Lucanuse (39-65 pKr) teos ,,Bellum civile" (,,Kodusõjast") räägib Caesari ja Pompeiuse vahelisest kodusõjasti. Vabariiklik Rooma, kes on uhke oma vabaduse ja seaduslikkus üle, hukkub kodusõjas. 75. Milline teos arvatakse pärinevat Petroniuse sulest? Petroniuse (surnud 66 pKr) sulest arvatakse pärinevat satiiriline novell ,,Satyricon". Petroniuse teos on pikk, aga säilinud on üksikud lõigud, mis annavad siiski aimu, kuidas ülemklass Roomas elas. 76. Iseloomustage Martialise ja Juvenalise loomingut. Martialis (u 40u 102 pKr) on eelkõige epigrammiklassik. Ta kirjutas 1560 epigrammi, mis anti välja 15 raamatuna. Tema epigrammidel oli tohutu menu. Martialise epigrammid on teravad ja pilkelise puänteeritud, temaatikaks on lipitsemine imperaatorite ees ja obstsöönsste kasutamine. Juvenalis (u 60pärast 127) on tuntud eelkõige satiiri klassikuna. See zanr muutus tema loomingus iseäranis teravaks ja sageli liialdavaks. Juvenalis oli kirglik
Apuleiuse stiil on kordumatu, sõnavalik keeleuuenduslik, kõnekeelsed sõnad vahelduvad arhaismide ja neologismidega. Esineb külalist kordust, alliteratsiooni, assonantsi, parallelisme, sõnamänge. Autor parodeerib põhjakihtide kõnepruuki, kohtukõnepruuki ja eepikat. 55. Kes olid Plinius Vanem ja Plinius Noorem? Plinius Noorem oli vanarooma riigitegelane, jurist, kirjanik ja teadlane. Plinius Vanem oli vanarooma õpetlane, Plinius Noorema onu. 56. Iseloomustage Martialise ja Juvenalise loomingut Martialis ongi eelkõige epigrammiklassik kirjutas 1560 epigrammi, mis anti välja 15 raamatuna. Tema epigrammidel oli tohutu menu. Martialise epigramme iseloomustavad: 1) lipitsemine imperaatorite ees; 2) obstsöönsste kasutamine. Kasutas peamiselt eleegilist distihhoni. ( epigrammide loomisel ) Kirjanduslukku on Juvenalis jäänud satiiri klassikuna. Säilinud on 16 heksameetreis kirjtatud satiiri, mis ilmusid 5 raamatus. 57
Tänu suurele kirjanduslikule väärtusele, käsitluse lihtsusele ja selgusele oli P teos uusajal haritud ringkonnis harrastatud lugemisvaraks, avaldas tuntavat mõju kirjandusele. Renessansiaja teadlastele oli ta hästi tuntud. ,,Elulugude" alusel lõi Shakespeare oma rooma tragöödiad, ta oli ka Rousseau, Goethe ja Schilleri armastamatuid kirjanikke. Prantsuse kodanliku revolutsiooni tegelased, samuti dekabristid nägid P kangelastes vabariiklike vooruste kehastusi. 49. Iseloomustage Martialise ja Juvenalise loomingut Väljaspaistev epigrammatik, Kirjanduslik pärand koosneb 15 raamatust. Epigrammid menukad. Umbes 3 veerandit tavalises värsimõõdus (eleegiline distihhon), selle kõrval 11.silbiline värss ja kolijamb. Leidub ka trad. epigramme (hauakirjad, pühendused), kuid domineerib pilkeline sisu, mis määrabki ta loomingu iseloomu. Värssides möödub terve galerii kujusid. Paljudes epigrammides puudutab ta
järelpõlvedele? Tuntuim teos on ,,Paralleelsed elulood", mis on 46 eluloost koosnev sari( kuulsate kreeklaste ja roomlaste elulugude võrdlus paarikaupa). Plutarchose teoseid on väga palju loetud ning läbi ajaloo tsiteeritud, eriti keskajal. Mõjutusi on saanud nt kristlased, prantsuse ja inglise kirjandus, eriti draamakirjanikud (nt Shakespeare ,,Suveöö unenägu"): Rousseau, Goethe, Schiller; prantsuse kodanliku revolutsiooni tegelased, dekabristid, Belinski jt. 49. Iseloomustage Martialise ja Juvenalise loomingut Martialis oli epigrammatik. Tema kirjandusliku pärandi moodustavad 15 raamatut epigramme. ,,Vaatemängude raamat" Flaviuste suure amfiteatri avamise puhul; seeria. Tema epigrammides domineerib pilkeline sisu, need olid lihvitud, puändiga, neid plagieeriti. Iseloomulik oli lipitsemine keisrite ees, roppused, robustne sõnakasutus. Juvenalis oli satiiri klassik. Tema satiirid olid liialdatud ja teravad, kohati vihased ja piitsutavad
värsimõõdus. 115. Millises järjekorras võttis Rooma luule kreeka luulest üle erinevaid zanre? Milliste luulezanride puhul olid roomlased võrreldes kreeklastega originaalsed? Üle võetud: ajaliselt vastupidises järjekorras (kõigepealt hellenistlik lüürika, viimasena arhailine lüürika ja laulud) Eleegia Kreekas kaebe- ja leinalaulud, Roomas ka armueleegia. Satiir täiesti Rooma zanr. 116. Iseloomusta ladina epigrammi ja selle peamise autori Martialise loomingut. Epigrammid: eleegilises distihhonis, nn Phalaikose 11-silbikutes või kolijambides. Hellenistliku epigrammi eeskujul. Tavaliselt 210 värsirida. Lühikesed, (ootamatu) puändiga. Martialise loomingust: keisri, sõprade, patroonide kiitmine. Silmapaistvad juhtumid, kunstiteosed, ühiskonna pahed. Ka filosoofilised mõtisklused. 117. Kes on neoteerikud, mis olid nende kirjanduslikud põhimõtted ja tähtsus Roomas?
