Leidsid 17 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "MASS JA ENERGIA". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
mateeria, relatiivsusteooria, mõõduks, tuumaenergia, reaktsioon, mõõdud, varasemast, tehtav, suuremaks, kiirusele, antav, einstein, enamgi, maalma, selgub, füüsikavalem, ainekogus, jäägitult, kivisöe, vaguni, kivisütt, tunneme, aatomituumad, heeliumMass ja energia Sisaldus Mass ja energia kui mateeria hulga mõõdud Massi ja energia samaväärsus Tuumaenergia Mass ja energia kui mateeria hulga mõõdud Varasemast teame, et füüsika poolt uuritavad objektid võivad olla ainelised ja väljalised. Ainelised ja väljalised objektid kokku moodustavad reaalse mateeria, mis ei sõltu inimeste teadvusest. Aine tunnuseks on see, kehadel on kindlad ruumimõõtmed ja nad koosnevad osakestest. Ainelisi kehi iseloomustavateks suurusteks on näiteks mass ja ruumala. Mida suurem on keha, seda rohkem on ainet (aineosakesi) ning seda suurem on mass. Mass on ainelise mateeria hulga mõõduks. Väljalised objektid on seotud vastastikmõju ning energia . Me teame, et valgus on väljaline ning ka seda, et valgus kannab endaga energiat
suurema massiga keha kiirus aeglasemalt Kiiruse kasv muutub järjest aeglasemaks. Kiiruse kasvu aeglustumine tähendab, et keha muutub inertsemaks ehk keha mass kiiruse suurenedes kasvab Aine tunnuseks on see, kehadel on kindlad ruumimõõtmed ja nad koosnevad osakestest. Ainelisi kehi iseloomustavateks suurusteks on näiteks mass ja ruumala. Mida suurem on keha, seda rohkem on ainet (aineosakesi) ning seda suurem on mass. Mass on ainelise mateeria hulga mõõduks. Väljalised objektid on seotud vastastikmõju ning energia. Me teame, et valgus on väljaline ning ka seda, et valgus kannab endaga energiat. Valgus soojendab kehi, milles ta neeldub ning valguse energiat saab kasutada näiteks päikesepatereisid kasutades. Mida rohkem on valgust, seda rohkem on ka valguse energiat. Energia on väljalise mateeria hulga mõõduks Sama järelduseni jõudis relatiivsusteooria välja töötanud Einstein. Teooria näitas, et mass ja
MASSI SUURENEMINE · Mass on keha inertsuse mõõt. Erineva massiga kehi mõjutada sama suure jõuga, kasvab suurema massiga keha kiirus aeglasemalt. Kujutame seekord ette, et lükkame mingit keha pidevalt sama suure jõuga. Keha kiirus hakkab selle tagajärjel kasvama. Kui jõud ei muutu, kasvab ka kiirus ühtlaselt (muutumatu kiirendusega). Kui lükkamise käigus kasvab suurus juba väga suureks ja hakkab valguse kiirusele lähenema, hakkab aeg muutuma. Paigalseisva vaatleja jaoks kulub kiiruse kasvatamiseks sama suuruse võrra järjest rohkem aega. Kiiruse kasv muutub järjest aeglasemaks. Kiiruse kasvu aeglustumine tähendab, et keha muutub inertsemaks ehk keha mass kiiruse suurenedes kasvab · Mass sõltub liikumiskiirusest. Erinevus seisva ja liikuva keha masside vahel on ka siin määratud teguriga.
Kiirus: Suurtel kiirustel kaugused ja pikkused lühenevad. Suurel kiirusel lühenevad pikkused sama palju kui aeg aeglustub, seega sama teguri kordselt. Seega suurtel kiirustel on pikkused ja kaugused suhtelised (sõltuvad liikumisest). Klassikalise füüsika poolt kirjeldatavas igapäevases elus see siiski nii pole. Teame ju kõik, et lennukiga reisijal ja teda kodus ootaval sõbral kulub aeg ühesuguselt. Mass sõltub liikumiskiirusest. Tõsiasi, et mass kasvab valguse kiirusele lähenemisel lõpmatuks, ongi põhjuseks, miks ükski aineline keha ei saa liikuda valguse kiirusel. Mass ja energia Ainelised ja väljalised objektid kokku moodustavad reaalse mateeria, mis ei sõltu inimeste teadvusest. Aine tunnuseks on see, kehadel on kindlad ruumimõõtmed ja nad koosnevad osakestest. Ainelisi kehi iseloomustavateks suurusteks on näiteks mass ja ruumala. Mida suurem on keha, seda rohkem on ainet (aineosakesi) ning seda suurem on mass.
* Avatud süsteem- Kui energiat või ainet antakse / saadakse väljast, väliste kehade poolt siis seda nim. avatud süsteemiks. 22.Selgita Newtoni III seaduse olemust. Kehad mõjutavad teineteist alati vastastikku suuruselt võrdse jõuga. Mõjul kaasneb alati sama suur vastumõju. 23.Milles seisneb kehade inertsus? Nähtust, mille kehad püüavad oma liikumisolekut säilitada nim. inertsiks. Kui teiste kehade mõju ei sunni , siis liikumine iseenesest ei muutu. Inertsuse mõõduks on keha mass. Suurema massiga kehade inerts on suurem. 24.Selgita ja oska rakendada Newtoni I seadust Kui kehale teised kehad ei mõju või kui mõjud on tasakaalus, siis on keha kas paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt. 25.Selgita oma sõnadega järgmiste füüsikaliste mõistete sisu: töö, energia, kineetiline ja potentsiaalne energia, võimsus, kasulik energia, kasutegur * Tööks nim. protsessi, kus keha liigub jõu mõjul
tuumareaktsiooniga ainult sellisel juhul kui lagunemine on põhjustatud kokkupõrkest mõne elementaarosakesega (näiteks neutroniga). Tuumareaktsioonide tüübid Põhilised tuumareaktsioonide tüübid on järgmised: · Tuumasüntees on tuumade loomine varemeksisteerinud nukleonidest. Tuumasüntees võib toimuda kas tuumafusiooni (tuumaühinemise) või tuumafissiooni (tuumalõhustumise) teel. · Tuumafusioon (ehk tuumaühinemine) on reaktsioon, milles kaks kergemat tuuma ühinevad raskemaks. Näiteks toodud reaktsioon ongi tuumafusioon. · Tuumafissioon (ehk tuumalõhustumine) on reaktsioon, milles raske tuum laguneb kergemateks tuumadeks. Kui see toimub ilma välise mõjutuseta, siis nimetatakse seda spontaanseks lõhustumiseks ja tegemist ei ole tuumareaktsiooniga. Tänapäeval kasutatav tuumaenergia põhineb just tuumalõhustumise protsessil.
tööd. Sellest osast peaksid oskama: ● Iseloomustada jõudu. ● Sõnastada Newtoni I , II ja III seadus. ● Milline on suletud ja milline avatud süsteem? ● Mis on resultantjõud? ● Defineerida kiirenduse mõiste. ● Selgitada ühikuid 1N, 1J ja 1W (ka mistahes arvuna) 9 tund: Aine ja väli. Filosoofias kasutatakse mõistet „mateeria“ Füüsikas seletame seda kui maailma esinemise vorme ja ütleme, et mateeria esineb kahel kujul ainena ja väljadena. Ainelisi objekte me näeme ja võime vahetult tajuda meeleorganitega. Väljad on erinevate vastastikmõjude vahendajad. Neid me otseselt ei taju (välja arvatud valgus, väga kitsas lõik elektromagnetväljast). Väljade olemasolu kinnitavad kaudsed nähtused: näiteks gravitatsiooniväli tõmbab kõiki kehi Maa poole, Päikese gravitatsiooniväli hoiab planeete tiirlemas ümber Päikese, elektrivälja kaudu mõjutavad
• Üks meeter sekundis-Üks meeter sekundis on sellise keha kiirus, mille asukoht muutub ühe meetri võrra ühe sekundi jooksul. Ülesanded • Reaktiivlennuki kiirus on kaheksa kümnemiljondikku absoluutkiirusest. Kui mitu kilomeetrit tunnis see on? • Miks Zenonil ei tekkinud küsimust, kumb suurus tuleb enne määratleda: kas kiirus või aeg? • Pange võrratusena kirja Zenoni väide, et kilpkonna algse edumaa ja tema poolt hiljem läbitud teepikkuste summa osutub alati suuremaks Achilleuse poolt läbitud teepikkusest. • Kui aeg on kõigest ühe vaatleja kujutlus, miks me siis põhikooli füüsikas kunagi ei täpsustanud, millisest vaatlejast on jutt? Põhjuslikkus ja juhuslikkus • Füüsika uurib loodusobjektidega toimuvaid nähtusi. Nähtus ehk protsess tähendab millegi muutumist. Igal muutumisel on aga mingi põhjus ja iga muutus kutsub omakorda esile uue muutumise. Nähtuste vahel esineb põhjuslik seos – üks sündmus põhjustab teise sündmuse
Dünaamika püüab vastata küsimusele Miks keha liigub? Dünaamika tegeleb jõududega. Jõud F on füüsikaline suurus, mis kirjeldab kehadevahelise vastastikmõju tugevust. Dünaamika aluseks on 3 Newtoni seadust: Newtoni I seadus (inertsiseadus) väidab, et iga keha liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt seni, kuni teised kehad tema sellist olekut ei muuda. Iga keha on just täpselt nii laisk, kui tal olla lastakse. Keha inertsuse (laiskuse) mõõduks on suurus, mida nimetatakse inertseks massiks. Inertset massi nimetatakse Newtoni seaduste kontekstis lihtsalt massiks m. Massi SI-ühikuks on kilogramm (1 kg). Ruumalaühiku kohta tulevat massi nimetatakse tiheduseks = m/V. Mass 9 iseloomustab keha, tihedus aga ainet, millest see keha koosneb. Newtoni II seadus väidab, et keha kiirendus on võrdeline jõuga, a = F / m (või F = m a). Jõud on
keha liigub? Dünaamika tegeleb jõududega. Jõud F on füüsikaline suurus, mis kirjeldab kehadevahelise vastastikmõju tugevust. Dünaamika aluseks on 3 Newtoni seadust: Newtoni I seadus (inertsiseadus) väidab, et iga keha liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt seni, kuni teised kehad tema sellist olekut ei muuda. Iga keha on just täpselt nii laisk, kui tal olla lastakse. Keha inertsuse 7 (laiskuse) mõõduks on suurus, mida nimetatakse (inertseks) massiks m. Massi SI-ühikuks on kilogramm (1 kg). Ruumalaühiku kohta tulevat massi nimetatakse tiheduseks = m/V. Mass iseloomustab keha, tihedus aga ainet, millest see keha koosneb. Newtoni II seadus väidab, et keha kiirendus on võrdeline jõuga, a = F / m (või F = m a). Jõud on see põhjus, mis muudab keha liikumisolekut. Ehk kasutades impulsi mõistet: Keha impulsi
3. Tuumamudel..................................................................................................... 96 11.4. Tuumareaktsioonid........................................................................................... 97 11.5. Elementaarosakesed..........................................................................................97 11.6. Kiirgused...........................................................................................................99 12. Relatiivsusteooria alused....................................................................................... 105 13. Kosmoloogia..........................................................................................................107 Sissejuhatus Järgnev ülevaade füüsikalistest nähtustest ja nende seletusest erineb oluliselt traditsioonilisest käsitlusest, kus käsitlus on liigendatud nähtuste järgi ja on jaotatud
11.1.INERTSIAALNE TAUSTSÜSTEEM EINSTEIN JA MEIE Albert Einstein kui relatiivsusteooria rajaja MART KUURME Liikumise uurimine algab taustkeha valikust leitakse mõni teine keha või koht, mille suhtes liikumist kirjeldada. Nii pole aga alati tehtud. Kaks ja pool tuhat aastat tagasi arvas eleaatidena tuntud kildkond mõtlejaid, et liikumist pole üldse olemas. Neid võib osaliselt mõistagi. Sest kas keegi meist tunnetab, et kihutame koos maakera ja kõige temale kuuluvaga igas sekundis umbes 30 kilomeetrit, et aastaga tiir Päikesele peale teha? Eleaatide järeldused
põhiliseks teesiks on see, et Universumis ei ole tegelikult aega. Universum ise on ajatu, mis tuleb välja ajas rändamise teooriast. Antud tees on lähtepunktiks paljudele teistele uutele füüsikaseadustele, mis viivad lõppkokkuvõttes arusaamisele, et Universumit ei olegi tegelikult olemas. See ongi Universumi füüsikaline olemus. 5 Joonis 4 Juba 20. sajandi algusest ei ole füüsika areng edasi jõudnud. Kvantmehaanika ja relatiivsusteooria on olnud viimased suured läbimurded füüsikas. http://www.syg.edu.ee/~peil/maailmapilt/fyysika_areng.jpg Joonis 5 Ajas rändamise teooria omab potentsiaali olla kvantmehaanika ja relatiivsusteooria edasiarendus. Kuid ka ajas rändamise teooria ei ole füüsika arengu lõppfaas. Maailmatajus esinevad üldiselt järgmised peamised füüsikateooriad: klassikaline
eksisteerimise aluseks. Universumi ajatus on lähtepunktiks paljudele teistele uutele füüsikaseadustele, mis viivad lõppkokkuvõttes arusaamisele, et Universumit ei olegi tegelikult olemas. See ongi Universumi tõeline füüsikaline olemus. 5 Joonis 4 Juba 20. sajandi algusest ei ole füüsika areng edasi jõudnud. Kvantmehaanika ja relatiivsusteooria on olnud viimased suured läbimurded füüsikas. http://www.syg.edu.ee/~peil/maailmapilt/fyysika_areng.jpg Joonis 5 Ajas rändamise teooria omab potentsiaali olla kvantmehaanika ja relatiivsusteooria edasiarendus. Kuid ka ajas rändamise teooria ei ole füüsika arengu lõppfaas. Maailmatajus esinevad üldiselt järgmised peamised füüsikateooriad: klassikaline
põhiliseks teesiks on see, et Universumis ei ole tegelikult aega. Universum ise on ajatu, mis tuleb välja ajas rändamise teooriast. Antud tees on lähtepunktiks paljudele teistele uutele füüsikaseadustele, mis viivad lõppkokkuvõttes arusaamisele, et Universumit ei olegi tegelikult olemas. See ongi Universumi füüsikaline olemus. 4 Joonis 4 Juba 20. sajandi algusest ei ole füüsika areng edasi jõudnud. Kvantmehaanika ja relatiivsusteooria on olnud viimased suured läbimurded füüsikas. http://www.syg.edu.ee/~peil/maailmapilt/fyysika_areng.jpg Joonis 5 Ajas rändamise teooria omab potentsiaali olla kvantmehaanika ja relatiivsusteooria edasiarendus. Kuid ka ajas rändamise teooria ei ole füüsika arengu lõppfaas. Maailmatajus esinevad üldiselt järgmised peamised füüsikateooriad: klassikaline
Matemaatika õhtuõpik 1 2 Matemaatika õhtuõpik 3 Alates 31. märtsist 2014 on raamatu elektrooniline versioon tasuta kättesaadav aadressilt 6htu6pik.ut.ee CC litsentsi alusel (Autorile viitamine + Mitteäriline eesmärk + Jagamine samadel tingimustel 3.0 Eesti litsents (http://creativecommons.org/licenses/by-nc-sa/3.0/ee/). Autoriõigus: Juhan Aru, Kristjan Korjus, Elis Saar ja OÜ Hea Lugu, 2014 Viies, parandatud trükk Toimetaja: Hele Kiisel Illustratsioonid ja graafikud: Elis Saar Korrektor: Maris Makko Kujundaja: Janek Saareoja ISBN 978-9949-489-95-4 (trükis) ISBN 978-9949-489-96-1 (epub) Trükitud trükikojas Print Best 4 Sisukord osa 0 – SISSEJUHATUS . .................... 17 OSA 2 – arvud ..................................... 75 matemaatika meie ümber ................... 20 arvuhulgad ....................
Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.
annaabi.ee 
