Mõned koridorid on madalamad mõned kõrgemad. Ruumides on ka raske hingata, kuna püramiidi temperatuur on üle kolmekümne kraadi. Käigud näitavad ka, kui organiseeritult püramiid ehitati. Ümbritsevad ehitised Aero- või kosmosefotodel tulevad esile püramiidi ümbritsevad korrapärased nelinurksed rajatised. Tegu on leidude poolest eriti väärtuslike ajaloomälestistega nimelt mastabadega e. vaarao lähikondsete ja ülikute haudehitistega. Cheopsi püramiidi ümbruses on üles kaevatud umbes 150 ülikukalmu. Püramiidi ümbruses asetses kunagi 10,5 meetrine müür, mille kõrgus oli antiikalaaikate järgi umbes kümme meetrit ja laius kolm meetrit. Samuti ümbritsesid Cheopsi püramiidi tema naiste mõeldud väiksemad püramiidid. Uurimine 2004
2. Mastaba-koosneb maa-alustest kividega kooderdatud hauakambrist ja selle kohal asuvast kastitaolisest kiviehitisest. Astmikpüramiid-Vaarao mastaba ehitati kõige kõrgem, aga kõrgusesse tõustes pidi kivikuhi paratamatult ahenema.Tõenäoliselt nii jõutigi astmikpüramiidini. Püramiid-Astmete täitmise teel saadi tõelised püramiidid lV dünastias Kaljuhauatüüp- looduslikult hästi varjatud matmispaikade kasutamine, mis ruumiliselt sarnanevad mastabadega 3.Vanad egiptlased uskusid hingede rändamisse nad uskusid, et teatud pikema aja möödudes ärkab surnu uuesti ellu. Selleks, et hingel oleks kuhugi tagasi tulla, surnu keha balsameeriti, muudeti muumiaks ning asetati haudehitisse. 4.Kaetud lihvitud kiviplaatidega, tipuosa oli sageli kullatud 5.uskusid et inimese elu jätkub pärast surma ja selleks tuli keha säilitada , kus hing saaks asuda.Laiba lagunemise vältimiseks õpiti seda palsameerima. 6
Tagakambris olid suured voodid ja kaarikud. Tiibhoones ja varakambris olid väiksemad, kuid väärtuslikumad asjad ja esemed. Tema hauast on leitud veel puusüdamikega hõbetrompeteid ja muid kauneid kuldehteid. Söök ja hinnalised esemed olid samuti kuhjatud hauakambri ruumidesse. Howard Carteri ütluse järgi nägi ta kõikjal "kulla sära". Keskmise Riigi ajast on kuulsaks saanud Benihassani kaljuhauad Kesk-Egiptuses. Ruumide poolest on nad sarnased mastabadega, kuid sissekäik kaunistati nüüd piduliku fassaadiga. Fassaadi kujundamisel kasutati sambaid. Sel perioodil esines kõige rohkem protodooria sammast, mis oli 16-tahuline ja vormilt kõige lihtsam. Lisaks protodooria sambale esines Keskmises Riigis ka muid sambavorme, mille loomisel olid eeskujuks kohalikud taimed - palm, papüürus ja lootos. Sammastele tehti peale ka värvilisi reljeefe ja hieroglüüfe.
