hakkavad tegema oma kaubamärki, oli Carreras juba laulnud 24 erinevat ooperit nii Euroopas kui Põhja- Ameerikas ja oli teinud oma debüüdi maailma neljas suures ooperimajas - Viini Staatsoperis 1974, kui hertsog Mantua ooperis Rigoletto; Londoni Royal Opera House'is 1974, kui Alfredo ooperis La Traviata; New York Metropolitan Opera's 1974, kui Cavaradossi on Tosca ja La Scala Milanos 1975, kui Riccardo ooperis Ballo aastal Maschera. Ballo aastal Maschera on lahutamatult seotud nii tema kunsti kui isiklikku eluga. Carreras oli abielus Mercedes Perez'iga 1971. Nende poeg Alberto sündis aastal 1972, tütar Julia sündis 1977, päeval kui tal oli salvestus Ballo aastal Maschera Londonis. Carreras laulis sellel aastal üle 70 etenduse ning oli peaaegu pidevalt ümber maailma ooperimajades reisidel. Kuigi mitmes intervjuusid ta vihjas probleemidele ühendades rahvusvahelise ooperi karjääri pereeluga, tuli siiski 1992. Aastal lahutus, peale
versioon "Lombardlastest") · 1848: "Korsaar" ("Il corsaro") · 1849: "Legnano lahing" ("La battaglia di Legnano") · 1849: "Luisa Miller" · 1850: "Stiffelio" · 1851: "Rigoletto" · 1853: "Trubaduur" · 1853: "Traviata" · 1855: "Sitsiilia verepulm" ("Les vêpres siciliennes") · 1857: "Simon Boccanegra" · 1857: "Aroldo" (2. versioon "Stiffeliost") · 1859: "Maskiball" ("Un ballo in maschera") · 1862: "Saatuse jõud" ("La forza del destino") · 1867: "Don Carlos" · 1871: "Aida" · 1887: "Othello" ("Otello") · 1893: "Falstaff" Giuseppe Verdi järgi on nimetatud Verdi abajas Aleksandri saare Beethoveni poolsaarel Antarktika ranniku lähedal ja asteroid 3975 Verdi. Kirjandus · Franz Werfel, "Verdi" (biograafiline romaan). Saksa keelest tõlkinud ja järelsõna: Rita Tasa. Eesti Raamat, Tallinn 1996
bal masque'', millest oli juba varemgi oopereid kirjutatud. Kuna ooperi teemaks oli atentaat reaalselt elanud kuninga vastu, polnud kahtlust, et palju tuleb tegemist teha tsensoritega. Peale Verdi tehtud muudatusi, ei oldud siiski ooperiga rahul, muuta sooviti pea kõike, juhatuse libretol polnud tema ooperiga enam midagi ühist. Lõpuks otsustati tegevus viia Ameerika iseseisvussõja eelsesse Bostonisse ning nimed muuta. ,,Un ballo in maschera'' esietendus 1859. aastal Roomas. ''Maskiballi'' sisuks on armulugu kuninga ja tema peaministri naise vahel. Kuningapalees toimub ball, kuhu on saabunud ohvitsere, saadikuid, aadlike ning ka vandenõulased, kes kuningat tappa soovivad, ent kuningat huvitab vaid Amelia, peaministri naine, kellesse ta armunud on. Kuid kuna peaminister seda ei tea, tuleb ta kuningat vandeseltslaste eest hoiatama. Saabub ka ülemkohtunik, kes teavitab otsusest nõid Ulrica maalt välja saata
harmoonia. 7 Verdi ooperid Oberto, Conte di San Bonifacio - La traviata - 1853 1839 Les vêpres siciliennes - 1855 Un Giorno di Regno - 1840 Le trouvère - 1857 Nabucco - 1842 Simon Boccanegra - 1857 I Lombardi - 1843 Aroldo - 1857 Ernani - 1844 Un ballo in maschera - 1859 I due Foscari - 1844 La forza del destino - 1862 Giovanna d'Arco - 1845 Macbeth - 1865 Alzira - 1845 Don Carlos - 1867 Attila - 1846 La forza del destino - 1869 Macbeth - 1847 (uuendatud versioon) I masnadieri - 1847 Aida - 1871 Jérusalemm - 1847 Don Carlo 1872 - (esimene Il corsaro - 1848 uuendus)
