Kohalik paindepinge amplituudväärtus: Kohalik paindepinge keskväärtus: 5. Materjali pöördpainde väsimuspiir = Suurim sümmeetrilise pingetsükli amplituudpinge, mida sellest materjalist katsekeha talub purunemata enam, kui 106 pingetsükli vältel. 6. Ristlõike B kohalik väsimuspiir , kasutades väsimuspiiri alanemise tegurit Väsimuspiiri alanemise tegur: Kkon koormusliigitegur, mille saab valida alltoodud tabelist. Antud juhul . Km on mastaabitegur, mille tarvis ristlõike ekvivalentne läbimõõt arvutada seosega Mastaabitegur Kp on pinnakaredustegur. Selle vajalikud andmed järgnevast tabelist Astme pinnakaredustegur: Kt on temperatuuritegur, mille väärtus valida alltoodud tabelist. Antud juhul Ku on usaldatavustegur, mille väärtus valida alltoodud tabelist. Antud juhul Väsimuspiiri alanemise tegur: 7.Ristlõike B kohalikväsimusgraafik, võttes 1000 pingetsüklitinglikuväsimuspiiriväärtuseks
Kohalik paindepinge amplituudväärtus: Kohalik paindepinge keskväärtus: 5 Materjali pöördpainde väsimuspiir = Suurim sümmeetrilise pingetsükli amplituudpinge, mida sellest materjalist katsekeha talub purunemata enam, kui 106 pingetsükli vältel. 6 Ristlõike B kohalik väsimuspiir , kasutades väsimuspiiri alanemise tegurit Väsimuspiiri alanemise tegur: Kk on koormusliigitegur, mille saab valida alltoodud tabelist 1. Antud juhul . Tabel Km on mastaabitegur, mille tarvis ristlõike ekvivalentne läbimõõt arvutada seosega Mastaabitegur Tabel Kp on pinnakaredustegur. Selle vajalikud andmed tabelist 3 Tabel Astme pinnakaredustegur: Kt on temperatuuritegur, mille väärtus valida alltoodud tabelist 4. Antud juhul Tabel Ku on usaldatavustegur, mille väärtus valida alltoodud tabelist 5. Antud juhul Tabel Väsimuspiiri alanemise tegur: 7 Ristlõike B kohalik väsimusgraafik, võttes 1000 pingetsükli tingliku
4. Koostada pingekontsentraatoriga ristlõike B ohtlike punktide kohaliku pinge ajalist muutust näitav graafik; 5. Arvutada materjali pöördpainde väsimuspiir seosega -1 = 0,5Rm; 6. Arvutada ristlõike B kohalik väsimuspiir , kasutades väsimuspiiri alanemise tegurit, mille väärtus tuleb seosest K = KkKmKpKtKu, kus (vt harjutustunni näide): Kk on koormusliigitegur, Km on mastaabitegur, mille tarvis ristlõike ekvivalentne läbimõõt arvutada seosega Kp on pinnakaredustegur, Kt on temperatuuritegur, mille väärtus valida kõrvaltoodud tabelist, Kp on usaldatavustegur, mille väärtus valida alltoodud tabelist; 7. Koostada ristlõike B kohalik väsimusgraafik, võttes 1000 pingetsükli tingliku väsimuspiiri väärtuseks -1E3 = 0,9Rm,
D 6. Arvutada ristlõike B kohalik väsimuspiir 1 , kasutades väsimuspiiri alanemise tegurit, mille väärtus tuleb seosest K = KkKmKpKtKu, kus (vt harjutustunni näide): Kk on koormusliigitegur, 0,010462d 22 Km on mastaabitegur, mille tarvis ristlõike ekvivalentne läbimõõt arvutada seosega d ekv 0,0766 Kp on pinnakaredustegur, Kt on temperatuuritegur, mille väärtus valida kõrvaltoodud tabelist, Kp on usaldatavustegur, mille väärtus valida alltoodud
