikamber), mis ei ulatu pardast pardani (Joon. 3.1)
Oluline uurimaks, kui head kätt on vaja, et võita. Kodeeritud tunnus: kus numbrid 2 14 tähistavad kaarti numbrilist väärtust, kusjuures viimased numbrit(11, 12, 13, 14) tähistavad pildikaarte(poiss, emand, kuningas, äss). Mastide tähistamiseks: poti-s, risti-c, ruutu-d, ärtu-h. Vaadeltakse võitja käes olnud kahte kaarti hole cards. Parim võimalik on kaks ässa, halvim 2 ja 7 erinavatest mastidest (offsuit). Võidusumma Võimaldab võrrelda, kui suure osa kogurahast saab endale võitja. Summa Näitab, kui palju raha oli võimalik võita. Saab ka aimu kui palju jaotati teistele mängijatele ja kui palju võtsid korraldajad. Nimi Võitja nimi, vajalik eristamiseks Osalejate arv Turniiril osalenud mängijate arv. Vajalik, et kirjeldada mängu populaarsuse muutust.
*Ohutumad 35. Millisest võivad olla valmistatud elektriliini mastid ning millisel pingel teatud materjalist maste kasutatakse? Nimeta mõni masti tüüp (vastavalt funktsioonile). · Materjal · Puit immutatud, kasutatakse madalpingel · Raudbetoon kasutatakse madal- ja keskpingel · Metall - värvitud või tsingitud teras, kasutatakse kõrgepingel · Funktsioonile vastavalt · Kandemast juhtmete ülalhoidmiseks, 80-90% mastidest · Ankrumast tugevdatud, juhtmed kinnitatud isolaatorpingutuskettide abil · Nurgamast tugevdatud, kasutatakse liini suunamuutusel · Lõpumast liini alguses ja lõpus, ühepoolne tõmbejõud · Üleviigumast kohtades, kus liin ületab rajatisi, veekogusid jms takistusi · Harumast liini hargnemiskohas · Transpositsioonimast pika liini puhul faasijuhtmete omavahelise paigutuse muutmiseks
Õhuliini juhtmed paiknevad õhus ning on riputatud isolaatorite abil mastidele. Kaablid paigaldatakse maasse, vette, kaabliriiulitele ja mujale. Õhuliinide ehitamisel tuleb silmas pidada looduslikke olusid. Arvestada tuleb õhutemperatuuriga, tuule kiirusega ning jäite ja selle tekkimise ajal puhuva tuulega. Õhuliinid peavad suutma vastu pidada mehaanilistele koormustele, keemilistele mõjuritele ja temperatuuri muutustele. Keskpingeõhuliinid koosnevad juhtmetest, mastidest, isolaatoritest, traaversitest, tõmmitsatest ja tugedest ning kinnitusdetailidest. Õhuliinide tähtsamad parameetrid (joonis 5.14) on visangu pikkus l (õhuliini kahe naabermasti vaheline lõik), juhtmete ripe f, liini maagabariit (juhtmete minimaalkaugus maapinnast) h ja masti kõrgus H. Loetletud parameetrid määratakse liini projekteerimisel iga konkreetse juhtumi kohta eraldi, arvestades liini pinget, juhtme marki, kohalikke tingimusi, kehtivaid norme jm.
