Leidsid 19 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Masinaelementide kodutöö nr2". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
poltliide, 25mm, mhe0040, masinaelemendid, keermesliide, juhendaja, terasleht, s235, tugevusklass, poldid, koostan, keermesliite, jaotub, poltide, põikjõud, jõuõlg, varutegur, hõõrdejõud, tugevustingimus, kulukasMHE0041 MASINAELEMENDID I Kodutöö nr. 2 Variant nr. Töö nimetus: Keermesliide A-9 B-0 Üliõpilane (matrikli nr ja nimi) Rühm: Juhendaja: A. Sivitski Töö esitatud: Töö parandada: Arvestatud: Ülesande püstitus: Jõuga F koormatud konsoolne tala terasleht (S235) on kinnitatud karpprofiili (kolonni) külge. Valida lõtkuga ja lõtkuta poldid ning leida a, b ja t mõõtmed. Karpprofiili number (U-nr), koormuse F ja koormuse F õlg l väärtus valida vastavalt õppekoodi viimasele numbrile A. Teraslehe paksus valida vastavalt õppekoodi eelviimasele numbrile B. F = 7 kN l = 1000 mm U = 350 (1 = 15 mm; h = 350; b = 100; S235JR) = 5 mm Lahendus 1. Joonis 2. Ülesande lahendus Valin a konstruktiivselt vastavalt U profiili laiusele
MHE0041 MASINAELEMENDID l TTÜ MEHHATROONIKAINSTITUUT 4 EAP - 1-0-2- H MASINAELEMENTIDE JA PEENMEHAANIKA ÕPPETOOL _________________________________________________________________________ MHE0042 MASINAELEMENDID I Kodutöö nr. 2 Variant nr. Töö nimetus: KEERUKAMA KEERMESLIITE A -7 ARVUTUS B -7 Üliõpilane (matrikli nr ja nimi) Rühm: Juhendaja: ...... ......MASB 51............ .......A.Sivitski.............. .....................................
Tallinna Tehnikaülikool Masinaelemendid I Üliõpilane: Oliver Saare 112611 Teostatud: Õpperühm: MATB33 Variant : A = 1, B = 1 Töö nr. 2 OT: KEERMESLIITMED Töö eesmärk: Arvutada liide Töövahendid: joonis, tabelid (ruukki) (poltide läbimõõt ja pingutusmoment). Ülesande andmed Konsooli materjal : teras S235 (EN 10025)Koormus F staatiline, Poltide koguarv z = 8 Konsool kinnitatakse kolonnile poltidega (avas lõtkuga) A 3 l, mm 600 , mm 7 B 1 F, kN 12 UPE, INP 180 Ruukki tabelist võetud UPE ja INP profiilide andmed UPE 180 h, mm 180 b, mm 75 INP 180 h, mm 180 Ülesande lahendus Koormusskeem-
Kodutöö nr 2 õppeaines Masinaelemendid I Variant Töö nimetus A B Keermesliide 3 5 Üliõpilane Üliõpilaskood Esitamise kuupäev Õppejõud 01.03.2016 P.Põdra TTÜ MEHHATROONIKAINSTITUUT MHE0041 - MASINAELEMENDID I MEHHANOSÜSTEEMIDE KOMPONENTIDE ÕPPETOOL KODUTÖÖ NR. 2 KEERMESLIIDE Jõuga F koormatud konsoolne terasleht (S355) on kinnitatud UNP profiiliga komponendi külge poltliitega. Valida lõtkuga poltliite komponendid: poldid, seibid ja mutrid ning mõõtmed a, b ja t. Poltide arv on neli ja omadusklass on 8.8. 1. Teha konstruktsiooni skeem mõõtkavas. 2
Antud Voolepiir: σ Pf =580 Mpa Pikkus: L = 400 mm Koormus: F = 5 kN Profiil: UNP180 Paksus: δ=¿ 8 mm 1. Teha konstruktsiooni skeem mõõtkavas. 2. Mõõtmed a, b ja t valida tulenevalt UNP profiili laiusest. UNP180 → a = 90 mm ; b = 400 mm ; t = 45 mm; 3. Koostada keermesliite koormusskeem ning arvutada põikkoormus enimkoormatud poldile. Poltliitele mõjuv pöördemoment: a 0,09 ( ) ( M =F∗ L+ =5∗ 0,4+ 2 2 ) =2,22 kNm Jõule F vastavad toereakstioonid: F 5 F F = = =1,25 kN 4 4 Momendile M vastavad toereaktsioonid: M 2,22 F M= = =8,72 kN 2∗√ a + c 2∗ √0,092 +0,092 2 2 Nurk F ja M vahel: c 0,09 α =π−arctan =π −arctan =2,356 rad a 0,09 Su
MASINAELEMENDID I -- MHE0041 Kodutöö nr 2 õppeaines MASINAELEMENDID I (MHE0041) Variant Töö nimetus A B Põikkoormatud keermesliide 9 5 Üliõpilane Üliõpilaskood Esitamise kuupäev Õppejõud Stiina Ulmre 155459 18.02.17 P.Põdra Jõuga F koormatud konsoolne terasleht (S355) on kinnitatud UNP profiiliga komponendi külge poltliitega. Valida lõtkuga poltliite komponendid: poldid, seibid ja mutrid ning mõõtmed a, b ja t. Poltide arv on neli ja omadusklass on 8.8. Töö sisu: 1