K = KkKmKpKtKu, kus (vt harjutustunni näide): Kk on koormusliigitegur, dekv 2 0,010462d 2 Km on mastaabitegur, mille tarvis ristlõike ekvivalentne läbimõõt arvutada seosega Kp on pinnakaredustegur, 0,0766 Kt on temperatuuritegur, mille väärtus valida kõrvaltoodud tabelist, Kp on usaldatavustegur, mille väärtus valida alltoodud tabelist;
5. Arvutada materjali pöördpainde väsimuspiir seosega σ- 1 = 0,5Rm ; 6. Arvutada ristlõike B kohalik väsimuspiir , kasutades väsimuspiiri alanemise tegurit, mille väärtus tuleb seosest K = Kk KmKpKtKu, kus (vt harjutustunni näide): ● Kk on koormusliigitegur, ● Km on mastaabitegur, mille tarvis ristlõike ekvivalentne läbimõõt arvutada seosega ● Kp on pinnakaredustegur, ● Kt on temperatuuritegur, mille väärtus valida kõrvaltoodud tabelist, ● Kp on usaldatavustegur, mille väärtus valida alltoodud tabelist; 7
Pingete kontsentratsioonitegurid väsimusel on K F < K tavaliselt K F = (0.6K 0.9 )K tavaliselt väiksema väärtusega, kui pingete (kui arvutustes võtta KF = K, saadakse teoreetilised kontsentratsioonitegurid tulemus suurema tugevusvaruga) 15.4.2. Mastaabitegur väsimusel Mastaabitegur väsimusel = -1D -1D K DF = ja K DF = absoluutmõõtmete mõju arvuline näitaja: -1 -1
Max σ m =K−1 σ m=0 Materjali pöördpainde väsimuspiir seosega σ −1=0,5 R m σ −1=0,5∗470=235 MPa Arvutada ristlõike B kohalik väsimuspiir σ (D) −1 K=K k K m K p K t K u K -väsimuspiiri alanemis tegur K m=1,25 ¿ d −0,11 =0,83 K m - mastaabitegur K k =1 K k - koormusliigitegur K p= A σ Bu =4,51∗470−0,265 =0,88 K p - pinnakaredustegur K t =1 Kt -temperatuuritegur K u=0,814 Ku - usalduvustegur K=1∗0,83∗0,88∗1∗0,814=0,59 Koostada ristlõike B kohalik väsimusgraafik, võttes 1000 pingetsükli tingliku väsimuspiiri väärtuseks
detaili absoluutmõõtmed 15.24. Milleks vajatakse piirpingediagramme? Et teada saada, kas väsimustugevus on piisav 15.25. Mis on detaili väsimuspiir? Tsüklite arv, mille suurenedes detail puruneb 15.26. Millised põhiparameetrid mõjutavad detaili väsimuspiiri? Pingetsüklie arvust, koormusest. 15.27. Mida näitab efektiivne kontsentratsioonitegur (väsimuse korral)? pinge kontsentreerumise katseandmetest tulenev arvuline näitaja staatilisel koormusel 15.28. Mida näitab mastaabitegur (väsimuse korral)? absoluutmõõtmete mõju arvuline näitaja: 15.29. Mida näitab pinnaviimistlustegur (väsimuse korral)? pinnakareduse mõju arvuline näitaja: 15.30. Mida näitab väsimuspiiri alanemise tegur? Detailide väsimusohtu, võrreldes samast materjalist katsekehadega laboritingimustes määratud väsimuspiiriga, näitavad väsimuspiiri alanemise tegurid: 15.31. Kuidas saaks detaili vastupanuvõimet väsimusele tõsta? Suurendada väsimusvarutegurit 15.32
*pingekontsentraatorid (soodustab väsimusprao teket ja arenemist); *detaili absoluutmõõtmed (mõõtmete suurenemisega kasvab ohtlike defektide esinemise tõenäosus ning sellega alaneb detaili väsimustugevus); *pinnakonarused ja defektid (on väsimusprao võimalikeks alguspunktideks) 15.27. Mida näitab efektiivne kontsentratsioonitegur (väsimuse korral)? =pingekontsentraatori mõju arvuline näitaja: 15.28. Mida näitab mastaabitegur (väsimuse korral)? = absoluutmõõtmete mõju arvuline näitaja 15.29. Mida näitab pinnaviimistlustegur (väsimuse korral)? = pinnakareduse mõju arvuline näitaja 15.30. Mida näitab väsimuspiiri alanemise tegur? 15.31. Kuidas saaks detaili vastupanuvõimet väsimusele tõsta? Suurendada varutegurit 15.32. Kuidas avaldub detaili tugevustingimus väsimusohu korral? Detaili väsimusohu korral avaldub (normaalpinge) tugevustingimus võrratusena:
r 2 = - 1 = u12 r 1 2 Hambumispoolus - algringjoonte puutepunkt ja kiiruste hetkeline tsenter. Hambumissirge- sirge, mis puutub alusringjoont ja läbib hambumispoolust. Jaotusringjoon- ringjoon, millel ringsamm võrdub lõikeriista sammuga, aga ka ringjoon millel hamba paksus ja vahe on võrdsed. Nihutuseta hammasrataste puhul jaotusringjoon= algringjoon. Positiivse nihutusega: jaotusringjoon< algringjoon. Moodul- hammaste mastaabitegur p d m = , kus p = z Alusringjoon - ringjoon millele moodustub hamba evolvent. 27. Selgitada evolvendi omadused. Kirjutada võrrand inv= 1. Ühe alusringjoone evolvendid on omavahel kongruentsed (ühitatavad liikumise abil). Seega on evolvent täielikult määratud alusringjoone raadiusega rb ja alguspunktiga E0. N 0 N 1 = E1 N 1 ; N 0 N 2 = N 2 E 2 2
detaili absoluutmõõtmed 15.24. Milleks vajatakse piirpingediagramme? Et teada saada, kas väsimustugevus on piisav 15.25. Mis on detaili väsimuspiir? Tsüklite arv, mille suurenedes detail puruneb 15.26. Millised põhiparameetrid mõjutavad detaili väsimuspiiri? Pingetsüklie arvust, koormusest. 15.27. Mida näitab efektiivne kontsentratsioonitegur (väsimuse korral)? pinge kontsentreerumise katseandmetest tulenev arvuline näitaja staatilisel koormusel 15.28. Mida näitab mastaabitegur (väsimuse korral)? absoluutmõõtmete mõju arvuline näitaja: 15.29. Mida näitab pinnaviimistlustegur (väsimuse korral)? pinnakareduse mõju arvuline näitaja: 15.30. Mida näitab väsimuspiiri alanemise tegur? Detailide väsimusohtu, võrreldes samast materjalist katsekehadega laboritingimustes määratud väsimuspiiriga, näitavad väsimuspiiri alanemise tegurid: 15.31. Kuidas saaks detaili vastupanuvõimet väsimusele tõsta? Suurendada väsimusvarutegurit 15.32
hõredamana. Et muuta joonetüüpi jooksvaks, tuleb ta välja valida ja käivitada käsunupp Current. Kasutades käsunuppu Delete, saab mittevajaliku joonetüübi samal viisil kustutada. Dialoogaknal on veel üks kasulik käsunupp Show details või Hide details, mille abil saab dialoogakent suurendada, lisades talle veel mõned väljad, või siis uuesti vähendada. Olulisemad neist väljadest on kolm: · Global scale factor: kõikide joonetüüpide mastaabitegur, mis säilitatakse süsteemi- muutuja `LTSCALE väärtusena (vaikimisi 1.0000; mida suurem arv, seda hõredamad jooned); · Current object scale: uute jooneobjektide mastaabitegur, mis säilitatakse süsteemi- muutuja `CELTSCALE väärtusena (vaikimisi 1.0000; tegelik mastaabitegur on nende kahe mastaabiteguri korrutis). · ISO pen width: ISO-joonte (nende nimi algab prefiksiga ACAD_ISO) laiustegur, mis asendab mastaabitegurit Current object scale.
