31. Selgita mõistet tuumareaktor. Tuumareaktoris toimub juhitud ahelreaktsioon ning hoitakse ära selle kasvamine plahvatuseks. Reaktsiooni ,,rahulikuks" toimumiseks hoitakse ahelreaktsiooni käigus tekkivate neutronite arv kontrolli all ning juhitakse reaktsiooni käigus vabanev energia reaktori töötsoonist välja. Tuumareaktore kasutatakse elektrijaamades elektri tootmiseks. 32. Miks on igal keemilisel elemendil ainult mõni üksik stabiilne isotoop? 33. Mida nimetatakse massidefektiks? Nukleonide summaarse massi ja tuuma massi vahet nimetatakse massidefektiks 34. Mida nimetatakse seoseenergiaks? Seoseenergiaks nimetatakse energiat, mis tuleb anda selleks, et tuuma lõhkuda üksikuteks nukleonideks. MÕNED ÜLESANDED: 1. Kirjuta reaktsiooni võrrandisse puuduvad liikmed. ?+11H 11 22 Na +24 He 25 2
looduses on erinevas koguses isotoope,mõned pole stabiilsed.Kui neutronid ja prootoneid asub tuumas ühepalju on tuum stabiilne.Energi tasemed ei saa olla täitmata.Mida nim tuuma seoseenergiaks? Seoseenergia näitab,kui suur energia vabaneb,kui üksikutest neutronitest ja prootonitest panna kokku elemendituum,arvutatakse igal tuumal eraldi.mida nim tuuma eriseoseenergia? Näitab,kui suurt energiat on vaja ühe osakese(neutronite,prootinite) eraldamiseks antud tuumast.Mida nim massidefektiks? Osakeste ja tuumamassi vahet nim tuuma massidefektiks,(kui liita kokku tuuma osakeste massid,siis see osutub suuremaks tekkinud tuumamassist.)mis on tuumareaktsiooni energiaväljuns ja kuidas seda leida? Näitab reaktsioonis osalenud tuumade ja selle käigus tekkinud tuumade seoseenergiate vahet. millise ebastabiilsuse põhjustab gamma-kiirgus ja milline muutus sellega tuumas kaasneb? Ta käitub nagu valgus.väga suure energiaga footonid ehk elektromagnetlained.
looduses on erinevas koguses isotoope,mõned pole stabiilsed.Kui neutronid ja prootoneid asub tuumas ühepalju on tuum stabiilne.Energi tasemed ei saa olla täitmata.Mida nim tuuma seoseenergiaks? Seoseenergia näitab,kui suur energia vabaneb,kui üksikutest neutronitest ja prootonitest panna kokku elemendituum,arvutatakse igal tuumal eraldi.mida nim tuuma eriseoseenergia? Näitab,kui suurt energiat on vaja ühe osakese(neutronite,prootinite) eraldamiseks antud tuumast.Mida nim massidefektiks? Osakeste ja tuumamassi vahet nim tuuma massidefektiks,(kui liita kokku tuuma osakeste massid,siis see osutub suuremaks tekkinud tuumamassist.)mis on tuumareaktsiooni energiaväljuns ja kuidas seda leida? Näitab reaktsioonis osalenud tuumade ja selle käigus tekkinud tuumade seoseenergiate vahet. millise ebastabiilsuse põhjustab gamma-kiirgus ja milline muutus sellega tuumas kaasneb? Ta käitub nagu valgus.väga suure energiaga footonid ehk elektromagnetlained.
