Hetkel kasutab maailm peamiselt IP aadressi 4 versiooni, mis on kasutusel aastast 1981. Esialgu kasutatakse IPv6 ja IPv4 rööbiti. IPv6 võeti kasutusele aastal 2004. Praegu kasutatakse IPv4 (IP version 4), mis kasutab 32-bitist adresseerimist ja tulevikus IPv6 (IP version 6), millel on 128-bitine adresseerimine. Üleminekuperioodil kasutatakse IPv6 aadressist ainult 32-bitist osa, et oleks võimalik protokollidevahelisi teisendusi teostavate marsruuterite abil kahe standardi kooseksisteerimine. IP aadresse jaotab ülemaailmselt Internet Assigned Numbers Authority (IANA), haldab DNS- i juurtsooni ja määrab Internetis kasutatavaid sümboleid ja arvkoode. IANA kuulubICANN-i alla. Põhjuseks uue internetiprotokolli väljatöötamiseks oli vajaduses suurema arvu IP- aadresside järele. Esialgu jagati aadresse pillavalt. IPv4-aadress on kaheastmeline (võrgu aadress ja hosti aadress) ning IPv4 32-bitine aadressiruum on hakanud ammenduma.
byname" "rpc" -> "rpc.bynumber" "netmasks" -> "netmasks.byaddr" "publickey" -> "publickey.byname" "netid" -> "netid.byname" "passwd.adjunct" -> "passwd.adjunct.byname" "group.adjunct" -> "group.adjunct.byname" "timezone" -> "timezone.byname" NIS-serverit kutsutakse traditsiooniliselt nimega ypserv. Keskmise suurusega võrgu jaoks piisab tavaliselt ühest serverist, suurte võrkude puhul tuleb serverite ja marsruuterite koormuse vähendamiseks kasutada mitut serverit ja erinevaid võrgusegmente. Serverid sünkroniseeritakse, tehes ühe neist ülemserveriks ja teised alluvserveriteks. Skeemid luuakse ainult ülemserveri hostis ja levitatakse sealt kõigisse alluvserveritesse. NIS-domeen See on kõigi hostide kogum, mis kasutavad NIS-i abil ühiselt osa süsteemi konfigureerimisandmetest. Kahjuks pole NIS-domeenidel midagi ühist DNS- domeenidega
samaaegselt ja selle eeliseks on väiksem võrgukoormus. 3. Leviedastuse (broadcast) puhul saadetakse info kõigile arvutitele samas kohtvõrgu segmendis mingi päringu teostamiseks (näiteks ARP või DHCP päringud). ● Pv6 puhul on erinevad aadresside tüübid: üksikedastus, multiedastus ja suvaedastus (anycast). Viimane aadressitüüp võimaldab vahetada infot ühelt arvutilt ühele mitme hulgast ja seda kasutatakse marsruuterite puhul ● IPv4 aadressideruum on piiratud, kuna aadress on vaid 32 bitine ja seetõttu on väga populaarne kasutada ühe avaliku IP aadressi jagamist paljudele kohtvõrgu arvutitele. ● IPv6 pakub lahenduse IPv4 aadresside nappusele kuna IPv6 aadress on 128 bitine. Kujundlikult on IPv6 aadressiruum nii suur, et sellest jätkub ligi miljon aadressi igale ruutsentimeetrile maakera pinnal. IPv6 aadressi muud eelised on
· ootab, kuni kõik teised jaamad on selle tõkestussignaali kätte saanud ja seejärel saadab kaadri välja · juhul, kui andmete edastamise ajal saabub tõkestussignaal mõnelt teiselt jaamalt, siis andmeedastus katkestatakse ja mingi juhusliku ajavahemiku möödudes tehakse uus katse AD-HOC- mobiilne ad hoc võrk Traadita ühenduste kaudu omavahel seotud isekonfigureeruv mobiilsete marsruuterite ja hostide võrk. LAN- Kohalik, harilikult firmasisene arvutivõrk, kus arvutitevaheline kaugus ei ületa 1000 m WAN- Arvutivõrk, mis kasutab järjestikliine ja mille ulatus ületab 1 km. CAN- Campus Area Network- Mitu omavahel ühendatud kohtvõrku , mis paiknevad piiratud territooriumil, näit. ülikooli- või sõjaväelinnakus. Controller Area Network- on sõnumil põhinev protokoll, mis on tehtud spetsiaalselt