Kus 20. Millega võrdub astme kohalik väsimuspiir paindel? Kuidas arvutatakse väsimuspiiri alanemise tegur? (d ) K −väsimuspiiri alanemise tegur . Kus Sest detaili antud kohas on väsimuspragude tekke tõenäosus eeldatavalt suurem, kui väsimusteimi katsekehas. Väsimuspiiri alanemise tegur: kus Kk on koormusliigitegur, Km on mastaabitegur ja Kp on pinnakaredustegur 21. Milleks kasutatakse Goodman’i piiramplituudi-diagrammi? Kasutatakse selleks et teostada antud punkti pingetsükli P ohtlikkuse analüüsi, pingetsükli ohtlikkuse määramiseks. 22. Koostada Goodman’i piiramplituudi-diagramm kui σa = σIVekv, a = 120 MPa; σm = σIVekv, m = 60 MPa; σy = 355 MPa; σ-1(D) = 200 MPa ja σu = 470 MPa. Kas konstruktsiooni tugevus on piisav? Millega võrdub antud konstruktsiooni väsimusvaruteguri väärtus
13 Kiirusplaani koostamist alustatakse plaani pooluse p kandmisest joonisele, kusjuures tema asukoht valitakse suvaliselt. Kiirusi v M ja v N mastaabis kujutavate vektorite pikkused pm = vM / µv , pn = v N / µv kus µv - kiirusplaani mastaabitegur. Märk " " tähise kohal näitab siin ja edaspidi, et tegemist on lõiguga joonisel. Lõigu pm kanname joonisele lähtuvana poolusest p paralleelsena v M -ga. Lõigu otspunktist m tõmbame ristsirge lüli punkte M ja K läbiva sirge suhtes. See sirge on suhtelise kiiruse v MK siht
väsimuspiiri? 14.18. Kuidas mõjutab aktiivsete keerdude arv 15.27. Mida näitab efektiivne vedru tugevust? kontsentratsioonitegur (väsimuse korral)? 14.19. Kuidas mõjutab aktiivsete keerdude arv 15.28. Mida näitab mastaabitegur (väsimuse korral)? vedru jäikust? 15.29. Mida näitab pinnaviimistlustegur (väsimuse 14.20. Mille poolest erineb (võib erineda) vabas korral)? olekus tõmbevedru pingeolukord vabas 15.30. Mida näitab väsimuspiiri alanemise tegur? olekus survevedru pingeolukorrast
· Ambient materjali varju värvus; · Reflection materjali peegeldusvärvus; · Roughness materjali karedus/hiilgus; · Transparency materjali läbipaistvus; · Refraction materjali peegelduvus (vaid kujutisetüübi Photo Raytrace puhul); · First Color, Second Color, Third Color, Fourth Color materjali neli osavärvust; · Sharpness nelja osavärvuse omavaheline segatus; · Scale nelja osavärvuse teralisuse mastaabitegur; · Stone Color, Vein Color kivi põhivärvus ja vöötide värvus; · Turbulence vöötide turbulentsi määr; · Light Color, Dark Color puidu põhivärvus (hele) ja aastaringi värvus (tume); · Light/Dark heleda ja tumeda värvuse osakaal; · Ring Density aastaringide tihedus; · Ring Width aastaringide laiuse varieeruvus; 33 · Ring Shape aastaringide ringikujulisus.
Selleks võib kasutada erinevaid meetodeid kuid üheks levinumaks on *2 kriteerium. Samuti tuleks hinnata mõõdetud tulemuste seas valesti mõõdetud suurused, mis tuleks jaotumisest eraldada. Empiirilise jaotuskõvera kõrvutamisel normaaljaotuskõveraga võib mastaabid määrata järgmist arvestades. Mastaap x-teljel: µm = a mm, millest 1 µm = a/ mm joonisel. Tegur a on vabalt valitav mastaabitegur, mis on ligikaudu võrdne lõigu pikkuse kuuendikuga, millele soovitatakse paigutada hajuvusulatus (6 µm = 6a mm). 1 y= Mastaap y-teljel normaaljaotuskõverale vastavalt eeltoodud valemile. Kui x=0, siis 2 ehk 0,4/ µm-1. -1 -1