2. Ei sõltu osakeste laengust 3. Mõjuulatus lõpeb tuuma välispinnalt järsult Aatomituum on kihilise ehitusega, kus erineva raadiusega orbiitidel tiirlevad vaheldumisi prootonid ja neutronid. 2) Milles seisneb massidefekt? – Prootonite ja neutronite üldnimetus on nukleonid. Kui mingi arv nukleone ühinevad aatomituumaks, siis moodustunud tuuma mass on väiksem ühinenud nukleonide kogumassist – seda erinevust nimetataksegi massidefektiks. Osa nukleonide massist muundub energiaks, mis hoiab tuumaosakesi ehk nukleone koos. Seda massi vähenemist nimetatakse massidefektiks. 3) Mis on tuuma 1) seoseenergia, 2) eriseoseenergia, millise ühikuga seda mõõdetakse? – Tuuma 1) seoseenergiaks nimetatakse energiat, mis kuluks tuuma lõhkumiseks üksikuteks osadeks – prootoniteks ja neutroniteks. 2) eriseoseenergiaks nimetatakse energiat, mis kulub üksiku tuumaosakese eraldamiseks aatomituumast
üleminekut põhiolekusse. 9. -kiirgus koosneb heeliumi tuumadest, positiivse laenguga, -kiirgus koosneb kiiretest elektronidest, negatiivse laenguga -kiirgus koosneb ülisuure energiaga elektromagnetkiirgust, laenguta. Neutronkiirgus-kõige ohtlikum radioaktiivse kiirguse liik, tekib raskete aatomituumade spontaansel lõhustumisel, kaudselt ioniseeriv kiirgus 10. Seoseenergia- energia, mida on anda vaja osakesele , et teda täielikult tuumast vabastada. 11. Massidefektiks nim. masside vahet ning nukleonide masside summat. M=(Z*Mp+N*Mn)-Mt 12. Poolestusaeg (T) on aeg, mille jooksul radioaktiivse isotoobi aatomite arv väheneb 2 korda. 13. Tuumade lõhustumine- Reaktioon, kus isotoobi tuum jaguneb neutroni toimel kaheks ligikaudu võrdse suurusega tuumaks. Nt. Tuumapommi lõhkemine 14. Sünteesireaktsiooni on kergete tuumade ühinemisreaktsioonid. Nende 2 2 4
Tuumajõud Nukleone hoiavad tuumas koos tugeva vastastikmoju joud (tuumajõud), mis ei lase nukleonidel eemalduda kaugemale kui moni fermi (1 f = 10-15 m) ega laheneda alla uhe fermi Uhed tugevamad joud looduses, mida tuntakse. Vaikese mojuraadiusega (tuuma labimoot). Tuumajoud seob nukleonid tuumas uhtseks ehk hoiab tuumaosakesed koos.. Massidefekt Vabade nukleonide masside summa on suurem kui tuumaks koondunud sama arvu nukleonide oma. Seda masside vahet nimetatakse massidefektiks. Dm = Zmp + Nmn M, kus Z on tuuma laenguarv (prootonite arv tuumas), mp prootoni mass, N neutronite arv, mn neutroni mass ja M tuuma mass. Seoseenergia Energia, mis tuleb tuumale anda selleks, et tuuma lohkuda uksikuteks nukleonideks ( s E ). Mida suurem on tuuma seoseenergia, seda stabiilsem ta on. Energiat moodetakse elektronvoltides (eV). 1eV = 1,6× 10-19 J
Radioaktiivsus Aastal 1896 avastas Prantsuse teadlane H.Becquerd suure läbitungimisvõimega kiirguse. Inglane Ratherford lasi radioaktiivse kiirguse läbi magnervälja, selgus, et see jagunes kolmeks osaks: α; β; γ kiirguseks. α - kiirgus kujutab endast α- osakeste ehk heeliumituumade voogu, need osakesed on väikseima läbitungimisvõimega. β - kujutavad endast ülikiiresti liiuvate elektronide voogu. β – kiired on suurema läbitungimisvõimega kui α - kiired γ - kiired kujutavad endast elektromagnetlaineid lainepikkusega 10-13 – 10- 10 meetrit. Väga suure läbitungimisvõimega, levivad valguskiirusel (300000 km/s) kõige ohtlikum! Radioaktiivsed muundumised Radioaktiivsetel muundumistel toimub aatomituumade iseeneslik muundumine teiste elementide tuumadeks. Need muundumised alluvad nn Soddy nihkereeglile. 1) α lagunemine – tuuma laeng väheneb 2 võrra ja mass 4 ühiku võrra. Eraldub α osake, element nihkub tabelis 2 koha võrra ettepoole. ...