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL MEHHATROONIKAINSTITUUT KODUTÖÖ AINES "MASINATEHNIKA" SEINARIIULI PROJEKTEERIMINE ÜLIÕPILANE: KOOD: JUHENDAJA: Igor Penkov TALLINN 2006 TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL MEHHATROONIKAINSTITUUT MASINATEHNIKA MHE0061 ÜLESANNE NR. 1 Projekteerida seinariiul. Arvutada plaadi paksus ning valida pikkusega l = 1500 mm konsoolide ristlõige. Kontrollida ühendust ääriku ja seina vahel. Kandevõime m = 200 kg Talade vahe l1 = 3000 mm Töö välja antud: 28.10
Tallinna Tehnikaülikool Mehhaanikateaduskond Masinaelementide ja peenmehhaanika õppetool Plokiratas Kodutöö Juhendaja: Emer. Prof. M. Ajaots Tallinn 2010 Sisukord Sissejuhatus....................................................................................................................... 3 1 Trossi valik..................
MASINATEHNIKA MHE0061. EKSAMIKÜSIMUSED. 1. Mis on sideme- e. toereaktsioon? Sidemeks nim kehi, mis kitsendavad vaadeldava keha liikumist. Sideme-ehk toereaktsioon jõud, millega side takistab kehade liikumist. 2. Milliste parameetritega iseloomustatakse jõudu? Jõuks nim. mehaanilise vastasmõju mõõtu. Ta on vektoriaalne suurus, teda iseloomustab arvväärtus (moodul), rakenduspunkt ja suund. 3. Tasapinnaline jõusüsteem ja selle tasakaaluks vajalikud tingimused. Jõusüsteem on kehale rakendatud mitme jõu kogum. Iga isoleeritud masspunkt on tasakaalus seni, kuni rakendatud jõud teda sellest olekust välja ei vii. Kaks absoluutselt jäigale kehale rakendatud jõudu on tasakaalus siis kui nad on moodulilt võrdsed, mõjuvad piki sama sirget ja on suunalt vastupidised. x F = 0; Fy = 0; M x = 0; M y = 0
EESTI MEREAKADEEMIA RAKENDUSMEHAANIKA ÕPPETOOL MTA 5298 RAKENDUSMEHAANIKA LOENGUMATERJAL Koostanud: dotsent I. Penkov TALLINN 2010 EESSÕNA Selleks, et aru saada kuidas see või teine masin töötab, peab teadma millistest osadest see koosneb ning kuidas need osad mõjutavad teineteist. Selleks aga, et taolist masinat konstrueerida tuleb arvutada ka iga seesolevat detaili. Masinaelementide arvutusmeetodid põhinevad tugevusõpetuse printsiipides, kus vaadeldakse konstruktsioonide jäikust, tugevust ja stabiilsust. Tuuakse esile arvutamise põhihüpoteesid ning detailide deformatsioonide sõltuvuse väliskoormustest ja elastsusparameetritest. Detailide pinguse analüüs lubab optimeerida konstruktsiooni massi, mõõdu ja ökonoomsuse parameetrite kaudu. Masinate projekteerimisel omab suurt tähtsust detailide materjali õige valik. Masinaehitusel kasutatavate materjalide nomenklatuur täieneb pidevalt, rakendatakse efekti
.......................................... 46 6.2.2 Pikisuunas koormatud naelad ...................................................................................................... 49 6.2.3 Põik- ja pikisuunas üheaegselt koormatud naelad....................................................................... 49 6.3 Poltliited .......................................................................................................................................... 50 6.3.1 Põiksuunas koormatud poldid...................................................................................................... 50 6.3.2 Pikisuunas koormatud poldid....................................................................................................... 52 6.4 Naagelliited...................................................................................................................................... 53 6.5 Kruviliited .....................................................................................
