Firma töö sõltub klienditellimustest, nende soovitusest. Olukord: klient tellib 5 000 pastakat oma firma logoga. Materjalikulud (kr/tk): Tööjõukulud (kr/tund): Materjal 10 (Tavalised pastakad) Põhitööliste tunnipalk 50 (10 töötundi) Värvid 8 (Värvid logo trükkimiseks) Trafarett 15 (Trafareti ettevalmistamine) Masintunnid 24 tund Otsekulud Kaudkulud (kr aasta kohta) Materjalikulu 50 000 TLK Värvikulu 40 000 Mittepõhimaterjalikulu (liim ja kiled) 12 000 Trafaretikulu 70 500 Tootmistsehhi pidamisega seotud kulud (küte, elekter) 35 000 Põhimaterjalikulu 160 500 Abitööliste ja teenindava personali palgakulu 84 000
• Kas toote, osakonna või territooriumi sulgemine mõjutab teiste toodete müüki? • Mida saaks teha vabanenud tootmisvõimsusega? 4 5 • Focus on a decrease in volume Kuluinformatsioon ja protsesside juhtimine Otsustused limiteeriva faktori korral • Näide: Ettevõte toodab kolme toodet: » X Y Z • Kasum toote kohta 12 10 6 • Masintunnid tootele 6 2 1 • Müüginõudlus 200 200 200 • Vajalikud masint. 1 200 400 200 • Masintundide maksimaalne maht on 1200 tundi perioodis, mis ei ole piisav kogunõudluse katmiseks. • Milliseid tooteid peaks perioodi jooksul tootma? • Limiteeriva faktori korral kasum on maksimaalne juhul, kui kasutatakse maksimaalselt limiteerivat faktorit. Finantsarvestuse meetodid vs otsustuseks vajalik
kantakse ainult kontole Müüdud toodangu omamaksumus – kohene mahakandmine või korrigeeritakse kontosid Lõpetamata toodang, Valmistoodang ja Müüdud toodangu omamaksumus Enimlevinud kulujaotusbaasid: (palga maksmis viisid) 3 Masintundidest lähtuv tootmise lisakulude määr = Tootmise eelarvestatud lisakulud / Eelarvestatud masintunnid. Tootmismahu tootmise lisakulude määr = Tootmise eelarvestatud lisakulud / Eelarvestatud tootmismaht. Põhitööliste tööjõukulust lähtuv tootmise lisakulude määr = Tootmise eelarvestatud lisakulud / Põhitööliste eelarvestatud tööjõukulu. Põhitööliste tööaeg; põhimaterjalide maksumus; Põhikulud jne samamoodi! Tellimuspõhine kuluarvestus võimaldab planeerimist ja kontrolli teostada eelkõige otsekulude koguste (näiteks
1. Investeeringu rentaabus = puhaskasum / investeering Osaka = 210 000 / 1 000 000 = 0,21% Yokohama = 720 000 / 4 000 000 = 0,18% 2. Jääkkasum= puhaskasum - (nõutav tulumäär* investeering) Osaka = 210 000 (0,15 * 1 000 000) = 60 000 Yokohama = 720 000 (0,15 * 4 000 000) = 120 000 3. Yokohama ( sest puhaskasum ja jääkkasum on suuremad) Ülesanne 6. Nova Company tootmise üldkulud erinevate tegevusmahtude juures on alljärgnevad: Masintunnid (h) Tootmise üldkulud, Aprill 70 000 198 000 Mai 60 000 174 000 Juuni 80 000 222 000 Juuli 90 000 246 000 Toote üldkulud koosnevad lisamaterjalide kulust, tootmisjuhtide palgakulust ja hoolduskulust.