merelaevade samadest kriteeriumitest. meri-jõgi tüüpi laevad saavad sõita nii sisevetel kui ka meredel, kuid mere jaoks on neile seatud piirangud kas geograafilise regiooni või lainekõrgus (tuule kiiruse) järgi. 2.7. Arhitektuurilis-konstruktsioonilise tüübi järgi. Laeva arhitektuurilist tüüpi iseloomustab tema välisilme, mis oleneb masinaruumi asetusest, tekiehitiste arvust ja paigutusest, kere kujust ja vormidest, korstnakatte kujust, mastidest ja paljust muust. Lagedatekiline laev - lahtine, lage tekk vöörist ahtrini. Võib olla üks (enamasti) teki- hoone (tekikamber), mis ei ulatu pardast pardani. Näit. sadamapuksiirid. Pideva tekiehitisega laev - pardast pardani ulatuv tekiehitis vöörist ahtrini. Esineb enamasti reisilaeva-del, matkelaevadel, parvlae-vadel, autoveolaevadel jne. Kolmesaarelaev - kolm tekiehitist: pakk, keskmine ja pupp. Pakk kaitseb tekki
kriteeriumitest. meri-jõgi tüüpi laevad saavad sõita nii sisevetel kui ka meredel, kuid mere jaoks on neile seatud piirangud kas geograafilise regiooni või lainekõrgus (tuule kiiruse) järgi. 2.7. Arhitektuurilis-konstruktsioonilise tüübi järgi. Laeva arhitektuurilist tüüpi iseloomustab tema välisilme, mis oleneb masinaruumi asetusest, tekiehitiste arvust ja paigutusest, kere kujust ja vormidest, korstnakatte kujust, mastidest ja paljust muust. Lagedatekiline laev - lahtine, lage tekk vöörist ahtrini. Võib olla üks (enamasti) teki- hoone (tekikamber), mis ei ulatu pardast pardani. Näit. sadamapuksiirid. Pideva tekiehitisega laev - pardast pardani ulatuv tekiehitis vöörist ahtrini. Esineb enamasti reisilaeva-del, matkelaevadel, parvlae-vadel, autoveolaevadel jne. Kolmesaarelaev - kolm tekiehitist: pakk, keskmine ja pupp. Pakk kaitseb tekki eestpoolt
merelaevade samadest kriteeriumitest. meri-jõgi tüüpi laevad saavad sõita nii sisevetel kui ka meredel, kuid mere jaoks on neile seatud piirangud kas geograafilise regiooni või lainekõrgus (tuule kiiruse) järgi. 2.7. Arhitektuurilis-konstruktsioonilise tüübi järgi. Laeva arhitektuurilist tüüpi iseloomustab tema välisilme, mis oleneb masinaruumi asetusest, tekiehitiste arvust ja paigutusest, kere kujust ja vormidest, korstnakatte kujust, mastidest ja paljust muust. Lagedatekiline laev - lahtine, lage tekk vöörist ahtrini. Võib olla üks (enamasti) teki- hoone (tekikamber), mis ei ulatu pardast pardani. Näit. sadamapuksiirid. Pideva tekiehitisega laev - pardast pardani ulatuv tekiehitis vöörist ahtrini. Esineb enamasti reisilaeva-del, matkelaevadel, parvlae-vadel, autoveolaevadel jne. Kolmesaarelaev - kolm tekiehitist: pakk, keskmine ja pupp. Pakk kaitseb tekki
1: Tornid ja mastid) kooskõlas eespool nimetatud standardite ja eeskirjadega. EPN-d koostatakse (alustati 1992. a) vastavate euroeeskirjade (Eurocode) alusel. Kuni EPN-de järkjärgulise valmimiseni vōib kasutada vastavaid N Liidu (SNiP) või muude maade (Soome, Rootsi, Saksa jne) ehitusnorme ja eeskirju. Pärast kinnitamist jäävad ainukehtivaks EPN-d. Projekteerimine toimub piirseisundite ja osavarutegurite meetodil Üldjuhul on sobivaim lähtuda unifitseeritud mastidest. Valik toimub projek- teeritava liini tingimuste võrdlemise teel masti karakteristikutega: • nimipinge • masti materjal: − 330 kV liinid − eelistatavalt teras − 110 kV liinid − raudbetoon- või teras (viimased eriti ristumismastides) − kesk- ja madalpingeliinid − immutatud männipuit • ehituslikud nõuded − projekteerimiseks vajalik ehituslik informatsioon • konstruktiivne kujundus: mastide tüübid ja kasutus
annaabi.ee 