· 1847: "Jeruusalemm" ("Jerusalem", 2. versioon "Lombardlastest") · 1848: "Korsaar" ("Il corsaro") · 1849: "Legnano lahing" ("La battaglia di Legnano") · 1849: "Luisa Miller" · 1850: "Stiffelio" · 1851: "Rigolettoa" · 1853: "Trubaduur" · 1853: "Traviata" · 1855: "Sitsiilia verepulm" ("Les vêpres siciliennes") · 1857: "Simon Boccanegra" · 1857: "Aroldo" (2. versioon "Stiffeliost") · 1859: "Maskiball" ("Un ballo in maschera") · 1862: "Saatuse jõud" ("La forza del destino") · 1867: "Don Carlos" · 1871: "Aida" · 1887: "Othello" ("Otello") · 1893: "Falstaff"
15. 1847: "Jeruusalemm" ("Jerusalem", 2. versioon "Lombardlastest") 16. 1848: "Korsaar" ("Il corsaro") 17. 1849: "Legnano lahing" ("La battaglia di Legnano") 18. 1849: "Luisa Miller" 19. 1850: "Stiffelio" 20. 1851: ,,Rigoletto" 21. 1853: ,,Trubaduur" 22. 1853: ,,Traviata" 23. 1855: "Sitsiilia verepulm" ("Les vêpres siciliennes") 24. 1857: "Simon Boccanegra" 25. 1857: "Aroldo" (2. versioon "Stiffeliost") 26. 1859: ,,Maskiball" ("Un ballo in maschera") 27. 1862: "Saatuse jõud" ("La forza del destino") 28. 1867: ,,Don Carlos" 29. 1871: ,,Aida" 30. 1887: ,,Othello" (,,Otello") 31. 1893: "Falstaff" KOKKUVÕTE Giuseppe Verdi teoseid iseloomustavad kõige paremini meloodia ja harmoonia. Selle geniaalse helilooja ainulaadse isiksuse ja muusika võlu pole kustunud tänini. Teda on korduvalt jäädvustatud kujutavas kunstis, temast on kirjutatud raamatuid ja vändatud
1845: "Alzira" 1846: " Attila" 1847: "Macbeth" 1847: "Röövlid" ("I masnadieri") 1847: "Jeruusalemm" ("Jerusalem", 2. versioon "Lombardlastest") 1848: "Korsaar" ("Il corsaro") 1849: "Legnano lahing" ("La battaglia di Legnano") 1849: "Luisa Miller" 1850: "Stiffelio" 1851: "Rigoletto" 1853: "Trubaduur" 1853: "Traviata" 1855: "Sitsiilia verepulm" ("Les vêpres siciliennes") 1857: "Simon Boccanegra" 1857: "Aroldo" (2. versioon "Stiffeliost") 1859: "Maskiball" ("Un ballo in maschera") 1862: "Saatuse jõud" ("La forza del destino") 1867: "Don Carlos" 1871: "Aida" 1887: "Othello" ("Otello") 1893: "Falstaff" Ühest näidendist: "Rigoletto" on Giuseppe Verdi ooper kolmes vaatuses Francesco Maria Piave libretole Victor Hugo näidendi "Kuningas lõbutseb" ("Le roy s'amuse") ainetel. Esietendus oli Veneetsias La Fenice teatris 1851 aastal. Tegelased: Rigoletto (bariton) Mantua hertsog (tenor) Krahvinna Ceprano (sopran) Marullo (bariton) Krahv Monterone (bass)
· 1847: "Jeruusalemm" ("Jerusalem", 2. versioon "Lombardlastest") · 1848: "Korsaar" ("Il corsaro") · 1849: "Legnano lahing" ("La battaglia di Legnano") · 1849: "Luisa Miller" · 1850: "Stiffelio" · 1851: "Rigoletto" · 1853: "Trubaduur" · 1853: "Traviata" · 1855: "Sitsiilia verepulm" ("Les vêpres siciliennes") · 1857: "Simon Boccanegra" · 1857: "Aroldo" (2. versioon "Stiffeliost") · 1859: "Maskiball" ("Un ballo in maschera") · 1862: "Saatuse jõud" ("La forza del destino") · 1867: "Don Carlos" · 1871: "Aida" · 1887: "Othello" ("Otello") · 1893: "Falstaff" Giuseppe Verdi järgi on nimetatud Verdi abajas Aleksandri saare Beethoveni poolsaarel Antarktika ranniku lähedal ja asteroid 3975 Verdi.