Valguskaabel kiudoptiline kaabel (fiber-optic cable); kaasaegses admesides üha enam kasutatav edastusmeedium. Nullmodemi kaabel (null modem cable) kaabel kahe arvuti ühendamiseks jadaliidese kaudu. Jaamakaabel (drop cable) ühendab andmejaama kohtvõrgu magistraalikolmikuga. Magistraalkaabel peakaabel (trunk cable); magistraalvõrgu selgroona toimiv kaabelliin, millest lisaühendused hargnevad lüüside ja marsruuterite kaudu tööjaamadele, järguritele ja teistele lähivõrgu elementidele. Varjega bifilaarkaabel (varjega keerdpaar) ( STP, shielded twisted pair) kahest kokkukeeratud elektrijuhtmest koosnev ja varjestamata edastusmeedium. Varjeta bifilaarkaabel (varjeta keerdpaar) ( UTP, unshielded twisted pair) kahest kokkukeeratud elektrijuhtmest koosnev ja varjestatud edastusmeedium. Kaabelmodem (cable modem) modemseade, mis kaabel-TV-võrgus asetatakse
Igal hostil on ARP tabel, kus on kirjas o MAC aadress o IP aadress o aegumine otsitakse samas (alam)võrgus oleva hosti MAC aadress ARP päring saadetakse Ethernet leviaadressile ARP vastus saadetakse küsija MAC-aadressile Konvergentsus - Olukord, kus kõigil osapooltel on millestki ühesugune arusaam Näiteks võrgu ülesehitusest Marsruutimisprotokollid Kasutatakse marsruutimisinfo vahetamiseks marsruuterite vahel Protokolli abil teada saadud marsruute nim dünaamilisteks Käsitsi sisestatud marsruute nim staatilisteks Tegu on programmiga, mis jookseb marsruuteris ning muudab marsruutimistabelit Autonoomne süsteem - võrkude kogum, mida administreerib üks üksus o nim ka marsruutimisdomeen, administratiivne domeen o AS number o Internet jagatakse väiksemateks hallatavateks kogumiteks
(dedicated), ent ta võib samas olla ka Novelli või Windows NT serveri ülesannete kõrgusel. Kuna marsruuterarvuti on just koht, kuhu kontrollereid mitu pannakse, siis sinna passiivsed kontrollerid reeglina ei sobi. Kontrollereid saab laduda nii palju, kui palju on vaja ühendusliine samaaegselt kasutusele võtta. Arvutivõrkude ühendamisel võib mõnikord 128 kbit/s väheks jääda ja siis kasutatakse mitut So liini samaaegselt. Teine ja enamlevinud marsruuterite väljendusvorm on risttahukakujuline karbike. Sõltuvalttootjastj a mudelist annab ka viimaseid laiendada vastavalt sellele, mitut So või S2 liini sidepidamiseks kasutada soovitakse. Targemad marsruuterid omavad võimet näida samas võrgus asuvatele arvutitele ISDN- kontrolleritena, mis puhul võib iga töökoha arvutis jooksutada suvalist ISDN-tarkvara. See on igati abiks näiteks juhul, kui marsruuter täidab võrkude sidumise eesmärki, ent mõnel kasutajal oleks aeg-
igasse võimalikku sihtkohta (mitte lõpp sihtkohta vaid järgmise marsruuterini ). Kui uus marsruuter ühendatakse võrku siis ta saadab vastava ,,hello" sõnumi ,mille vastuseks on teiste poolt oma IP aadress. Ning kõik võrguseadmed jagavad omavahel oma teadmisi. 29. Distance vector marsruutimisalgoritm Distantsvektori puhul ei tea iga marsruuter võrgust kõike vaid märgistab oma distantsid teiste marsruuteriteni. Marsruuterite vahel liiguvad infosõnumid ,millega antakse edasi teavet ,et kelle kaudu saab mingisse sihtkohta kõige kiiremini. Vastavalt tekkivale tabelile teeb iga marsruuter otsuse. 30. Hierarhiline marsruutimine + Distantsvektori ja Link State puhul salvestavad marsruuterit informatsiooni teiste marsruuterite kohta. Kuid kui kasvab võrgu suurus siis kasvab ka selle informatsiooni maht kuni lõpuks hakkab see liialt võrku ummistama ja marsruuteritele üle jõu käima.