TERASKONSTRUKTSIOONID ABIMATERJAL 4/79 Georg Kodi TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL ehitiste projekteerimise instituut 3. TERASE OMADUSED TUGEVUSKLASSID N/mm2 Nimipaksus t < 40 mm Terase tugevusklass Voolavuspiir Tõmbetugevus Nihketugevus EC3 Vanem tähis fy fu fv S235 Fe360 235 360 135 S275 Fe430 275 430 158
Jalgrattaraamide tootmisel). 7. Liist- ja kiilliide (otstarve, eskiis, kommentaarid). On sobivad kasutada individuaaltootmisel, sest piisab universaal-tööpinkidel töötlemisest. Liistud, kiilud valmistatakse piisavalt muljumiskindlaist terastest. Standardsete liistude ja pikikiilude ristlõige b*h valitakse lähtudes võlli läbimõõdust, nende pikkused aga arvestades lubatavaid muljumispingeid. 8. Keermesliidete liigid. poltliide kruviliide tikkpoltliide 9. Klemmliited (liigid): ekstsentrikklemmliide, spiraalklemmliide. Enamasti kasutusel väntade ja hoobade võllidele kinnitamiseks, aga ka suuregabariidiliste, poolitatud konstruktsiooniga rihmarataste võlliga liitmiseks. NB! Suur disbalansioht! Vajalik poltide ettepingutusjõud Fv leitakse eelduse põhjal, mille järgi summaarne hõõrdejõudude moment Th=f*i*Fv*d tasakaalustab ülekantava momendi T (valemis i-poltide arv,
Üldiseloomustus. Keermeks nimetatakse detaili pinnale mööda kruvijoont valmistatud kindla kujuga soont. Keermesliidete tunnus on keermestatud elementide olemasolu. Nendeks elementideks võivad olla kas standardsed kinnitusdetailid või ühendatavate detailide keermestatud osad. Eelised: korduvalt lahtivõetav ja koostatav; suurte ja hästi kontrollitavate telgjõudude saamise võimalus; liide võib edukalt olla suvalises asendis; tänu masstootmisele standardsed kinnituselemendid (kruvid, poldid, mutrid) on kvaliteetsed ja suhteliselt odavad. Puudused: pingekontsentraatorite olemasolu; koormuse ebaühtlane jagamine keerdude vahel; keerme halb tsentreerimine. 50. Keevisliited. Üldiseloomustus. Keevisõmbluste tüübid. Keermesliited jagunevad polt-, kruvi- ja tikkpoltliiteiks. Keermesliite elemendid on Keevisliide detailide kogum, mis on keevisõmblusega ühendatud. Liide saadakse peapoldid, kruvid, tikkpoldid, mutrid, seibid ja keerme lukustuselemendid
1.4 Betooni klassid ja margid Projekteerimisel etteantavaid betooni kvaliteedi põhilisi näitajaid nimetatakse betooni klassi- deks või markideks. Klass või mark on betooni antud kvaliteedinäitaja üks normeeritud väär- tustest. Klass määratakse selle näitaja teatud tõenäosusega (tavaliselt 95%) garanteeritud suuruse jär- gi, mark selle näitaja keskmise suuruse järgi. Betoon- ja raudbetoonkonstruktsioonide korral on peamiseks betooni kvaliteedi näitajaks be- tooni tugevusklass (ehk lihtsalt betooni klass), mis väljendatakse betooni 95% tõenäosusega garanteeritud silindrilise või kuubikulise survetugevuse (s.o. vastava normsurvetugevuse) kaudu. Eurokoodeks 2-s tähistatakse klassi tähega C, näiteks klassi C25/30 korral betooni 95% tõenäosusega garanteeritud silindriline survetugevus fck = 25 MPa või kuubikuline surve- tugevus fcube,k =30 MPa, s.t., et 95%-l katsetatud silindritest või kuupidest ei või tugevus olla väiksem kui 25 või 30 MPa
Teras 1 10 1.7 Arvutustes kasutatavad materjaliomadused (temperatuuril - 40 0C ... + 100 C0) o E = 2,1×105 N/mm2; o = 0,3 - Poisson'i tegur E 2,1× 10 5 o G = = = 0,808 × 10 5 0,8 × 10 5 N/mm2; 2(1 + ) 2(1 + 0,3) o = 12×10-6 1/K - joonpaisumise tegur. o tugevusomadused sõltuvad terase tugevusklassist: - terasel S235 fy = 235 N/mm2; fu = 360 N/mm2; - terasel S275 fy = 275 N/mm2; fu = 430 N/mm2; - terasel S355 fy = 355 N/mm2; fu = 510 N/mm2; - terasel S450 fy = 450 N/mm2; fu = 550 N/mm2. Need tugevused kehtivad paksuseni t < 16 mm; paksemate elementide puhul on nad mõnevõrra väiksemad. Täpsemaid andmeid teraste tugevus- ja muude omaduste kohta saab standardist EVS-EN 10025. 1.8 Kasutatavaid ristlõikeid
Hälvete statistiline käsitlus. Hajuvus.