Lucanust peeti Vergiliuse järel tähtsuselt järgmiseks eepiliseks poeediks. Ta kirjutas eepikat, juhuluulet, näidendeid, proosat. Peateos: ,,Kodusõda" (,,Bellum civile") e ,,Pharsalia" 10 raamatus, mille süzeeks oli Caesari ja Pompeiuse vaheline kodusõda.Eepose sisu pärines peamiselt Liviuselt. Lucanus pidi L. Calpurnius Piso vandenõu ühe juhina endalt elu võtma. 75. Milline teos arvatakse pärinevat Petroniuse sulest? 76. Iseloomustage Martialise ja Juvenalise loomingut. Martialis · Martialis ongi eelkõige epigrammiklassik kirjutas 1560 epigrammi, mis anti välja 15 raamatuna. Tema epigrammidel oli tohutu menu. · Martialise epigramme iseloomustavad: 1) lipitsemine imperaatorite ees; 2) obstsöönsuste kasutamine. Juvenalis · Juvenalise eluloo kohta on vähe andmeid, tema kirjandus- ja retoorikaalane haridus oli kindlasti hea. · Kirjanduslukku on Juvenalis jäänud satiiri klassikuna.
Antiikajal oli lüürika lüürilistes värsimõõtudes luule. Rooma luules sarnanevad zanride nimed värsimõõtude nimedega. 115. Millises järjekorras võttis Rooma luule kreeka luulest üle erinevaid zanre? Milliste luulezanride puhul olid roomlased võrreldes kreeklastega originaalsed? Kõige varem võtsid roomlased üle epigrammi. Armueleegia on Rooma autorite leiutis, Kreekas see puudus. Lisaks on roomlaste leiutis satiir. 116. Iseloomusta ladina epigrammi ja selle peamise autori Martialise loomingut. Epigramm on kõige vanem kreeka luulest üle võetud luulevorm, värsimõõt on eleegiline distihhon. Sisu: hauaepigramm, poliitiline, seltskondlik, kirjanduslik, sõprus, armastus, inimsuhted. Mahult on minimaalselt 2 värsirida, pikemad kui 10 värssi. Stiilivõteteks sõnamängud ja puänt, sageli ebakindel autorsus. Martialis: teemadeks keisriülistused, lipitsus; sõprade/patroonide kiitus; filosoofilised mõtisklused elu üle; seksuaalsed teemad jt. Teosed:
Plinius Noorem oli Rooma riigitegelase ja kirjamehe Plinus Vanema ,,Loodusloo" autori õe- ja kasupoeg. Plinius Noorema tähtsus seineb tema kirjades (kus ta annab kaasaegsete iseloomustusi, kõneleb oma esinemistest senatis ja kohtus, reageerib päevasündmustele, arutab kirjandulikke küsimusi, kirjeldab loodust ja tähelepanuväärseid esemeid jne). Tuntud on kaks kirja Tacitusele, kus ta kirjeldab Vesuuvi purset 79.a ja oma onu hukkumist. 56. Iseloomustage Martialise ja Juvenalise loomingut Martialis 15 raamatut epigramme, põhivormiks eleegiline distihhon, teravad ja pilkelise puänteeritud lühikesed luuletused on kirjutatud mitmesuguste tüüpide aadressil ja mitmesugustest situatsioonidest lähtuvalt. Martialis on sageli frivoolne või koguni rõve, kuid fantaasiarikas. Temalt on õppinud peaaegu kõik hilisemad epigrammikirjutajad Juvenalis satiiri klassik, see zanr muutus tema loomingus iseäranis teravaks,