konfiguratsiooniteabest. OSPF võimaldab ka võrdhinnaga mitmeteelist marsruutimist ning ülakihi teenusetüübi (TOS) nõuetel põhinevat marsruutimist. Mõõte võib olla üks või mitu; ühe mõõdu korral TOS-marsruutimist ei toetata. Alamvõrgumaskid võivad olla muutuva pikkusega, nii et IP-võrgu saab tükeldada erisuurusteks alamvõrkudeks. 22. Marsruutimisalgoritmid. Marsruutimine on saatjast saajani "hea" tee leidmine võrgus. "Hea" tee tähendab üldjuhul minimaalset läbitud marsruuterite arvu. Võrk koosneb võrgusõlmedest ning nende vahel olevatest füüsilistest ühendustest. Marsruutimisalgoritmide puhul jälgitakse tee optimaalsust, lihtsust, töökindlust, kiiret koodnumist (mis on kõigi marsruuterite kokkuleppeprotsess optimaalsete teede osas) ja paindlikkust. Marsruutimisalgoritme klassifitseeritakse tüübi järgi: Staatilised ja dünaamilised. Staatilisi marsruutimisalgoritme on üldse raske algoritmideks pidada. Siin
nõuded * „Targad“ lõppkasutajad, suudavad kontrollida, vigadest taastuda * Võrk lihtne, komplekssus võrgu servades * Mitmed ühendusviisid erinevate omadustega ATM: * Arenenud telefonindusest (kindlad ajalised nõudmised, vajalik garanteeritud teenus) * Keerukus võrgu sees, otspunktid „rumalad“ (telefoniaparaadid) 30. Marsuutimine, marsruutimisstrateegiad Eesmärk – leida andmete jaoks „hea“ tee lähtepunktist sihtpunkti läbi marsruuterite. Kasutatakse graafiteoreetilist abstraktsiooni: sõlmed – ruuterid, kaared – füüsilised ühendused Tee „headus“ tähendab reeglina madalat ühenduskulu (rahalist, ajalist, väheste ummikutega). Strateegiad: Kas globaalse või hajutatud infoga: Globaalne – kõik ruuterid omavad infot topoloogia, ühenduskulude kohta (Link state algoritmid). 19
Vers IHL Type of Service Total Length Identification Flags Fragment offset Time to Live Protocol Header checksum Source addR Destination addR Options Padding Vers versiooni number Fragment offset tükikese number Time to Live number mis määrab ära paketi eluea (max läbitavate marsruuterite arv) Header checksum päise kontrollsuurus Source addR aadress kust pakett välja saadeti Destination addR aadress kuhu pakett jõudma peab Options lisainformatsioon Padding kontrollimiseks vajaminev informatsioon UDP (User Datagram Protocol) on ühenduseta edastusega transpordikihi protokoll, mida kasutavad näiteks DNS, NFS v2 ja Talk. Ühenduseta edastus tähendab seda, et kliendi masinast saadetakse UDP datagrammi sisaldav IP
leidis kasutust raadiotelegraafi juures. Harvem ja vaiksemas mahus kasutab tavaline Ad-hoc on iseseadistav võrk, kus seadmed arvutikasutaja käituvad ruuteritena ning võivad oma asukohta voimalust laadida asju ules (meil saatmine , faili ruumis muuta. laadimine ad hoc võrk omavahel seotud isekonfigureeruv serverisse ,suhtlusprogrammid). marsruuterite ja Pakutakse ka voimalust votta selline uhendus ,et hostide võrk, millel võib olla suvaline topoloogia. ules- ja Kuna allalaadimise kanalid oleks vordselt jaotatud marsruuterid võivad kiiresti ühest kohast teise ,soltuvalt siis liikuda ja ümber kasutaja vajadustest. organiseeruda, siis muutub ka võrgu topoloogia *Signaalide puhul on keeruline signaali
marsruuteriks või lühidalt lihtsalt ruuteriks (router) Marsruuter (router) on funktsionaalüksus, mida üldjuhul kasutatakse kohtvõrkude ühendamiseks kaugvõrgu kaudu. Kuna punktist A punkti B pääseb enamasti rohkem kui üht teed mööda, siis tegelevad marsruuterid ka parima tee valimisega, vahetades selleks omavahel marsruutimisinfot. Tee headust mõõdetakse muuhulgas hüpete ehk hoppide arvuga (hop) - see on algus- ja lõpp-punkti vahele jäävate marsruuterite arv. Levidomeen – etherneti võrgusegment (seadmed, mis „näevad“ sama broadcast paketti) Marsruuter jagab võrgu levidomeenideks 60. Mida näitab diskreetimissagedus ja milline on tema minimaalne vajalik väärtus Diskreetimissagedus ehk näiduvõtusagedus ehk sämplimissagedus (ingl sampling rate, sampling frequency) on sagedus, mis määrab pideva signaali diskreetimisel saadud üksikväärtuste – diskreetide – arvu sekundis
//// Selle asemel, et lihsalt loendada hoppide arvu, võtab OSPF oma rajakirjelduste aluseks "lingiolekud", mis arvestavad täiendavat võrguinformatsiooni. OSPF lubab kasutajal lisada antud hostimarsruuterile maksumuse mõõtmise funktsiooni, nii et mõnda rada eelistatakse teistele. OSPF toetab muutuvat võrgu alamvõrgu maski, nii et võrku on võimalik jaotada alamvõrkudeks. RIP'i toetatakse OSPF'i sees ühendusteks marsruuterist lõppjaama. Kuna on juba kasutusel palju RIP-võrke, siis marsruuterite tootjad lisavad harilikult OSPF marsruuteritele ka RIP toe. /// EHK OSPF kuulub Intra-AS-routingu alla. See on avatud s.t. avalikult kättesaadav. Kasutab link state algoritmi. ==> BGP - (border gateway protocol). Kuulub inter-AS routingu alla. Kasutab path vector protocol'i, see on sarnane distance vector protokolliga. // BGP ruudib võrke (AS-e), mitte individuaalseid hoste. /// Mida BGP ruuter teeb? Võtab vastu ja filtreerib otsestelt naabritelt
Selle asemel, et lihsalt loendada hoppide arvu, võtab OSPF oma rajakirjelduste aluseks "lingiolekud", mis arvestavad täiendavat võrguinformatsiooni. OSPF lubab kasutajal lisada antud hostimarsruuterile maksumuse mõõtmise funktsiooni, nii et mõnda rada eelistatakse teistele. OSPF toetab muutuvat võrgu alamvõrgu maski, nii et võrku on võimalik jaotada alamvõrkudeks. RIP’i toetatakse OSPF’i sees ühendusteks marsruuterist lõppjaama. Kuna on juba kasutusel palju RIP-võrke, siis marsruuterite tootjad lisavad harilikult OSPF marsruuteritele ka RIP toe. /// EHK OSPF kuulub Intra-AS-routingu alla. See on avatud s.t. avalikult kättesaadav. Kasutab link state algoritmi. ==> BGP - (border gateway protocol). Kuulub inter-AS routingu alla. Kasutab path vector protocol’i, see on sarnane distance vector protokolliga. // BGP ruudib võrke (AS-e), mitte individuaalseid hoste. /// Mida BGP ruuter teeb? Võtab vastu ja
Eri AS-idesse kuuluvad ruuterid vahetavad üksteisega infot selle kohta, missugusesse AS-i saab ühendada missuguse AS-i kaudu. 35. Marsruuterid Marsruuterid on võrgukihi seadmed, mis tegelevad datagrammide (ehk võrgukihipakettide) edastamisega. Marsruuter loeb datagrammide päistest sihtmarsruuteri aadressi ning valib selle järgi järgmise marsruuteri, millele pakett edastada. See, mis andmed on datagrammi sisus (payload), ei mõjuta marsruuterite tööd, sest ruuterid ei jooksuta rakenduse- ega transpordikihi protokolle. Igal ruuteril on marsruutimistabel. Ruuter loeb temasse saabuva datagrammi päist ning otsib tabelist päises asuva sihtaadressi järgi, millise ühenduse kaudu datagramm edasi saata. Tähtsamad elemendid: ● Sisendpordid (input ports) - siia tulevad datagrammid ● Switching fabric - väike võrk ruuteris, mis ühendab sisend- ja väljundpordid
Kui sild ei tea, kuhu ta peab paketi edasi saatma, siis ta saadab selle edasi kõikidesse võrkudesse, välja arvatud sinna, kust see pakett tuli. Sildadega ei panda kokku suuri võrke, sest tekivad marsruutimisprobleemid. Sillad toimivad hästi siis, kui kahe otspunkti vahel on üksainus tee. Kui me teeme sellise võrgu, kus on mitu teed, et pääseda ühest kohast teise, siis sildadel hakkavad tekkima probleemid. Marsruuterite juures kasutatakse mitut teed, sest see annab võimaluse valida parimat marsruuti, kui näiteks üks on hõivatud ja teine ei ole. Sillad mis toetavad puu algoritmi on võimalised tsüklilistest graafidest jagu saama. Graaf käiakse läbi ja visatakse teatud teed välja, et saada puukujuline struktuur. Lõppkokkuvõttes see ei ole ikkagi tulemuslik. Sild on võimeline kokku ühendama erinevat tüüpi Etherneti võrke ehk nii 10 Mbit/s kui ka 100 Mbit/s võrke omavahel
annaabi.ee 
