Teema nr. 1 Osapooled olid demokraaatia (USA ja tema liitlased), ning tema vastas oli kommunism (NSVL ja tema liitlased). Sõja pukemise põhjus oli see, et kumbki riik ei aktsepteerinud üksteist ja üksteise valitsemisvormi. See aga viis selleni, et mõlemad riigid hakkasid üksteist kartma ning tänu sellele hakkasid nad tohutu kiirusega arendama relvastusega seotud asju ja nad hakkasid tootma igasuguseid massihävitus relvi. Külm sõda toimus erinevates vormides, näiteks mõlmad osapooled olid valmis väga suureks sõjaks. Teiseks toimus veriseid konflikte ka nende liitlsatel keda nad toetasid ja abistasid. Valdkonnad oli võidurelvastumine, mõjuvõim Euroopas ning mõjuvõim mujal maailmas. Tänu külmale sõjale, mis oli Nõukogude Liidu ja Lääne poliitiline, majanduslik konflikt Teise maailmasõja järgsel rahuperioodil, hakkas nende osapoolte vahel
Koonduslaagrid Koonduslaagrid said alguse Suurbritanniast. Need tekkisid sellepärast, et ei olnud võimalik mahutada suurel hulgal inimesi vangilaagritesse. Nende pealmisteks eesmärkideks olid massihävitus ning piinamine. Koonduslaagritesse sattusid sageli inimesed kes olid sõja või poliitika vastased. Tuntuimad Saksamaa Teise maailmasõja aegsed koonduslaagrid olid Auschwitzi ja Treblinka. Auschwitzi koonduslaager oli kõige suurem ja kõige kuulsam. See asus Lõuna-Poolas. Selle koonduslaagri ülemaks oli Rudolf Höss ja Nürnbergi kohtuprotsessidel ta tunnistas, et laagris hävitati kuni 2,5 miljonit inimest ja hiljem selgus, et hukkunutest moodustasid 90% juudid
Iraagi sõda 2003 Marilin Palmist & Andra Toom Iraak. Iraak on riik Lähis-Idas, Ees-Aasias. Sõja algus ja põhjus. Sõda algas 20.ndal märtsil 2003. Iraagi sõja peaeesmärkideks oli kukutada Saddam Hussein ning otsida ja hävitada massihävitusrelvi. Saddam Hussein Abd al-Majid al-Tikriti Saddam Hussein oli viies Iraagi president. Hussein'i toetusel on Iraagis valmistatud suures koguses massihävitus relvi ja ta toetas ka enesetappu terroristide rühmitust al Qaeda Osalejad USA poolel. USA Iraagi vabadust soovivad iraaklased Inglismaa Austraalia Poola Lõuna-Korea Itaalia Kruusia Ukraina Holland Hispaania Osalejad Iraagi poolel. Iraagi Ba'ath Party pooldajad Kõik Saddam Hussein'i pooldajad Islami usu pooldajad Al Qaeda terrorirühmitus Mahdi armee Islami usuliste armee Ansar al-Sunnah Olulisemad sündmused. 16. märtsil 2003 esitas USA president G. W
Relvaõpe 12klass Relva mõiste Relv on seadis või ese, mis on ette nähtud elusolendi või materiaalsete väärtuste kahjustamiseks või hävitamiseks. Relvi eristatakse otstarbe järgi näiteks sõjaväe-, jahi- ja sordirelvadeks ning toimeviisi järgi külm- ja tulirelvadeks. Sõjaväerelvi võib eristada ka väeliigi järgi. Tänapäeva relvad jagunevad ka konventsionaalsedteks(traditsioonilised sõjapidamisvahendid) ja mitte konventsionaalseteks relvadeks (massihävitus relvad) Inimses ja relva suhe Inimese ja relva suhe on läbi aegade olnud eriline. Mõõka on seostatud ideaalidega. Hiinast Euroopani kehastas mõõk niisuguseid kindlaid väärtusi nagu tarkus, distsipliin, võim, õigus, kaitse, vaprus, autoriteet, karskus jne. Mõõk oli kaua aega mehelikkuse sümbol. Nüüd aga relva koondsümboliks. Eesti kaitseväe relvastus Eesti kaitseväe relvastusse kuulub suur valik relvi allüksuste ja ametikohtade vajaduste järgi
liidule, kuid NSVL keeldus. Keeldus ka Soome, sest tahtis häid suhteid hoida NSVL'iga. 1945-1947 aastatel kahanes USA sõjaväe kooseis 12 miljoni pealt 1,4 miljoni peale. NSVL'is vähenemist polnud. USA lootis kommunismi pealtungiähvarduste vastu seista tuumarelvastuse eelisarendamisega. Pärast USA tuumamonopoli kadumist, sundis see Külma sõja mõlemaid osapooli kurnavale võidurelvastumisele. Võimsamaks muutusid tavarelvad, täiustati kõiki massihävitus relvade liike. Vietnami sõda võib pidada üheks Külma sõja pöördepunktiks. Põhjuseks on, et see oli esmakordne hetk, kui kommunistlik reziim sai jagu USA pingutusest hävitada kõik kommunistlik ja luua demokraatia. Esimest korda pidid aga USA tunnistama kaotust ja ebaedu. Vietnami sõda oli USA-le suur läbikukkumine, kus hukkusid väga paljud USA sõdurid. 1980. aastatel võimaldasid USA presidendi Reagani ja NSVL liidri Gorbatsovi paranenud suhted vähendada külma sõja pingeid
Iraani kahtlustatakse uraani rikastamise tehnika omamises ning mine tea mis ,,rahuvalvaja" riik USA teha võib. Tulemusi on näha Iraagis, kuhu tungiti samadel põhjustel, milles kahtlustatakse Iraani. Iraagis on tänapäevani hukkunuid palju, nii iraaklasi kui rahuvalvajaid, neist ka Eesti mehed on surma saanud. Tuumafüüsika abiga on loodud loodussäästliku elektritootmis viisi, kuid selle valdkonna areng on kaasa toonud massihävitus relvad. Ning hirmu et mingi riik kuskil omab tuumarelva ning siis kohe peab tormama ja selle elimineerima.