1. Lineaarne meetod Soetusmaksumus 315 000 lõpetamismaksumus 15 000 = kulu 300 000 krooni. 300 000 / 5 aastat kasutust = 60 000 kuluks iga aasta 60 000 / 12 = 5000 kuluks iga kuu 5000 * 4 = 20 000 nelja kuu kulu 5000 * 8 = 40 000 kaheksa kuu kulu 20 000 + 40 000 = 60 000 kogu 20X9 aasta kulu. 2. Tegevusmahupõhine meetod Tegevusmahtu võin mõõta kahel erineval moel: Masintunnid Tooted = = 113,2 krooni kulu ühe tunni kohta = = 11,76 krooni kulu ühe toote kohta 20X9 aasta kulu_ 20X9 aasta kulu_ 113,21 * 500 masintundi = 56 603,77 11,76 * 5000 toodet = 58 823,53 3. Aastate järjenumbrite summa meetod 1
jaotusbaase. Kulukohtade kaudkuludena võib vaadelda järgmisi kulusid: - energiakulud, mida ei mõõdeta kulukohtade lõikes arvestiga; - maamaks; - üldised kindlustuskulud; - ruumidega seotud kulud juhul kui ruumis on eraldatavad mitmed kulukohad; - intressikulud; - riskikulud jne. Ülal vaadeldud üldkulude jaotusbaasidena kasutatakse peamiselt koguselisi või väärtuselisi jaotusbaase. Koguseliste jaotusbaaside hulka kuuluvad, näiteks, tööaja- tunnid, masintunnid, kg, tonn, ruut- ja kuupmeetrid, töötajate arv, vahetuste arv, vahetuse pikkus, tükid, kWh jt. Väärtuseliste jaotusbaaside hulka kuuluvad, näiteks, teatud kululiigid (palgakulud, materjalikulud, tootmiskulud), käive, investeeritud kapital, varude või varade maksumus jt. Mitmed Eesti ettevõtetes kasutatavad majandustarkvarapaketid (nt Scala, Exact, SAP jt) sisaldavad ühe dimensioonina kulukohta. Ettevõtete praktikas on kulukoha olemus sageli ebaselgelt määratletud
Tootmise üldkulud, kr 6000 Tööaeg, t 800 Töötasu, kr 1600 Materjalid, kr 3000 Masintunde, t 1200 Tooteid 45 1) Leida osakulude määr kuluühiku kohta lähtudes alljärgnevatest kulukäituritest Üldkulude määrad: Otsene tööaeg Otsesed palgakulud Otsesed materjalikulud Esmaskulud Masintunnid Leida toote kogukulud, kui otsekulud ühikule on alljärgnevad: Kogukulud Materjalid, kr 23 Töötasu, kr 27.5 Otsene tööaeg, t 12 Masintunnid, t 17 Ülesanne 5.4 Ühiskulude jaotus Ettevõte toodab ühes tootmisliinis 3 toodet A,B,C. Kokku ühikulud 12000 krooni Tegevuse näitajad on järgmised
kuluarvestuse süsteemi ülesehitusest kombineerituna nii tegelikel kuludel, normkuludel kui standardkuludel põhinevate kuluarvestuse süsteemidega. (3, lk15) 17 TEGEVUSEL BASEERUV KULUARVESTUSMEETOD Protsessijärgse või tellimusjärgse arvestuse meetodite põhimõtete alusel jaotatakse tootmislikud üldkulud tooteliikidele peamiselt mahupõhiste näitajate (töötunnid, masintunnid, põhitöötajate palgad jms). Need meetodid aga tekkisid ja võeti kasutusele juba selle sajandi kahekümnendatel aastatel. Praegusel ajal on aga tootmis ja majanduskeskkond tänu tehnoloogilisele arengule palju muutunud, ning seetõttu ei pruugi ka traditsioonilised kuluarvestusmeetodid anda enam kõige õigemat tulemust. Traditsiooniliselt oli kulukandja toode. Järjest enam aga vaadatakse tänapäevases turumajanduse situatsioonis kulutekitajana tegevust
kulusid. Iga otsus ja tegevus on kulukäituriks, need mõjutavad kulutusi. Kulukäitur on iga mõjur, sündmus, tegur või koefitsent, mis põhjustab muutusi kulukandjas, tegevustes, ressurssides ning nende kasutamises, kuludes/tuludes, mille alusel jagatakse tootmise üldkulud kulukandjatele. Kulukäiturite liigitus: · Mahupõhised otsesed töötunnid- ja tööjõukulu, toodete arv, masintunnid jne. · Tegevuspõhised mõõdikud, mõjurid, jaotuse alused. · Struktuuripõhised skaala, kogemus, tehnoloogia, komplektsus. · Juhtimislikud tööjõu hulk ja pühendumus, suhted tarnijate ja klientidega jne. 6. Kulude paigutamine ja jaotamine kuluobjektidele Kulude paigutamine on tegevus, mille käigus arvestatakse otsekulud otse (ilma jaotamata) kuluobjektidele ja/või