Seoseenergia nim energiat, mis on vajalik, et lõhustada tuum täielikult ükiskuteks osadeks. Kuna tuuma jõud on väga suured, siis on see energia massiühiku kohta tohutult suur. Kuna peab kehtima energiajäävuse seadus, siis peaks vastupidises protsessis osakestest moodustub (tuum)hoopis eralduma energia. Reaalsuses see energiaga eraldub. Massidefekt - Osutub, et tuuma moodustavate osakeste masside summa on alati suurem kui osakestest moodustunud tuumamass. Seda massi vahet nim massidefektiks. Eriseosenergia see on seosenergia ühe massiühiku kohta. Graafikult näeme, et kõige suurema eriseosenergiaga on raua ümbruses olevad elemendid. St, nad on kõige püsivamad elemendid. Tabeli lõpuelementide vastav energia on aga väiksem, see tõttu on nad ebapüsivad ja lagunevad tabeli keskosa elementideks, mille vastav energia on suurem. Sellest järeldub, et tagumiste elementide lõhustumisel eraldub energia. Uraan (92 üleval, 238 all) , st 92 prootonid, 146 neutronit
Radoon ei ole pseudoprobleem, vaid väga raskeid terviseprobleeme tekitav looduslik radioaktiivne gaas. Radoon tekib maapinnas loodusliku uraani lagunemisel ning tungib hoonetesse peamiselt vundamendipragude kaudu. Igal aastal haigestub radooni tõttu kopsuvähki Eestis umbes sada inimest. Massidefekt Tuuma mass on alati teda moodustavate prootonite ja neutronite masside summast väiksem. Mt < Zmp + Nmn Masside vahet M = Zmp + Nmn Mt nimetatakse massidefektiks. Massidefekti põhjus massidefektiks. on suure hulga energia kiirgamine tuuma moodustumisel. E = M c2 on tuuma seosenergia. Tuumajõud Tuum ei ole kõva keha mille sees on neutronid ja prootonid. Tuuma hoiavad koos tuumajõud. Tuumajõud on üks neljast vastastikmõju liigist looduses tugev vastastikmõju Tuumajõud on tõmbejõud Nad on palju suuremad kui prootonite vahel mõjuvad elektrostaatilised tõukejõud. Tuuma ehitus.
N0 radioaktiivsete aatomite arv algmomendil, t ajavahemik, T poolestusaeg Massidefekt - tuuma seisumass - prootoni seisumass - neutroni seisumass Z - laenguarv N - neutronite arv Nukleonite summaarse massi ja tuuma massi vahet nimetatakse massidefektiks . Mass on samaväärne energiaga. Seoseenergia On energia, mis läheb vaja tuuma täielikuks lõhustamiseks tema koostisosadeks prootoniteks ja neutroniteks Eriseoseenergia on seoseenergia nukleoni kohta. Eriseoseenergia ühik on 1 MeV. tuumareaktsioonid On tuumade muundumised, mis toimuvad tuumade vastastikmõjus elementaarosakeste või teiste tuumadega.
7. Millised on stabiilse tuuma tingimused? 1. püsiva tuuma suurus on piiratud 2. tuum peab olema energeetiliselt põhiseisundis 3. tuuma energia peab olema antud osakeste arvu juures minimaalne. 8. Mida nimetatakse tuuma seoseenergiaks? Energia, mis vabaneb, kui üksikutest neutronitest ja prootonitest panna kokku mõni elemendi tuum. 9. Mida nimetatakse tuuma eriseoseenergiaks? Energia, mis kulub ühe osakese ühe tuumaosakese eraldamiseks antud tuumast. 10. Mida nimetatakse massidefektiks ? Massidefekt e. tuuma moodustanud osakeste ja tekkinud tuumamassi vahe. Osutub tuumamass alati väiksemaks teda moodustanud prootonite ja neutronite kogumassist. Einsteini energia ja massi seos viitab sellele, et osa massist on muutunud energiaks, st. seoseenergiaks. 11. Mis on tuumareaktsiooni energiaväljund ja kuidas seda leida? Tuuma reaktsiooni energiaväljundiks nimetatakse reaktsioonis osalenud tuumade ja osakeste ning selle käigus
2. Prootonite kui ka neutronite energiatasemed peavad olema täidetud alates madalamast 3. Reeglina on stabiilses tuumas neutroneid veidi rohkem kui prootoneid. 8.Mida nimetatakse tuuma seoseenergiaks? Seoseenergia on energia, mis vabaneb, kui üksikutest prootonitest ja neutronitest panna kokku mõni elemendi tuum. 9.Mida nimetatakse tuuma eriseoseenergiaks? Eriseoseenergia on energia, mis kulub ühe tuumaosakese eraldamiseks antud tuumast. 10.Mida nimetatakse massidefektiks ? Massidefekt e. tuuma moodustanud osakeste ja tekkinud tuumamassi vahe. Osutub tuumamass alati väiksemaks teda moodustanud prootonite ja neutronite kogumassist. Einsteini energia ja massi seos viitab sellele, et osa massist on muutunud energiaks, st. seoseenergiaks. 11.Mis on tuumareaktsiooni energiaväljund ja kuidas seda leida? Tuuma reaktsiooni energiaväljundiks nimetatakse reaktsioonis osalenud tuumade ja osakeste ning selle käigus tekkinud tuumade ja osakeste seoseenergia vahet
vabadest nukleonidest. Tuumade masside täppismõõtmistest selgus, et tuuma mass on alati väiksem tuuma moodustavate prootonite ja neutronite masside summast. Mt< Zmp + Nmn, kus M t - tuuma (seisu)mass, m p - prootonimass, m n - neutroni mass, Z - laenguarv, N - neutronite arv. 3 Vahet M = Z m p + N m n - M t nimetatakse massidefektiks. See on osakeste liitumisel kaotsiläinud potensiaalse energia mass. E = E s = M c 2 = ( Z m p + N m n - M t ) u 931,5 M eV Aatomituumade iseeneselikku muundumist nimetatakse looduslikuks radioaktiivsuseks. 1896.a. avastati Henry Becquereli laboratooriumis, et uraanisoolad kiirgavad senitundmatuid kiiri. Marie Curie ja Pierre Curie poolt avastati kaks uut radioaktiivset elementi - Ra ja Po.
Tuumajõud Nukleone hoiavad tuumas koos tugeva vastastikmõju jõud (tuumajõud), mis ei lase nukleonidel eemalduda kaugemale kui mõni fermi (1 f = 10 -15 m) ega läheneda alla ühe fermi. Ühed tugevamad jõud looduses, mida tuntakse. Väikese mõjuraadiusega (tuuma läbimõõt). Tuumajõud seob nukleonid tuumas ühtseks ehk hoiab tuumaosakesed koos. Massidefekt Vabade nukleonide masside summa on suurem kui tuumaks koondunud sama arvu nukleonide oma. Seda masside vahet nimetatakse massidefektiks. m = Zmp + Nmn M, kus Z on tuuma laenguarv (prootonite arv tuumas), m p prootoni mass, N neutronite arv, mn neutroni mass ja M tuuma mass. Seoseenergia Energia, mis tuleb tuumale anda selleks, et tuuma lõhkuda üksikuteks nukleonideks ( E s ). Mida suurem on tuuma seoseenergia, seda stabiilsem ta on. Energiat mõõdetakse elektronvoltides (eV). 1eV = 1,610-19 J Isotoopide kohta võid täiendavalt lugeda: http://et.wikipedia.org/wiki/Isotoop
aatomi tuum ja sellega kaasneb kiirgus. Tehisradioaktiivsuse korral tekitatakse isotoobid tuumareaktsioonide käigus. Poolestusaeg on ajavahemik, mille jooksul laguneb pool olemasolevatest aatomitest. Seoseenergia on energia, mida läheb vaja tuuma täielikuks lõhustamiseks tema koostisosadeks prootoniteks ja neutronideks. Eriseoseenergia on seoseenergia nukleoni kohta. Massidefekt tuuma seisumass on väiksem temas olevate nukleonide seismasside summast. Seda vahet nimetatakse massidefektiks. Tuumareaktsoonid on tuumade muundumised, mis toimuvad tuumade vastastikmõjus elementaarosakeste või teiste tuumadega. Tuumareaktsioonil eraldub energia, kui lähteproduktidel seisumasside summa on suurem kui lõpp-produktide siesumasside summast. Vastasel korral energia neeldub. VI kursus. Kosmoloogia Päike lähim täht, pinnatemperatuur 6000K. Päikese ehitus. 1. tuum suurel rõhul ja temperatuuril kulgevad tuuma-reaktsioonid 2. kiirgusvöönd energia kandub el.mag
laenguarvuks Z (elemendi järjenumber perioodilisuse süsteemis). Prootonite ja neutronite koguarvu Z+N=A nimetatakse tuuma massiarvuks. Isotoop on ühe ja sama elemendi teisend, millel on erinev neutronite arv, aga laenguarv Z on kõigil sama elemendi isotoopidel seesama. Nukleonid on prootonite ja neutronite ühisnimetus. Nukleone seab ühtseks tervikuks tuumajõud. Seoseenergia on energia, mis tuleb tuumale anda selleks, et tuuma lõhkuda üksikuteks nukleonideks. Massidefektiks nimetatakse nukleonide summaarse massi ja tuuma massi vahet. (Tähis m) Eriseoseenergia on seoseenergia ühe nukleoni kohta. (Ühik MeV) Radioaktiivsusuks nimetatakse mingit liiki osakeste iseeneslikku kiirgumist tuumadest. -kiirgus koosneb heeliumi aatomi tuumadest, mis sisaldavad kahte prootonit ja kahte neutronit, kaasneb alati ka -kiirgus. Vastastikmõju tavalise ainega väga tugev -> läbitungimisvõime väike. -kiirgus kiirete elektronide (või positronide) voog
ükiskuteks osadeks. Kuna tuuma jõud on väga suured, siis on see energia massiühiku kohta tohutult suur. Kuna peab kehtima energiajäävuse seadus, siis peaks vastupidises protsessis osakestest moodustub (tuum)hoopis eralduma energia. Reaalsuses see energiaga eraldub. Massidefekt Osutub, et tuuma moodustavate osakeste masside summa on alati suurem kui osakestest moodustunud tuumamass. Seda massi vahet nim massidefektiks. deltaM võrdub Zmp Nmn Mt delt M massidefekt Z- prootonite arv Mp prootoni mass N neutronite arv Mn neutroni mass Mt- tuuma mass Kasutades Einsteini energiavalemit saabki leida seosenergiat. E võrdub delta M korda C ruut Loogiline on, et mida suurem tuuma seda suurem on seosenergia. Oluliseks muutub nn eriseosenergia see on seosenergia ühe massiühiku kohta. Eriseoseenergia graafik Joonis vihikus.
massist. Aatomituum koosneb nukleonidest – positiivse laenguga prootonitest ja neutraalse laenguga neutronitest. Tuuma iseloomustavad: laeng, mass, spin, magnetmoment, raadius, el.moment. Nii nagu aatomis, on ka tuumas tuumasisene energia kvantiseeritud: igal nukleonil on lubatud enrgianivood (nivoode vahe ~ 1 MeV). Seoseenergiale ekvivalentset massi (seisumass), mille võrra on tuum kergem tema koostisosade masside summast, nimetatakse massidefektiks. Massidefekt Z prootoni ja N neutroni puhul: ΔM=ZmP+NmN-M Seoseenergia on töö, mida on vaja teha tuuma lõhkumisel algosakesteks. Täpselt sama suur energiahulk vabaneb algosakeste tuumaks liitumisel. Tuumaühinemine (ehk tuumafusioon) on kergete aatomituumade ühinemine raskemateks tuumadeks. Sõltuvalt tekkiva tuuma seoseenergiast võib selle reaktsiooni tulemusena energiat vabaneda (uue tuuma seoseenergia on väiksem kui ühinevate tuumade seoseenergia) või
laetud prootonite vaheline tõukejõud ning hoida tuuma koos Tuumajõud ei tohi ulatuda mõjutama elektronide liikumist - see piirab nende mõjuraadiust. Seoseenergia on töö, mida on vaja teha tuuma lõhkumisel algosakesteks (prootoniteks ja neutroniteks). Täpselt sama suur energiahulk vabaneb algosakeste tuumaks liitumisel. Seoseenergiale ekvivalentset massi (tavaliselt seisumassi!), mille võrra on tuum kergem tema koostisosade masside summast, nimetatakse massidefektiks. Massidefekt. Miks? Aga selle pärast, et paari lõhkumiseks tehtud töö salvestub energiana nendes osakestes, mida me lahutame. Et energial on mass, kaaluvadki lahutatud osakesed rohkem. Kui nad uuesti liituvad, see energia vabaneb - ja osakesed kaotavad vastava osa oma kaalust. Sellist kaalutud energiat nim. ka massidefektiks. Massiarv näitab tuumaosakeste arvu, neutronid + prootonid. Laenguarv näitab prootonite arvu. ( Neutronite arv = massiarv laenguarv(prootonite arv)
laetud prootonite vaheline tõukejõud ning hoida tuuma koos Tuumajõud ei tohi ulatuda mõjutama elektronide liikumist - see piirab nende mõjuraadiust. Seoseenergia on töö, mida on vaja teha tuuma lõhkumisel algosakesteks (prootoniteks ja neutroniteks). Täpselt sama suur energiahulk vabaneb algosakeste tuumaks liitumisel. Seoseenergiale ekvivalentset massi (tavaliselt seisumassi!), mille võrra on tuum kergem tema koostisosade masside summast, nimetatakse massidefektiks. Massidefekt. Miks? Aga selle pärast, et paari lõhkumiseks tehtud töö salvestub energiana nendes osakestes, mida me lahutame. Et energial on mass, kaaluvadki lahutatud osakesed rohkem. Kui nad uuesti liituvad, see energia vabaneb - ja osakesed kaotavad vastava osa oma kaalust. Sellist kaalutud energiat nim. ka massidefektiks. Massiarv näitab tuumaosakeste arvu, neutronid + prootonid. Laenguarv näitab prootonite arvu. ( Neutronite arv = massiarv laenguarv(prootonite arv)
Termotuumareaktsioon on väga kõrgel temperatuuril toimuv kergete tuumade liitumine (sünteesireaktsioon) 1 H2 + 1H3 = 2He4 + 0n1 Kuna reaktsioon toimub väga kõrgel temperatuuril, on tehniliselt raske saavutada juhitavat reaktsiooni. Esialgu kasutatakse vaid termotuumapommides 12. massidefekt, Tuuma mass on alati teda moodustavate prootonite ja neutronite masside summast väiksem. Mt < Zmp + Nmn Masside vahet M = Zmp + Nmn Mt nimetatakse massidefektiks. Massidefekti põhjus on suure hulga energia kiirgamine tuuma moodustumisel. E = M c2 on tuuma seosenergia. 13. Einsteini velem, Tuumajõud ja seose energia. Einsteini valem E = m c 2 E = m c 2 . Kui 1932 avastati neutron ja tekkisid tuumamudelid, mille järgi tuum koosneb prootonitest ja neutronitest, siis kerkis väga terav küsimus, kuidas on võimalik, et tuumas püsivad nii tugevalt koos samanimeliselt laetud tõukuvad prootonid.
muundub üks neutron prootoniks. -kiirgus on seni kõige lühilainelisem ja kõige läbitungivam kiirgus. Poolestusajaks nimetatakse aega, mille jooksul vaadeldavate radioaktiivsete tuumade arv väheneb pooleni esialgsest. Seoseenergia on energia, mis tuleb anda tuumale selleks, et tuuma lõhkuda üksikuteks nukleonideks. NB! Tuuma mass ei ole võrdne üksikute vabade nukleonide masside summaga. Seda erinevust (st nukleonide summaarse massi ja tuuma massi vahet) nimetati algul massidefektiks m. Hiljem, kui Einstein avastas energia ja massi ekvivalentsuse (samaväärsuse) valemina E = m c 2 ja E = m c 2 , sai selgeks, et mingit defekti ei ole, vaid see masside erinevus ehk energiate erinevus ongi seoseenergia. Tuumareaktsioon on aatomituumade muutumine vastastikmõjus mingi osakese või teise tuumaga. Tuumareaktsioonides kehtivad: 1. energia jäävuse seadus 2. impulsi jäävuse seadus 3. massiarvu jäävuse seadus (ülemised indeksid) 4
muundub üks neutron prootoniks. -kiirgus on seni kõige lühilainelisem ja kõige läbitungivam kiirgus. Poolestusajaks nimetatakse aega, mille jooksul vaadeldavate radioaktiivsete tuumade arv väheneb pooleni esialgsest. Seoseenergia on energia, mis tuleb anda tuumale selleks, et tuuma lõhkuda üksikuteks nukleonideks. NB! Tuuma mass ei ole võrdne üksikute vabade nukleonide masside summaga. Seda erinevust (st nukleonide summaarse massi ja tuuma massi vahet) nimetati algul massidefektiks m. Hiljem, kui Einstein avastas energia ja massi ekvivalentsuse (samaväärsuse) valemina E = m c 2 ja E = m c 2 , sai selgeks, et mingit defekti ei ole, vaid see masside erinevus ehk energiate erinevus ongi seoseenergia. Tuumareaktsioon on aatomituumade muutumine vastastikmõjus mingi osakese või teise tuumaga. Tuumareaktsioonides kehtivad: 1. energia jäävuse seadus 2. impulsi jäävuse seadus 3. massiarvu jäävuse seadus (ülemised indeksid) 4
10-15 m. Tuuma aine tihedus on 1,3.10 17 kg/m3. See tähendab, et 1 cm3 tuumade mass on 130 miljonit tonni. Arvutused näitavad, et kogu Maakera tuumad mahuksid kuupi küljepikkusega 400 meetrit. Nukleone hoiavad koos tugeva vastastikmõju jõud, mis ei lase nukleonidel eemalduda kaugemale kui mõni fermi (1 f = 10-15 m) ega läheneda alla ühe fermi. Selgub, et vabade nukleonide masside summa on suurem kui tuumaks koondunud sama arvu nukleonide oma. Seda masside vahet nimetatakse massidefektiks. m = Zmp + Nmn M, kus Z on tuuma laenguarv (prootonite arv tuumas), mp prootoni mass, N neutronite arv, mn neutroni mass ja M tuuma mass. 96 Nähtuse põhjust võib ette kujutada nii: kui vabad osakesed moodustavad tuuma, siis nende liikumine jääb piiratuks ja liikumisenergia antakse ära. Kuid mikromaailmas on
annaabi.ee 