Tänu rikastunud riikidele rikastus ka usk e kirik. · Muhhameedlastest arusaamiseks on väidetavalt 2 versiooni : 1) muhhameedlased maksavad läänemaailmale kätte oma pikaajalise raske elus eest 2)islami maailma püha seaduste raamat sariaat toetub koraanile sunnale ja araabia tavaõigusele ning tänu sellele erineb muhhameedlik kultuur ja ellusuhtumine oluliselt lääne omast · Paljud muhameeldikud riigid on muretsenud või muretsemas massihävitus relvi. · Esimesena sai tuumarelva pakistan, tuumaprogrammi kallal töötavad ka iraan, egiptus ja liibüa · Muhhameedi maailmas on 2 suuremat terroristliku organisatsiooni. 1) hamas, mis põhiliselt palestiinlaste organisatsioon, mis peab lokaalset sõda juutide vastu 2) teine suurem on al-qaida, mis omab alaorganisatsioone pea kõikides moslemi riikides · Lisaks konfliktidel islam vs kristlus on ka islami sisene konflikt siiitide ja sunniitide
Tuumapommi tuumkütusena kasutatakse kõrgelt rikastatud isotoope, mille tuumad kiirete neutronite toimel lõhustuvad kaheks keskmise massiarvuga aatomituumaks. Esimeste tuumapommide tuumkütuseks kasutati uraan-235, kuid sellised tuumapommid on oma massi kohta oluliselt väiksema purustusjõuga. Tuumapommi negatiivsed küljed. Tuumapommi leiutamine oli pigem negatiivne, kuna tegemist on väga suure raadiusega massihävitus relvaga. Ilma tuumapommita ei peaks inimesed kartma tuumasõda, mis võib maale lõppeda laastavalt. Tuumapommi positiivsed küljed. Tuumapommi leiutamine pani aluse tuumaelektrijaamade tekkele. Tuumaelektrijaam Tuumaelektrijaam Tuumaelektrijaam ehk tuumajaam ehk tuumajõujaam ehk aatomielektrijaam on elektrijaam, kus elektrienergiat saadakse aatomituuma lõhustumisest. Esimest korda toodeti tuumareaktori abil elektrienergiat 20
sobilikel viisidel).Eestis on aktiivses koostöös NATO-ga Ämari lennubaasi arendamises.Rahaliselt on ühise vastutuse jagamiseks Eesti otsus viia oma kaitsekulutused 2%-ni SKP-st. Tulevikus peaks energiajulgeoleks saama NATO kriisihaldamise süsteemi osaks,kuna aina enam taedvustab NATO energiajulgeoleku militaarse mõõtme tähtsust ja diskussioonid on liitlaste vahel energiajulgeoleku üle aina tihenenud. Raketikaitse valdkonnas on NATO keskenudumas massihävitus relvade vastasele tegevusele.NATO ise ei näe oma Strateegilises Kontseptsioonis ette Alliansi tuumaheidutusvõime kadumist .Ehk siis on selge,et NATO tegutseb ka julgeoleku ekspordiga oma oartneritele.Seepärast on oluline mainida,et NATO oma partnerlussuhetes lähtub jätkuvalt nn avatud uste poliitikast. 2005. aastast on toimunud nihe projektidele, mis suunatud kaitsereformide laiapõhjalisele toetamisele.