75. Milline teos arvatakse pärinevat Petroniuse sulest? ,,Satiricon" (antiikromaan) ja selle keskne osa ,,Trimalchio pidusöök". Eksootiline ainestik, räägib põhjakihtide/tõusikute elust (seiklused, erootika, grotesk, satiir jne), oluline ajalooliste viidete pärast. Teemaks vabaks lastud orja seiklused Rooma riigis, rändas linnast linna, põgenes. Trimalchiot kujutataks uusrikka vabaks lastud orjana, väga nõme, labane ja käituda ei oska. 76. Iseloomustage Martialise ja Juvenalise loomingut. Martialis oli epigrammatik. Tema kirjandusliku pärandi moodustavad 15 raamatut epigramme. ,,Vaatemängude raamat" Flaviuste suure amfiteatri avamise puhul; seeria. Tema epigrammides domineerib pilkeline sisu, need olid lihvitud, puändiga, neid plagieeriti. Iseloomulik oli lipitsemine keisrite ees, roppused, robustne sõnakasutus. Juvenalis oli satiiri klassik. Tema satiirid olid liialdatud ja teravad, kohati vihased ja piitsutavad. Ta
Milliste luulezanride puhul olid roomlased võrreldes kreeklastega originaalsed? Vanim kreeka luulest üle võetud luulevorm oli epigramm (3. ja 2. sajand eKr), aga ka bukoolika ja jambid (1. saj eKr). Laenati ka kreeka arhailise perioodi poeetide viljeldud värsivorme, mis said Horatiusele eeskujuks. Roomlased olid võrreldes kreeklastega originaalsed armueleegias Kreekas seda zanri polnud. 116. Iseloomusta ladina epigrammi ja selle peamise autori Martialise loomingut. Ladina epigramm oli esimene Rooma jõudnjud luulevorm (3. ja 2. sajand eKr). Selle eeskujuks oli kreeka hellenistlik epigramm. Värsimõõduks harilikult eleegiline distihhon. Eristati hauaepigramme, poliitilisi, seltskondlikke, kirjanduslikke, sõprust, armastust, inimsuhteid käsitlevaid epigramme. Epigramm on eelkõige määratletav oma lühiduse poolest, minimaalselt kaks värsirida, tavaliselt kuni kümme rida
/2. saj. eKr) · Eeskuju: kreeka hellenistlik epigramm · Värsimõõt: eleegiline distihhon · Sisu: hauaepigramm; poliitiline, seltskondlik, kirjanduslik, sõprus, armastus, inimsuhted · Maht: minimaalselt 2 värsirida, pikemad kuni 10 värssi · Stiilivõtteist sõnamängud ja puänt · Algul sageli kreeka eeskujude otsesed mugandused · Sageli ebakindel autorsus 116. Iseloomusta ladina epigrammi ja selle peamise autori Martialise loomingut. keisriülistused, lipitsus ; sõprade/patroonide kiitus ; silmapaistvad juhtumid, kunstiteosed jm filosoofilised mõtisklused elu üle; kirjanduslik poleemika ; ühiskonna pahede piitsutamine (satiiriline e pilkeepigramm) ; seksuaalsed teemad (palju obstsöönsusi) 10.4.10: hominem pagina nostra sapit (`mu lehekülg maitseb inimese järele') Tema epigrammid pannake kooliõpikute "lisasse" või tõlgiti 19. sajandil itaalia keelde.
hobueeslit varustada. Kuni köis kiikus, tilisesid need tuhat kuljust, siis aga vaikisid nad vähehaaval, ja kui mannekeen pendli-seaduse kohaselt, mis vesikella ja liivakella juba kõrvaldanud, lõpuks seisma jäi, polnud enam ühtki tilinat kuulda. Clopin näitas Gringoire'ile käega vana pingitükki, mis mannekeeni alla oli pandud: «Roni sinna otsa!» «Kurat võtku!» protesteeris Gringoire. «Ma võin kaela 85 murda. Teie puust järg lonkab nagu Martialise * distihhon: üks jalg heksameeter, teine pentameeter.» «Roni otsa!» käskis Clopin uuesti. Gringoire astus pingi otsa ja tal läks korda käte ja peaga balansseerides lõpuks tasakaalu leida. «Nüüd keera oma parem jalg vasaku taha ja tõuse vasaku jala varvastele.» «Kõrgeaulik härra,» vastas Gringoire, «teie tahate küll, et ma mõne kondi murran?» Clopin raputas pead. «Kuule, sõber, sa lobised liiga palju. Seletan sulle paari sõnaga, mis sul tuleb teha: sa pead
annaabi.ee 
