Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"mastaabitegur" - 18 õppematerjali

Tugevus II - Kodutöö 3
11
docx

Tugevus II - Kodutöö 3

Kohalik paindepinge amplituudväärtus: Kohalik paindepinge keskväärtus: 5. Materjali pöördpainde väsimuspiir = Suurim sümmeetrilise pingetsükli amplituudpinge, mida sellest materjalist katsekeha talub purunemata enam, kui 106 pingetsükli vältel. 6. Ristlõike B kohalik väsimuspiir , kasutades väsimuspiiri alanemise tegurit Väsimuspiiri alanemise tegur: Kkon koormusliigitegur, mille saab valida alltoodud tabelist. Antud juhul . Km on mastaabitegur, mille tarvis ristlõike ekvivalentne läbimõõt arvutada seosega Mastaabitegur Kp on pinnakaredustegur. Selle vajalikud andmed järgnevast tabelist Astme pinnakaredustegur: Kt on temperatuuritegur, mille väärtus valida alltoodud tabelist. Antud juhul Ku on usaldatavustegur, mille väärtus valida alltoodud tabelist. Antud juhul Väsimuspiiri alanemise tegur: 7.Ristlõike B kohalikväsimusgraafik, võttes 1000 pingetsüklitinglikuväsimuspiiriväärtuseks

Mehaanika → Tugevusõpetus ii
286 allalaadimist
Pingekontsentraatoriga varda vastupidavus tsüklilisele paindekoormusele
7
docx

Pingekontsentraatoriga varda vastupidavus tsüklilisele paindekoormusele

Kohalik paindepinge amplituudväärtus: Kohalik paindepinge keskväärtus: 5 Materjali pöördpainde väsimuspiir = Suurim sümmeetrilise pingetsükli amplituudpinge, mida sellest materjalist katsekeha talub purunemata enam, kui 106 pingetsükli vältel. 6 Ristlõike B kohalik väsimuspiir , kasutades väsimuspiiri alanemise tegurit Väsimuspiiri alanemise tegur: Kk on koormusliigitegur, mille saab valida alltoodud tabelist 1. Antud juhul . Tabel Km on mastaabitegur, mille tarvis ristlõike ekvivalentne läbimõõt arvutada seosega Mastaabitegur Tabel Kp on pinnakaredustegur. Selle vajalikud andmed tabelist 3 Tabel Astme pinnakaredustegur: Kt on temperatuuritegur, mille väärtus valida alltoodud tabelist 4. Antud juhul Tabel Ku on usaldatavustegur, mille väärtus valida alltoodud tabelist 5. Antud juhul Tabel Väsimuspiiri alanemise tegur: 7 Ristlõike B kohalik väsimusgraafik, võttes 1000 pingetsükli tingliku

Mehaanika → Tugevusõpetus ii
257 allalaadimist
Pingekontsentraatoriga varda vastupidavus tsüklilisele paindekoormusele
8
docx

Pingekontsentraatoriga varda vastupidavus tsüklilisele paindekoormusele

4. Koostada pingekontsentraatoriga ristlõike B ohtlike punktide kohaliku pinge ajalist muutust näitav graafik; 5. Arvutada materjali pöördpainde väsimuspiir seosega -1 = 0,5Rm; 6. Arvutada ristlõike B kohalik väsimuspiir , kasutades väsimuspiiri alanemise tegurit, mille väärtus tuleb seosest K = KkKmKpKtKu, kus (vt harjutustunni näide): Kk on koormusliigitegur, Km on mastaabitegur, mille tarvis ristlõike ekvivalentne läbimõõt arvutada seosega Kp on pinnakaredustegur, Kt on temperatuuritegur, mille väärtus valida kõrvaltoodud tabelist, Kp on usaldatavustegur, mille väärtus valida alltoodud tabelist; 7. Koostada ristlõike B kohalik väsimusgraafik, võttes 1000 pingetsükli tingliku väsimuspiiri väärtuseks -1E3 = 0,9Rm,