15. Hälvete kontroll. 2
Arvutite kasutamine
16. Eksamiküsimused 2
Z.Humienny, P.H.Osanna, M.Tamre, A.Weckenmann, L.Blunt, W.Jakubiec Geometrical Product
Specification. Course for Technical Universities. Warszawa, 2001.
T.Tiidemann. Mõõtmed ja tolerantsid. Kvaliteedikeskne praktiline käsitlus.Tallinn, TTÜ, 2000.
I.Märtson. Nimimõõde ja piirhälbed. Sari Masinaelemendid. Tallinn, Valgus, 1990
Zreitd F.B Dpfbvjpfvtyztvjcnm> cnfylfhnbpfwbz b ntxybxtcrbt bpvthtybz. V.>
Vfibyjcnhjtybt> 1979.
Cfhfyxf U.F. Dpfbvjpfvtyztvjcnm> cnfylfhnbpfwbz b ntxybxtcrbt bpvthtybz. V.>
Bplfntkmcndj cnfylfhnjd, 1991
Leyby-
V.Jaaniso Pinnasemehaanika 1. SISSEJUHATUS Kõik ehitised on ühel või teisel viisil seotud pinnasega. Need kas toetuvad pinnasele vundamendi kaudu, toetavad pinnast (tugiseinad), on rajatud pinnasesse (süvendid, tunnelid) või ehitatud pinnasest (tammid, paisud) (joonis 1.1). a) b) c) d) J o o n is 1 .1 P in n a s e g a s e o tu d e h i tis e d v õ i n e n d e o s a d .a ) p i n n a s e le t o e t u v a d ( m a d a l - j a v a iv u n d a m e n t) b ) p i n n a s t t o e t a v a d ( t u g is e in a d ) c ) p in n a s e s s e r a j a tu d ( tu n n e li d , s ü v e n d i d d ) p in n a s e s t r a j a tu d ( ta m m i d , p a is u d ) Ehitiste koormuste ja muude mõjurite tõttu pinnase pingeseisund muutub, pinnas deformeerub ja võib puruneda nagu kõik teisedki materjalid. See põhjustab
tsem. omadus terdumisel ja kivistumisel mitte muuta oma mahtu, mitte praguneda e. deformeeruda . absoluutset mahupüsivat tsementi ei ole, kuivades keskmine tsement pisut kahaneb. · jahvatuspeenus- mõjutab tsemendi kvaliteeti väga palju. Mida peenem seda parem. Sõel 4900 ava/cm2. sellest peab läbi minema vähemalt 85 % tsemendist. · tsemendi tihedus see on üsna kõikuv suurus. Puisteolek 1200 1300 kg/m 3; arvutuslikuks tiheduseks võetakse 1300, erimass 3,05 3,15 g/cm3. tsemendi tugevusklass kõige tähtsam tsemendi omaduste näitaja. Klass näitab tsemendist, liivast ja veest valmistatud standartsete proovikehade survetugevust N/mm2 peale 28p kivistumist normaaltingimustel. Peale survetugevuse kontrollitakse ka painde või tõmbetugevust. 2.5 Betooni tugevust mõjutavad tegurid ja tugevuse kontroll. Betooni tugevus: Tugevus on raske betooni tähtsaim omadus. Seepärast betooni tugevusklass survetugevuse järgi
annaabi.ee 