teada, millest ma võin unustada mõne aja pärast vaid teha savist inimeste nägu ehk teha maskid. Maskid võib riputada seinale, ja iga päev näha oma perekonda,keda pole rohkem elus. See on Aafrika mask, mida toob õnne. Maskidest Sõna ,,mask" etümoloogia on sama salapärane nagu mask isegi. Esimest korda ilmus sõna kasutusse 7. sajandil ning see arvatakse olevat ladina või indoeuroopa päritolu. Kunagine romaani sõna maska tähendas musta, hilisladina masca ja itaaliakeelne maschera aga nõida, vaimu, kummitust. Mitmetes kultuurides tõmmati võrdusmärk maski ja nõia vahele: näiteks nimetati Provence'i aladel nõidusega tegelejaid maskideks (les masques). Katalaani keeles tähendab mascara musta plekki, analoogseid tähendusi leidub teisteski keeltes, peamiselt reliktina säilinud murrakutes. Arvatavasti on põhjuseks just algne komme varjata oma nägu musta tahmakihiga. Keskajal hakati maske valmistama jõuluks tapetud sigade pead katvast nahast: tugev materjal
momenti” räägivad krahvinna igatsusest vanade ilusate aegade järele, kus ta oli õnnelik ja armunud koos krahviga. Ta on oma ruumides, üksi. Krahvinna meeleolu on melanhoolne, aga lootusrikas: ta on ju veel noor! Aariat lauldes soovib krahvinna krahvi taas endasse armuma panna, ta ei ole kaotanud lootust oma mees õigele teele juhatada, lootes iseenda meelekindlusele ja naiselikule kavalusele ning oma toatüdruku Susanna abile. 2. G. Verdi “Maskiball”/ “Un ballo in maschera” (1859). Libreto on kirjutanud Antonio Somma Eugène Scribe´i näidendi “Gustav III ehk Maskiball”/”Gustave III, ou Le Bal masqué” (1833) põhjal. Ooper leiab asset Bostonis 17. Sajandil. Ooperit peetakse Verdi hilise stiili kujunemise perioodi teoseks. Sisu: Krahv Riccardo on inglise koloonia valgustatud valitseja Bostonis (Charles II valitsusajal). Üks grupp aristokraate aga peab tema vastu vandenõu. Riccardo armastab Ameliat (salaja), kes on aga Renato abikaasa
versioon "Lombardlastest") · 1848: "Korsaar" ("Il corsaro") · 1849: "Legnano lahing" ("La battaglia di Legnano") · 1849: "Luisa Miller" · 1850: "Stiffelio" · 1851: "Rigoletto" · 1853: "Trubaduur" 16 · 1853: "Traviata" · 1855: "Sitsiilia verepulm" ("Les vêpres siciliennes") · 1857: "Simon Boccanegra" · 1857: "Aroldo" (2. versioon "Stiffeliost") · 1859: "Maskiball" ("Un ballo in maschera") · 1862: "Saatuse jõud" ("La forza del destino") · 1867: "Don Carlos" · 1871: "Aida" · 1887: "Othello" ("Otello") · 1893: "Falstaff" R. Wagner (1813-1883) oli saksa helilooja-romantik, dirigent, ooperite autor ja ooperiuuendaja, muusikateoreetik, -kriitik ja -kirjanik ning poliitikategelane. Ta avaldas suurt mõju 20. sajandi muusikutele. Richard Wagner sündis 22. mail Leipzigis politseiametniku Carl Friedrich Wagneri üheksanda lapsena
annaabi.ee 