Mehaanika → Tugevusõpetus i
84 allalaadimist
Pingekontsentraatoriga varda vastupidavus tsüklilisele paindekoormuseles MES0240 KT5
8
pdf

Pingekontsentraatoriga varda vastupidavus tsüklilisele paindekoormuseles MES0240 KT5

D  6. Arvutada ristlõike B kohalik väsimuspiir  1 , kasutades väsimuspiiri alanemise tegurit, mille väärtus tuleb seosest K = KkKmKpKtKu, kus (vt harjutustunni näide):  Kk on koormusliigitegur, 0,010462d 22  Km on mastaabitegur, mille tarvis ristlõike ekvivalentne läbimõõt arvutada seosega d ekv  0,0766  Kp on pinnakaredustegur,  Kt on temperatuuritegur, mille väärtus valida kõrvaltoodud tabelist,  Kp on usaldatavustegur, mille väärtus valida alltoodud

Muu → Tugevusõpetus
11 allalaadimist
Tugevusõpetus II Kodutöö 2
12
docx

Tugevusõpetus II Kodutöö 2

K = KkKmKpKtKu, kus (vt harjutustunni näide):  Kk on koormusliigitegur, dekv  2 0,010462d 2  Km on mastaabitegur, mille tarvis ristlõike ekvivalentne läbimõõt arvutada seosega  Kp on pinnakaredustegur, 0,0766  Kt on temperatuuritegur, mille väärtus valida kõrvaltoodud tabelist,  Kp on usaldatavustegur, mille väärtus valida alltoodud tabelist;

Mehaanika → Tugevusõpetus ii
193 allalaadimist
Pingekontsentraatoriga varda vastupidavus tsüklilisele paindekoormusele
7
pdf

Pingekontsentraatoriga varda vastupidavus tsüklilisele paindekoormusele

5. Arvutada materjali pöördpainde väsimuspiir seosega ​σ-​ 1​ = 0,5​Rm​​ ; 6. Arvutada ristlõike B kohalik väsimuspiir , kasutades väsimuspiiri alanemise tegurit, mille väärtus tuleb seosest ​K​ = ​Kk​​ K​m​K​p​K​t​K​u​, kus ​(vt harjutustunni näide)​: ● K​k​ on koormusliigitegur, ● K​m​ on mastaabitegur, mille tarvis ristlõike ekvivalentne läbimõõt arvutada seosega ● K​p​ on pinnakaredustegur, ● Kt​​ on temperatuuritegur, mille väärtus valida kõrvaltoodud tabelist, ● Kp​​ on usaldatavustegur, mille väärtus valida alltoodud tabelist; 7

Mehaanika → Tugevusõpetus
18 allalaadimist
Pingete kontsentratsioon ja väsimustugevus
17
pdf

Pingete kontsentratsioon ja väsimustugevus

Pingete kontsentratsioonitegurid väsimusel on K F < K tavaliselt K F = (0.6K 0.9 )K tavaliselt väiksema väärtusega, kui pingete (kui arvutustes võtta KF = K, saadakse teoreetilised kontsentratsioonitegurid tulemus suurema tugevusvaruga) 15.4.2. Mastaabitegur väsimusel Mastaabitegur väsimusel = -1D -1D K DF = ja K DF = absoluutmõõtmete mõju arvuline näitaja: -1 -1

Materjaliteadus → Materjaliõpetus
24 allalaadimist
Pingekontsentraatoriga varda vastupidavus tsüklilisele paindekoormusele
14
docx

Pingekontsentraatoriga varda vastupidavus tsüklilisele paindekoormusele

Max σ m =K−1 σ m=0 Materjali pöördpainde väsimuspiir seosega σ −1=0,5 R m σ −1=0,5∗470=235 MPa Arvutada ristlõike B kohalik väsimuspiir σ (D) −1 K=K k K m K p K t K u K -väsimuspiiri alanemis tegur K m=1,25 ¿ d −0,11 =0,83 K m - mastaabitegur K k =1 K k - koormusliigitegur K p= A σ Bu =4,51∗470−0,265 =0,88 K p - pinnakaredustegur K t =1 Kt -temperatuuritegur K u=0,814 Ku - usalduvustegur K=1∗0,83∗0,88∗1∗0,814=0,59 Koostada ristlõike B kohalik väsimusgraafik, võttes 1000 pingetsükli tingliku väsimuspiiri väärtuseks