1997) Püramiidid on ehitatud suurtest graniitplokkidest, mis esialgu olid rohmakalt välja taotud ja laotud horisontaalselt, asetatud nii et põhiliselt hoidis plokke koos nende endi raskus, lisatud oli ka mörti. Aja möödudes hakati püramiidi sisemust valmistama segust, mis koosnes enamasti kividest, savist ja savitellistest. (Spence 2000) Keskmise riigi ajal olid vaaraode peamisteks matmispaikadeks looduslikult hästi varjatud kaljuhauad, mis ruumijaotuselt sarnanevad mastabadega. Suurte püramiidide ehitamine on lõpetatud. Peamine kaljuhaudade asukoht asub Teeba lähedal Kuningate Orus, seal on üle kümne kaljuhaua, leitud ka üks puutumatult säilinud haud vaarao Tutanhamoni haud. Hakatakse kasutama sambaid eeldooria sambaid, mis annavad hauakambri sissekäigule fassaadi meenutava kuju. (Vaga 2004) Umbes aastal 1800 eKr tungisid Egiptusesse hüksoslased, kesjärgnes
paigutatud. Dzoseri püramiidi arhitekti nimi läks Egiptuse ajalukku kui ühe 4 mitmekesisemate teadmistega inimese ja suurimate kiviehitiste looja nimi. Vana riigi ajastu ehitusmälestistest on kõige võimsamad kolme vaarao püramiidid Kairo lähedal Giza väljal: 146 m kõrgune Cheopsi, 142 m kõrgune Chepreni ja 66 m kõrgune Mykerinose püramiid. Keskmise riigi ajastu tähtsamas ehitised on kaljuhauad. Ruumide jaotuse poolest sarnanevad nad mastabadega, kuid sissekäik haudehitistesse kujundati nüüd piduliku fassaadiga, mille kujundamisel kasutati sambaid. Uue riigi ajastu arhitektuur on varasemast palju mitmekesisem. Suurenenud majanduslik ja poliitiline võimsus soodustas kunsti arenemist. Riigi pealinn oli nüüd Teeba .Eriti suurejooneline ja monumentaalne oli templiarhitektuur. Templeis toimusid rituaalid jumalate auks. Neid toimetasid preestrid, kellel ainsana oli juurdepääs ruumi, kus asus templis austatava jumala kuju.
segust, mis koosnes enamasti kividest, savist ja savitellistest.Kõige monumentaalsemad püramiidid ehitati 26. sajandil eKr Kairo lähedale Giza väljale.Neist vanim ja suurim on Cheopsi püramiid, mille kõrgus on 146 m ja küljepikkus 232 m. Cheopsi püramiidis on üle 2300 liivakiviploki keskmise kaaluga 2,5 t. Keskmise riigi ajal olid vaaraode peamisteks matmispaikadeks looduslikult hästi varjatud kaljuhauad, mis ruumijaotuselt sarnanevad mastabadega. Suurte püramiidide ehitamine lõpetati kuna nende rajamine oli ühiskonnale raskeks koormaks Peamine kaljuhaudade asukoht asub Teeba lähedal Kuningate Orus, seal on üle kümne kaljuhaua, leitud ka üks puutumatult säilinud haud vaarao Tutanhamoni haud. Kunst saavutas oma õitsengu Uue riigi ajal. Egiptusest oli saanud tolle aja Idamaade võimsaim riik. Uue riigi kunst erineb eelnevast, ta on kaotanud oma rahulikkuse ja suuruse ning muutus aktiivsemaks, ta on palju loovam
Mõnede haudade sissekäigud olid peidetud kõrgele kaljudesse. Hauakambrite koridoridel olid tekstid ja stseenid, mis kujutasid reisi hauatagusesse maailma. Need pikad käigud viisid "Kulla saali" - muumia viimsesse puhkepaika. Kõik matmiskambrid peale ühe rüüstati enne Vana-Egiptuse tsivilisatsiooni lõppu. Ainus puutumata haud oli Tutanhamoni oma, mis leiti 1922 aastal. Keskmise riigi ajastu tähtsamad ehitised on kaljuhauad. Ruumide jaotuse poolest sarnanevad nad mastabadega, kuid sissekäik haudehitistesse kujundati nüüd piduliku fassaadiga, mille kujundamisel kasutati sambaid. Uue riigi ajastu arhitektuur on varasemast palju mitmekesisem. Suurenenud majanduslik ja poliitiline võimsus soodustas kunsti arenemist. Eriti suurejooneline ja monumentaalne oli templiarhitektuur. Templeis toimusid rituaalid jumalate auks. Neid toimetasid preestrid, kellel ainsana oli juurdepääs ruumi, kus asus templis austatava jumala kuju