· otsekulude meetod. Omahinna kalkuleerimise meetodid: 1) e/v ühtse üldkulu jaotusbaasi kasutam.; 2) osakondade jaotusbaaside kasutam.; 3) tegevuspõhise kuluarvestuse kasutam. Kui e/v toodab vaid ühte toodet jaot. tootmiskulud ainult 1 tootele. Mitme erineva toote või toote- grupi tootmisel saab üldkulude jaotam. määravaks kasutatava kulukäituri valik. Traditsiooniliste kuluarvestusmeetodite puhul kasut. enamasti mahupõhiseid käitureid: · tööaeg tundides, · masintunnid, · põhitööliste töötasu jt. 24 18. Tegevuspõhine kuluarvestus. Tegevuspõhine (retrospektiivne) kuluarvestus - kujutab endast metoodikat, mis mõõdab tegevus- tega seot. kulusid ja tulemusi, kasut. ressursse ja kulukandjaid. Ressursid on vajal. tegevuste teos- tam. Tegevused põhjust. kulusid ja on vajal. kulukandjate loomiseks. Käsitl. kulukäiturite ja tege- vuste põhjuslikke seoseid. Kulukäitur e
müügimahule. Kas loobuda põhjaosa turust? Otsustused limiteeriva faktori korral Kui müüginõudlus ületab tootmisvõimsusi, siis on vaja kindlaks teha limiteervad faktorid. Limiteeriva faktori korral kasum on maksimaalne juhul kui kasutatakse raskesti kättesaadavat faktorit. Näide: Ettevõte toodab kolme toodet: X Y Z Kasum toote kohta 12 10 6 Masintunnid tootele 6 2 1 Müüginõudlus 200 200 200 Vajalikud masintunnid 1 200 400 200 Masintundide maksimaalne maht on 1 200 tundi perioodis, mis ei ole piisav kogunõudluse katmiseks. Milliseid tooteid peaks perioodi jooksul tootma? Näide: Köögiviljatalu planeerib tootmist järgmiseks hooajaks ja küsib nõu optimaalse tootemixi kohta tulevaseks aastaks
103 · III etapp: põhitootmisüksuste tootmiskulude, toodetud ja müüdud kaupade kulude kalkuleerimine ning toodete, teenuste ja tööde tegelike kulude kalkuleerimine, kaasa arvatud tootmise lisakulude jaotamine toodete vahel. 104 Lisakulude jaotamine toodete vahel · Üldlevinud jaotusalused on: · Otsesed töökulud (tundides või kroonides) · Toodang naturaalühikutes · Masintunnid · Tootmise põhikulud · Tootmise lisakulud jaotatakse jooksvalt vastavalt eelarvelistele jaotusmääradele. Tegelikult tekib üle- või alajaotamine (hälbed eelarvest) · Kui on tegemist ülejaotamisega, siis jaotatakse eelarvet ületav summa sama jaotusaluse põhjal · Kui tegemist on alajaotusega, siis korrigeeritakse perioodi lõpul müüdud kaupade kulusid või jaotatakse hälve lõpetamata toodangu, valmistoodangu ja müüdud kaupade kulu vahel 105
( tellimuste arv, tehnoloogiline tsükkel ) Kulude kogumina vaadeldakse teatud kulude ( eelkõige tootmislike üldkulude) gruppi, milliste käitumine ja maht on määratletud ühe ja sama kulukäituri mõju kaudu. Sellest lähtuvalt saame määratleda , et lühiajalised muutuvkulud muutuvad proportsioonis tulemusega lühema erioodi lõikes ja vastavad kulud on kantavad toodetele mahupõhiste käiturite abil. Sellisteks võivad olla näiteks: otsene tööaeg, tooraine kulu, masintunnid jm. Pikaajaliste muutuvkulude jaotamisel toodetele mahupõhised käiturid jaotusbaasi kujundajatena ei sobi. Vajalik on tegevuspõhise kuluarvestuse rakendmine. Tegevuspõhine kuluarvestus eeldab järgmiste momentide määratlemist: 1. Erinevate toodete tootmisega kaasnevate kulude tekkimine 2. Kulukäiturite liigitamine ja valik erinevate kulude tekkemehhanismide seisukohast 3. Samade kulukäituritega seotud kulude koondamine kulukogumitesse. 4
annaabi.ee 