Mehaanika → Tugevusõpetus ii
151 allalaadimist
Tugevusõpetus II 2 KT teooria
3
doc

Tugevusõpetus II 2 KT teooria

detaili absoluutmõõtmed 15.24. Milleks vajatakse piirpingediagramme? Et teada saada, kas väsimustugevus on piisav 15.25. Mis on detaili väsimuspiir? Tsüklite arv, mille suurenedes detail puruneb 15.26. Millised põhiparameetrid mõjutavad detaili väsimuspiiri? Pingetsüklie arvust, koormusest. 15.27. Mida näitab efektiivne kontsentratsioonitegur (väsimuse korral)? pinge kontsentreerumise katseandmetest tulenev arvuline näitaja staatilisel koormusel 15.28. Mida näitab mastaabitegur (väsimuse korral)? absoluutmõõtmete mõju arvuline näitaja: 15.29. Mida näitab pinnaviimistlustegur (väsimuse korral)? pinnakareduse mõju arvuline näitaja: 15.30. Mida näitab väsimuspiiri alanemise tegur? Detailide väsimusohtu, võrreldes samast materjalist katsekehadega laboritingimustes määratud väsimuspiiriga, näitavad väsimuspiiri alanemise tegurid: 15.31. Kuidas saaks detaili vastupanuvõimet väsimusele tõsta? Suurendada väsimusvarutegurit 15.32

Mehaanika → Tugevusõpetus ii
687 allalaadimist
Kontrolltöö nr-2
6
doc

Kontrolltöö nr. 2

*pingekontsentraatorid (soodustab väsimusprao teket ja arenemist); *detaili absoluutmõõtmed (mõõtmete suurenemisega kasvab ohtlike defektide esinemise tõenäosus ning sellega alaneb detaili väsimustugevus); *pinnakonarused ja ­defektid (on väsimusprao võimalikeks alguspunktideks) 15.27. Mida näitab efektiivne kontsentratsioonitegur (väsimuse korral)? =pingekontsentraatori mõju arvuline näitaja: 15.28. Mida näitab mastaabitegur (väsimuse korral)? = absoluutmõõtmete mõju arvuline näitaja 15.29. Mida näitab pinnaviimistlustegur (väsimuse korral)? = pinnakareduse mõju arvuline näitaja 15.30. Mida näitab väsimuspiiri alanemise tegur? 15.31. Kuidas saaks detaili vastupanuvõimet väsimusele tõsta? Suurendada varutegurit 15.32. Kuidas avaldub detaili tugevustingimus väsimusohu korral? Detaili väsimusohu korral avaldub (normaalpinge) tugevustingimus võrratusena:

Mehaanika → Tugevusõpetus ii
472 allalaadimist
Masinamehhaanika kordamisküsimused 2010
6
docx

Masinamehhaanika kordamisküsimused 2010

r 2 = - 1 = u12 r 1 2 Hambumispoolus - algringjoonte puutepunkt ja kiiruste hetkeline tsenter. Hambumissirge- sirge, mis puutub alusringjoont ja läbib hambumispoolust. Jaotusringjoon- ringjoon, millel ringsamm võrdub lõikeriista sammuga, aga ka ringjoon millel hamba paksus ja vahe on võrdsed. Nihutuseta hammasrataste puhul jaotusringjoon= algringjoon. Positiivse nihutusega: jaotusringjoon< algringjoon. Moodul- hammaste mastaabitegur p d m = , kus p = z Alusringjoon - ringjoon millele moodustub hamba evolvent. 27. Selgitada evolvendi omadused. Kirjutada võrrand inv= 1. Ühe alusringjoone evolvendid on omavahel kongruentsed (ühitatavad liikumise abil). Seega on evolvent täielikult määratud alusringjoone raadiusega rb ja alguspunktiga E0. N 0 N 1 = E1 N 1 ; N 0 N 2 = N 2 E 2 2