Püramiidid on ehitatud suurtest graniitplokkidest, mis esialgu olid rohmakalt välja taotud ja laotud horisontaalselt, asetatud nii et põhiliselt hoidis plokke koos nende endi raskus, lisatud oli ka mörti. Aja möödudes hakati püramiidi sisemust valmistama segust, mis koosnes enamasti kividest, savist ja savitellistest. Keskmine Riik Keskmise riigi ajal olid vaaraode peamisteks matmispaikadeks looduslikult hästi varjatud kaljuhauad, mis ruumijaotuselt sarnanevad mastabadega. Suurte püramiidide ehitamine on lõpetatud. Peamine kaljuhaudade asukoht asub Teeba lähedal Kuningate Orus, seal on üle kümne kaljuhaua, leitud ka üks puutumatult säilinud haud vaarao Tutanhamoni haud. Hakatakse kasutama sambaid eeldooria sambaid, mis annavad hauakambri sissekäigule fassaadi meenutava kuju. Uus riik Umbes aastal 1800 eKr tungisid Egiptusesse hüksoslased, kesjärgnes kahesaja aastane võitluste
astmikpüramiidi järel saadi kallakpüramiid ja alles seejärel suudeti ehitada tõeline püramiid. KOLME VAARAO PÜRAMIIDID GIZA VÄLJAKUL - CHEOPS'i, CHEPHREN'i ja MYKERINOSE püramiid. KESKMINE- RIIK 11.-14. DÜNASTIA tugevad vaaraod taasühendasid maa ja elavnes kaubandus. 12. dünastia vaaraod lasid ehitada kanaleid ja tiike pinnase paremaks kuivendamiseks keskmise-riigi ajast on kuulsaks saanud kaljuhauad. ruumide poolest on nad sarnased mastabadega, kuid sissekäik kaunistati piduliku fassaadiga. Fassaadi kujundamisel kasutati sambaid. Keskmise-Riigis olid erinevad sambavordmid, mille loomisel olid eeskujuks kohalikud taimed - palm, papüürus ja lootos, sammastele tehti peale ka värvilisi reljeefe ja hieoglüüfe. UUS - RIIK 18.-20. DÜNASTIA Ahmos tõrjus hüksoslased maalt välja. Talle järgnenud vaaraod laiendasid Egiptuse piire nii, et Egiptusest kujunes suurriik. See oli Egiptuse uue õitsengu ja ka suurima
raiutud ja kohale paigutatud. Sissepääas püramiidi maskeeriti hoolikalt, sest vaarao rikkusi ihaldavaid hauaröövleid leidus juba Vana riigi ajastul. Giza välja püramiidid (allikas: http://www.travlang.com/blog/pyramids-of-giza-a-landmark-in-the-history-of-architecture/ ) 2.1.2 Keskmine riik Keskmise riigi ajastu tähtsamad ehitised olid kaljuhauad. Eriti kuulsaks on saanud Benihassani kaljuhauad Kesk-Egiptuses. Ruumide jaotuse poolest sarnanevad nad mastabadega, kuid sissekäik haudehitisse hakati kujundama piduliku fassaadiga, mille kujundamisel kasutati sambaid. Benihassani kaljuhauad (allikas: http://www.youregypt.com/eguide/destinations/upperegypt/menya/banihassan/images/ray_benihassan.jpg ) 2.1.3 Uus riik Uue riigi ajastu arhitektuur on palju mitmekesisem. Suurejooneline ja monumentaalne oli templiarhitektuur. Templi juurde viivat teed valvasid inimese pea ja lõvi kehaga skulptuurid sfinksid, mis sümboliseerisid kuningavõimu
Aja möödudes hakati püramiidi sisemust valmistama segust, mis koosnes enamasti kividest, savist ja savitellistest. (Spence 2000) Keskmine Riik 3 Keskmise riigi ajal olid vaaraode peamisteks matmispaikadeks looduslikult hästi varjatud kaljuhauad, mis ruumijaotuselt sarnanevad mastabadega. Suurte püramiidide ehitamine on lõpetatud. Peamine kaljuhaudade asukoht asub Teeba lähedal Kuningate Orus, seal on üle kümne kaljuhaua, leitud ka üks puutumatult säilinud haud vaarao Tutanhamoni haud. Hakatakse kasutama sambaid eeldooria sambaid, mis annavad hauakambri sissekäigule fassaadi meenutava kuju. (Vaga 2004) UUS RIIK Umbes aastal 1800 eKr tungisid Egiptusesse hüksoslased, kesjärgnes kahesaja aastane võitluste
Tagakambris olid suured voodid ja kaarikud. Tiibhoones ja varakambris olid väiksemad, kuid väärtuslikumad asjad ja esemed. Tema hauast on leitud veel puusüdamikega hõbetrompeteid ja muid kauneid kuldehteid. Söök ja hinnalised esemed olid samuti kuhjatud hauakambri ruumidesse. Howard Carteri ütluse järgi nägi ta kõikjal "kulla sära". Keskmise Riigi ajast on kuulsaks saanud Benihassani kaljuhauad Kesk-Egiptuses. Ruumide poolest on nad sarnased mastabadega, kuid sissekäik kaunistati nüüd piduliku fassaadiga. Fassaadi kujundamisel kasutati sambaid. Sel perioodil esines kõige rohkem protodooria sammast, mis oli 16-tahuline ja vormilt kõige lihtsam. Lisaks protodooria sambale esines Keskmises Riigis ka muid sambavorme, mille loomisel olid eeskujuks kohalikud taimed - palm, papüürus ja lootos. Sammastele tehti peale ka värvilisi reljeefe ja hieroglüüfe.
järgmine kohe püramiid, millel oli lihtsalt igale astmele üks kiviplokk lisatud ja plaatidega kaetud; Püramiid kujunes välja juba Vana Riigi ajal, suurimad säilinud Giza väljal(vist ka esimesed, ei kuulnud=)), neid peetakse ka maailmaimeks, keeruliste käikude süsteemiga, ehitati väga kaua; Kaljuhaud Keskmise Riigi tähtsaimad ehitised, sarnanevad ruumide paigutuselt mastabadega, sissekäigud kujundati kuningliku fassaadiga, hiljem hakati ka kaljuhaude peitma ja arvatavasti ei ole paljusid leitud; · obelisk kõrge neljakandiline terava tipuga sammas; Egiptuse skulptuur ja maal · Vanemate mälestiste hulka kuuluvad Narmeri palett, mis on kõrge, mõlemalt poolt reljeefidega kaetud kiviplaat, kujutab stseene Lõunariigi võitlust Põhjariigi üle, Lõunariigi valitseja tapab Põhjariigi sõdureid, kroon on suusamütsi moodi, millega hiljem
Usuti surmajärgsesse ellu, mida sümboliseeris Sfinksi vaade ettepoole horisondi suunas. Egiptuse templiarhitektuuri tähtsaks konstruktiivseks elemendiks sai s a m m a s , mis enamasti meenutas mõnda Egiptuses kasvavat taime - papüürust, palmi, lootost jne. Suured püramiidid - nt vaaraodele Mycerinusele, Cephrenile ja Cheopsile kuuluvad püramiidid - olid ümbritsetud suurte nelinurksete, kaldus külgseintega mastabadega (s.o eriline hauatüüp Egiptuses, mis koosnes maa-alusest kividega vooderdatud hauakambrist ja selle kohal olevast nelinurksest osast) ning ümbritseti ka kuningannade, kuninglike isendite ja kõrgete preestrite väiksemate püramiididega. Kõik struktuurid olid paigutatud orientatsiooniga nelja ilmakaare poole (st iga püramiidi külg ühe ilmakaare poole, N-O-S-W), hoides nõnda jäigalt stabiilset võrgustikku ja
annaabi.ee 