6 KOKKUVÕTE Keemiarelvad on olnud arvatavasti inimeste kasutuses juba sellest ajast, kui keegi avastas loomamürgi ja hakkas seda kasutama enda huvides. Nooled, lihtsamad gaasid ja vedelikud olid juba kasutuses enne meie ajaarvamist. Mida rohkem arenes inimkond, seda paremini saadi aru ka nende relvade toimest. Hiilgeaja saavutasid keemiarelvad I maailmasõja ajal, kui need näitasid üles erilist efektiivsust. Sealt peale hakkasid nad saama osaks sõjategevusest, kui massihävitus relvad ja kõik sõdijad tahtsid kiiremas korras endale varu tekitada. Peale I maailmasõda nähti, mis kahju need teevad inimkonnale ja planeedile. Erinevate kokkulepetega need keelati. Kokkulepetest oldakse küll üldiselt kinnipeetud, kuid on ka üleastumisi olnud. Keemiarelvade vabast maailmast veel rääkida ei saa. Peale selle, et rünnakute tagajärgede alla kannatavad paljud riigid siiani, on siiani riike, kes kasutavad oma rahva kontrollimiseks tugevaid keemiarelvi.
aastal 3.Külma sõja tagajärjed: Positiivne 1) tugevat kontrolli relvastuse üle mis hoidis ära 3. MS-i, mis oleks võinud kujuneda tuumasõjaks 2) NSVL ei suutnud võidu relvastumisele vastu seista ja lakkas 1991.a eksisteerimast 3) euroopa demokratiseerus ja sotsialismi maailmasüsteem lagunes Negatiivne: 1) pidev 2 süsteemi vastasseis, kurnas riikide majandust 2) külmast sõjast tingitud lokaalsed konfliktid mille käigus hukkus miljoneid inimesi 3) uute massihävitus relvade tootmine ja kasutamine(nt keemiarelva kasutamine Vietnamis)) 4) pidevad aatompommi katsetused saastasid maakera 5) oma riigi kodanikele tehtav ajuloputus ja vaenu külvamine mis rikkus inmeste psüühikat Kordamine: Väljavõte Helsingi lõppaktist a)Sekkumisest teise riigi siseasjadesse-Afganistaani viisid venelased väed, Us and A tegutses ka sellest lähtuvalt Riigid austavad inimese õigusi ja vabadusi-NL tsensuur, vangistamine mõtete väljastamise eest
Kirjeldav dispositsioon (iseloomustab keelatud käitumist lähemalt ja annab selle olulised tunnused); Kriminaalõiguslik sanktsioon; Absoluutselt määratletud ehk määratletud sanktsioon (kujutatud on üheselt, täpselt ja konkreetsel kujul ilma valikuvõimaluseta antud sunnivahendit). § 93. Keelatud relvade tootmine ja levitamine (1) Keemiarelva, bioloogilise või bakterioloogilise relva või muu rahvusvaheliselt keelustatud massihävitus- või muu relva või nende oluliste komponentide väljatöötamise, valmistamise, säilitamise, omandamise, edasiandmise, müümise või muul viisil kasutamiseks andmise või pakkumise eest – karistatakse kolme- kuni kaheteistaastase vangistusega. Suhteliselt määratletud hüpotees (normi kehtimise tingimuste olemasolu/puudumine vajab igal konkreetsel juhul eraldi tuvastamist); Kirjeldav dispositsioon (iseloomustab keelatud käitumist lähemalt ja annab selle olulised tunnused);
Theodor Adorno:Inimesed tahtsid vabaneda loomuseisundi piirangutest ja allutada loodus, kuid praegu on hoopiski tegu inimkonna totaalse ühiskondliku ikestamisega moodsa teaduse, meditsiini ja tööstuse progressi poolt.Progress, mis tõotas vabastada inimesed teadmatusest, haigustest ning tuimast ja nüristavast tööst, suutis aga luua maailma , kus inimesed tarbivad vabatahtlikult fasistlikku ideoloogiat, praktiseerivad teadlikult genotsiidi ja arendavad entusiastlikult massihävitus relvi?Valgusfilosoofia kunagine suur lubadus vabastada inimkond müüdi ja ebausu kütkest on sünnitanud oma vastandi: kõikehõlmavautilitaarse pragmaatilise ideoloogia, mis taandab kõik kvantiteedile ning muudab inimesed objektideks ja looduse numbriteks.Kultuur labastub ja kaubastub ning muutub seejärel kapitalistliku majandussüsteemi integreeritud komponendiks.Kultuuritööstus hävitab kunsti ja loob mittetähenduslikke kultuuriprojekte.(nt
objekte (nt haiglad). Põhineb 12. augusti 1949. aasta konventsioonidel ja nende 1977. aasta lisaprotokollidel. Humaansuspõhimõte. · Kõiki inimesi peab kohtlema inimlikult ning neid austama, mitte põhjustama neile piina. Desarmeerimine. · 1998. aastal asutatud ÜRO desarmeerimise- ja rahvusvahelise julgeoleku komitee (UNODA) töötab tuumaarsenali desarmeerimise ja tuumarelvastuse leviku piiramise nimel ning soovib tugevdada ka teiste massihävitus-, keemiliste ja bioloogiliste relvade desarmeerimise korda. · UNODA püüdlused keskenduvad ka tavarelvastikule, eriti aga just tänapäeva relvakonfliktides enim levinud maamiinidele ja käsirelvadele. Massihävitusrelvad, tavarelvastus, piirkondlik desarmeerimine. Rahvusvaheline vastutus. · Kohustused, mida riik omab kõikide teiste riikide ees. Such obligations derive, for example, in contemporary international law, from the outlawing
annaabi.ee 