Tehnika → Tootmistehnika alused
61 allalaadimist
Tugevusõpetus II kontrolltöö 1
4
docx

Tugevusõpetus II kontrolltöö 1

detaili absoluutmõõtmed 15.24. Milleks vajatakse piirpingediagramme? Et teada saada, kas väsimustugevus on piisav 15.25. Mis on detaili väsimuspiir? Tsüklite arv, mille suurenedes detail puruneb 15.26. Millised põhiparameetrid mõjutavad detaili väsimuspiiri? Pingetsüklie arvust, koormusest. 15.27. Mida näitab efektiivne kontsentratsioonitegur (väsimuse korral)? pinge kontsentreerumise katseandmetest tulenev arvuline näitaja staatilisel koormusel 15.28. Mida näitab mastaabitegur (väsimuse korral)? absoluutmõõtmete mõju arvuline näitaja: 15.29. Mida näitab pinnaviimistlustegur (väsimuse korral)? pinnakareduse mõju arvuline näitaja: 15.30. Mida näitab väsimuspiiri alanemise tegur? Detailide väsimusohtu, võrreldes samast materjalist katsekehadega laboritingimustes määratud väsimuspiiriga, näitavad väsimuspiiri alanemise tegurid: 15.31. Kuidas saaks detaili vastupanuvõimet väsimusele tõsta? Suurendada väsimusvarutegurit 15.32

Mehaanika → Tugevusõpetus ii
292 allalaadimist
AutoCad I
53
doc

AutoCad I

hõredamana. Et muuta joonetüüpi jooksvaks, tuleb ta välja valida ja käivitada käsunupp Current. Kasutades käsunuppu Delete, saab mittevajaliku joonetüübi samal viisil kustutada. Dialoogaknal on veel üks kasulik käsunupp ­ Show details või Hide details, mille abil saab dialoogakent suurendada, lisades talle veel mõned väljad, või siis uuesti vähendada. Olulisemad neist väljadest on kolm: · Global scale factor: ­ kõikide joonetüüpide mastaabitegur, mis säilitatakse süsteemi- muutuja `LTSCALE väärtusena (vaikimisi 1.0000; mida suurem arv, seda hõredamad jooned); · Current object scale: ­ uute jooneobjektide mastaabitegur, mis säilitatakse süsteemi- muutuja `CELTSCALE väärtusena (vaikimisi 1.0000; tegelik mastaabitegur on nende kahe mastaabiteguri korrutis). · ISO pen width: ­ ISO-joonte (nende nimi algab prefiksiga ACAD_ISO) laiustegur, mis asendab mastaabitegurit Current object scale.

Insenerigraafika → Autocad
331 allalaadimist
Teljed ja võllid
18
docx

Teljed ja võllid

Kus 20. Millega võrdub astme kohalik väsimuspiir paindel? Kuidas arvutatakse väsimuspiiri alanemise tegur? (d ) K −väsimuspiiri alanemise tegur .  Kus Sest detaili antud kohas on väsimuspragude tekke tõenäosus eeldatavalt suurem, kui väsimusteimi katsekehas. Väsimuspiiri alanemise tegur: kus Kk on koormusliigitegur, Km on mastaabitegur ja Kp on pinnakaredustegur 21. Milleks kasutatakse Goodman’i piiramplituudi-diagrammi?  Kasutatakse selleks et teostada antud punkti pingetsükli P ohtlikkuse analüüsi, pingetsükli ohtlikkuse määramiseks. 22. Koostada Goodman’i piiramplituudi-diagramm kui σa = σIVekv, a = 120 MPa; σm = σIVekv, m = 60 MPa; σy = 355 MPa; σ-1(D) = 200 MPa ja σu = 470 MPa. Kas konstruktsiooni tugevus on piisav? Millega võrdub antud konstruktsiooni väsimusvaruteguri väärtus

Mehaanika → Masinelemendid II
20 allalaadimist
Masinamehaanika täielik loengukonspekt
58
doc

Masinamehaanika täielik loengukonspekt

13 Kiirusplaani koostamist alustatakse plaani pooluse p kandmisest joonisele, kusjuures tema asukoht valitakse suvaliselt. Kiirusi v M ja v N mastaabis kujutavate vektorite pikkused pm = vM / µv , pn = v N / µv kus µv - kiirusplaani mastaabitegur. Märk " " tähise kohal näitab siin ja edaspidi, et tegemist on lõiguga joonisel. Lõigu pm kanname joonisele lähtuvana poolusest p paralleelsena v M -ga. Lõigu otspunktist m tõmbame ristsirge lüli punkte M ja K läbiva sirge suhtes. See sirge on suhtelise kiiruse v MK siht

Masinaehitus → Masinatehnika
531 allalaadimist
Kordamis küsimused 1 ja 2
7
pdf

Kordamis küsimused 1 ja 2

väsimuspiiri? 14.18. Kuidas mõjutab aktiivsete keerdude arv 15.27. Mida näitab efektiivne vedru tugevust? kontsentratsioonitegur (väsimuse korral)? 14.19. Kuidas mõjutab aktiivsete keerdude arv 15.28. Mida näitab mastaabitegur (väsimuse korral)? vedru jäikust? 15.29. Mida näitab pinnaviimistlustegur (väsimuse 14.20. Mille poolest erineb (võib erineda) vabas korral)? olekus tõmbevedru pingeolukord vabas 15.30. Mida näitab väsimuspiiri alanemise tegur? olekus survevedru pingeolukorrast

Mehaanika → Tugevusõpetus
538 allalaadimist
Autocad II
56
doc

Autocad II

· Ambient ­ materjali varju värvus; · Reflection ­ materjali peegeldusvärvus; · Roughness ­ materjali karedus/hiilgus; · Transparency ­ materjali läbipaistvus; · Refraction ­ materjali peegelduvus (vaid kujutisetüübi Photo Raytrace puhul); · First Color, Second Color, Third Color, Fourth Color ­ materjali neli osavärvust; · Sharpness ­ nelja osavärvuse omavaheline segatus; · Scale ­ nelja osavärvuse teralisuse mastaabitegur; · Stone Color, Vein Color ­ kivi põhivärvus ja vöötide värvus; · Turbulence ­ vöötide turbulentsi määr; · Light Color, Dark Color ­ puidu põhivärvus (hele) ja aastaringi värvus (tume); · Light/Dark ­ heleda ja tumeda värvuse osakaal; · Ring Density ­ aastaringide tihedus; · Ring Width ­ aastaringide laiuse varieeruvus; 33 · Ring Shape ­ aastaringide ringikujulisus.

Insenerigraafika → Autocad
195 allalaadimist
Mõõtmestamine ja tolereerimine
65
pdf

Mõõtmestamine ja tolereerimine

Selleks võib kasutada erinevaid meetodeid kuid üheks levinumaks on *2 kriteerium. Samuti tuleks hinnata mõõdetud tulemuste seas valesti mõõdetud suurused, mis tuleks jaotumisest eraldada. Empiirilise jaotuskõvera kõrvutamisel normaaljaotuskõveraga võib mastaabid määrata järgmist arvestades. Mastaap x-teljel: µm = a mm, millest 1 µm = a/ mm joonisel. Tegur a on vabalt valitav mastaabitegur, mis on ligikaudu võrdne lõigu pikkuse kuuendikuga, millele soovitatakse paigutada hajuvusulatus (6 µm = 6a mm). 1 y= Mastaap y-teljel normaaljaotuskõverale vastavalt eeltoodud valemile. Kui x=0, siis 2 ehk 0,4/ µm-1. -1 -1

Metroloogia → Mõõtmestamineja...
258 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun