salveid ja münti) ja 2 küünt purustatud küüslauku (maitseained on arvestatud 500 g kohupiima kohta, kui teed 2 väikest sõira, pane veidi vähem) Kuumuta piim keemiseni ja pudenda sinna sisse kohupiim. Hoia kuumana, aga ära keeda!, kuni potti tekib piima asemele valkjaskollane läbipaistev vedelik, mis on vadak. Selleks läheb aega vast mõni minut. Segada pole samal ajal tarvis. Nüüd vala kohupiim marliga vooderdatud sõelale ja lase seal nõrguda 15 min. Sulata potipõhjas või ja lisa kohupiim. Sega hoolikalt, kuni moodustub ühtlane mass. Nüüd lisa soolaga lahtiklopitud munad ja maitseained. Pidevalt segades kuumuta (kuid taas- ära keeda!) umbes 5 minutit. Kasta kauss või sügavam supitaldrik külma veega märjaks ja suru kohupiimamass sinna sisse. Lase külmkapis hanguda. Lõika parajad viilakad ja naudi!
Haljaspistikuid lõigatakse juunis enne jaanipäeva. Kuna haljaspistikud sisaldavad vähe varuaineid on oluline neile jätta mõned lehed, kuid pistiku alumine leht eemaldatakse. Haljaspistikute juurdumise üheks eelduseks on nende veesisaldus. Seega on soovitav lõigata pistikud puitumisstaadiumi alguses ja materjal kogutakse emataimelt varahommikul, kui taimede turgor on kõrge. Lõigatud võrsed pannakse ämbrisse vette ja kaetakse pealt marliga, et lehed ei närbuks. Paljundamiseks on sobilik võrsekeskmine osa, kui kasutatakse ka võrse ülemist osa, kuid siis näpistatakse latv ära. Alumine kaldus lõige tehakse kuni 0,5 cm pungast allpool, ülemine lõige aga kuni 1 cm ülemisest pungast kõrgemalt. Haljaspistikute pikkus on (5) 7-8 cm ning neile jäetakse 2-3 lehte. Juurduma pannakse need istutuskasti või kilerulli. PISTIKUTE JUURDUMINE Pistikud istutatakse poolkaldu 1,5-2 cm sügavusele ning vahekaugusega 2×4 cm.
.. : plastikkotid (vale) plastmassämber (vale) kaanega ja plastikkotiga prügikast (õige) kartongist kast (vale) 16. Toitu käitlev töötaja, kelle käel on haav või lõikehaav... : ei või tööd jätkata (vale) võib tööd jätkata ülemuse loal (vale) võib tööd jätkata, kui haav on kaitstud veekindla kattega (õige) võib tööd jätkata, kui haav on kaitstud suvalise plaastri või marliga (vale) 17. Milliste vahenditega saab toitlustusettevõttes kõige paremini ära hoida hiiri ja rotte? : pidades kassi (vale) kasutades rotimürki ja lõkse (vale) ladustades toidukaupa korrapäraselt riiulitel ja kappides ning hoides puhtust (õige) pannes pimedates ruumides tuled põlema (vale) 18. Külmkapis tuleb hoida toitu temperatuuril kuni... : +2 kraadi (vale) +4 kraadi (vale) +6 kraadi (õige) +10 kraadi (vale)
kaaliumi, kaltsiumi, joodi jt mineraalaineid ning vitamiine. Õunaäädika valmistusviise on mitu, annan neist ühe. Vahenditeks võtke suur nõu (klaasist, savist jm, mitte metallist), köögiviljapurusti (köögikombain), nuga, taldrik, marli. Parima maitsega äädikas saadakse hilissügisestest õuntest -- need sisaldavad palju suhkrut. Õunapudrule valatakse leige vesi (0,5 l vett 0,4 kg õunapudru). Nõud ei tohi ääreni täita, sest segu hakkab käärima. Nõu hoitakse 10-15 päeva marliga kaetult 20-30°C pimedas ja segatakse 2-3 korda päevas puulusikaga. Kui on tegemist hapude õunte või mahlapressimisjääkidega, võib käärimise kiirendamiseks lisada veidi suhkrut ja pärmi ning paar viilu juuretisega leiba või emalahust. Siis pannakse segu marlikotti ja mahl pigistatakse välja. Kurnatakse veelkord läbi kahekordse marli ja pannakse purki. Igale liitrile lisatakse 50-100 g suhkrut või mett (magusate õunte puhul vähem).
saabumiseni. 3 Mille järgi hindad haavade tõsidust? Too välja võrdlus/erinevused pindmise haava, väikese haava ja suure haava korral esmaabi võtetes! Pindmine haav on venoosse vereeritusega, pole ohtlik, tupsutan ning seon vajadusel kinni või katan mõne olemasoleva riidetükiga. Väike haav- lasen algul veritseda (väljutab mikroobid), enamasti jääb verejooks iseeneslikult kinni, tupsutan desinfitseeriva vahendiga, vajadusel katan plaastriga või marliga. Suur haav- venoossel haaval asetan suure imava padja haavale ja seod kinni. Arteriaalse puhul tõstad jäseme kõrgemale südamest ning sulen rõhupadjaga. 4 Kuidas tegutsed kui peale traumat (autoavarii) on inimene kahvatu jumega, nahk on külma higiga kaetud, inimene ei suuda korralikult ärkvel püsida ja kaebab valu alakõhu piirkonnas? Sisemise verejooksu kahtlus. Inimene on soki seisus. Kutsun kiirabi, istuv asend, ei liiguta
Väiksemad kalad lagunevad keetmisel ja sobivad rohkem hautamiseks ja praadimiseks.Kalu võib keeta tervelt, suuremate fileetükkidena, portsjontükkidena, kalarullidena. Suuremad kalad ja paksem filee pannakse keema soolaga maitsestatud külma või leigesse vette, väikesed kalad ja kalatükid kuuma vette. Otstarbekohane on kasutada spetsiaalset restiga kalakeedunõu; selle puudumisel asetatakse kalad keema puhta marliga, mille abil saab keedetud kala veest välja võtta, ilma et ta laguneks. Vesi peab kalu parajalt katma; lisatakse ka tükeldatud maitsevili, pipart, loorberilehti ja pisut äädikat või kurgimarinaadi. Viimased on eriti vajalikud tursa, säga, lutsu ja linaski keetmisel.Lõhe, forelli ja siia keetmisel lisatakse maitseaineid tagasihoidlikult, sest neil kaladel on niigi meeldiv maitse, mida vürtsid võivad rikkuda.Kalu keedetakse nõrgal tulel. Väikeste kalade ja kalatükkide keedu-
Et vähendada loomulikku kadu peaks trümmi temperatuur olema vahemikus -18 kuni -200C. Temperatuuride kõikumine trümmis soosdustab kaalukadu. Ideaalne trümmi õhu niiskus on selline, et aurude rõhk liha kudedes ei ületaks õhus oleva veeauru rõhku. Õhu niiskus peab olema 90 kuni 95% piirides. Et vältida liha kuivamist peab õhu liikumine trümmis olema minimaalne. Kuivamise aste sõltub liha rasvasusest, liha paigutusest trümmis. Kaalukao vältimiseks võib liha katta riidega - marliga, kanvaaga, musliiniga. Kõige parem on liha meritsi transportida vähemalt kuu peale tapmist. Ligikaudu aasta laos seisnud külmutatud liha pole soovitav transportida, kuna liha on võinud kaotada oma toiteväärtuse. Kaua seisnud liha on tumedat värvi ja rasv on teralise struktuuriga. Liha, millel ilmnevad hallitusplekid veoks vastu ei võeta. Jahutatud liha transporditakse ülesriputatuna. Teki ja liha vahele peaks jääma 15 kuni 20cm vaba ruumi
1. Suru kohupiim läbi sõela. 2. Kuumuta piim keemiseni, lisa kohupiim ning keeda tasasel tulel, kuni eraldub vadak. 3. Aseta saadud mass sõelale nõrguma. 4. Sulata või, lisa nõrgunud kohupiima-piimamass, maitsesta soola ja köömnetega ning sega ühtlaseks. 5. Lase massil veidi jahtuda. 6. Lisa lahtisegatud munad. 7. Kuumuta pidevalt segades 3-5 min. Hoidu keetmisest! 8. Pane saadud mass külma veega kastetud vormi või kahekordse niiske marliga kaetud sõelale nõrguma. Serveerimine: 1. Kummuta nõrgunud sõir sõelalt serveerimisnõule. 2. Tükelda 3. Temperatuuril 2-6 C *Tugevama maitse saamiseks võib köömned eelnevalt röstida. *Sõira võib lisada mitmesuguseid ürte, samuti kala- ja lihatooteid, seeni ning köögivilju. Samuti värskeid, kuivatatud ja suhkurdatud puuvilju ja marju, pähkleid, rosinaid. Leivaparfee marjapüreega
19 Kalade vinnutamine Meil püütavatest kaladest vinnutatakse peamiselt lesti, vimbu, säinaid, latikaid, siigu ja räimi. Kaladel tuleb kõrvaldada lõpused ja sisikond ning pühikad kõhukoobas niiske riide või lapiga puhtaks. Pärast seda panna kalad soola(1kg puhastatud kala kohta 3-4 sl. soola) ja lasta kuni 24 tundi soolduda. Siis ajada kalad peadpidi nöörile mis on varjulises ja tuulises kohas. Kalad tuleb katta soolvette kastetud marliga. Väiksemaid kalu tuleb kuivatada umbes nädal, suuremaid 10 päeva või kauemgi. (joons 6) Joonis 6. kalade kuivatamine 20 Kalade suitsutamine Kalade suitsutamiseks peaks olema suitsuahi, mis ehitatakse tavaliselt elumajast eemale varjulisse kohta. Kõige lihtsam on suitsutada väiksemaid kalu, nagu lesti, ahvenaid, rääbiseid, räimi jt. Väiksemaid kalu suitsutatakse koos sisikonnaga. Kalad
Suurematele kaladele tehakse riputamiseks silmus ümber saba. Kala kõhukoopa laialihoidmiseks võib sinna asetada paar puupilbast. Kuivatamiseks sobib näiteks päikese eest varju jääv majasein, kus katuseräästas varjab vihma eest. Kalad asetatakse nii, et nad ei puutuks üksteisega ega seinaga kokku - õhk peab igalt poolt ligi pääsema, siis kuivavad kalad kiiresti ja ühtlaselt. Kärbeste kaitseks kaetakse kalad marliga. Saaremaal kuivatatakse lesta kahe marli vahele pandult pesunööril (vihmaga peab nad nöörilt küll ära korjama). Iga 4 kuni 5 päeva tagant keeratakse kalu ja kontrollitakse, et neile ei ole tekkinud hallitust ega leidu kärbeste mune. Vajaduse korral puhastatakse ja hõõrutakse kalu peene soolaga. Mai- ja juunikuu on meie oludes parim kalade kuivatamise aeg, siis on õhuniiskuse protsent kõige madalam ja temperatuur kõrgem. Kuivatamiseks kulub 20 kuni 30 päeva.
korrutamine, e = E RH, 2) psühromeetriga moodetud kuiva ja marja termomeetri naitude sisestamine Tegijapoiss 2010 psuhromeetrilisse valemisse. Suhteline ehk relatiivne niiskus Õhus tegelikult oleva veeauru rõhu suhe samal temperatuuril õhku küllastava veeauru rõhusse , harilikult väljendatakse protsentides. RH= e/E*100% (RH=Relative Humitidy) Psühromeeter. Kahest ühesugusugusest termomeetrist koosnev seade, milles ühe termomeetri reservuaari niisutatakse (marja marliga). Auramise tõttu langeb marja termomeetri nait ehk lugem. Kuiva ja marja termomeetri naitude vahet nimetatakse psühromeetriliseks diferentsiks. Veeauru rohk e arvutatakse psuhromeetrilisest diferentsist psuhromeetrilise valemi abil. Vt aspiratsiooni psuhromeetri joonist, M. Jurissaar (1998) "Meteoroloogia", lk 22. Psühromeetriline valem. See on valem veeauru rõhu arvutamiseks kuiva ja marja termomeetri naitude jargi. e= E(märg) K(t(kuiv) t(märg)) p
pannkoogi taignale, ka nõgesepirukasse. Nõgeselehti võib hapendada, marineerida, soolata, sügavkülmutada. Hapendamiseks võetakse nõgeselehti üksikuna või koos hapuoblika ja naadiga. Esmalt pestakse ja lastakse veidi vees liguneda. Seejärel valatakse sõelal peale keev vesi ja lastakse veidi seista. Pannakse purki vaheldumisi soolaga (1 kg taimede kohta 40 g soola), vajutatakse mahla ilmumiseni ja lisatakse vähehaaval purki juurde, kuni mahl peale ilmub, kaetakse marliga, peale asetatakse raskus. Hoitakse hapnemiseni toatemperatuuril ja seejärel asetatakse külma. Nii saamegi talveks suurepärase lisandi, salati prae kõrvale. Nõgeselehti teeks korjame siis, kui nad õitsevad. Kuivatada tuleks kiirelt, pimedas ja tuulises kohas, et lehed säilitaks rohelise värvuse. Ka kuivatatud lehti saab lisaks teele kasutada ka toidus (suppides, küpsetistes, putrudes, vormiroogades). 24
Pilt: Võrgendikoi. Pilt: Lehtedest toituvad röövikud. Pilt: Võrgendikoid on rüüstanud toominga. Kuidas jälgida sääse arengut? Lahtiste silmadega ringi käies märkad veekogudes, vahel ka väikestes lompides või vihmaveenõudes veepinnal ,,rippuvaid" sääsevastseid. Samuti satub neid kahvapüügil saagi hulka. Vastsete arengu uurimiseks pane neid madalasse akvaariumi või klaaspurki koos sama veega, millest nad leidsid. Kata anum pealt marliga. Koorunud sääskede tarvis aseta purki oksake või kõrs, et valmik saaks veest välja ronida. * Vaatle, milline on vastsete välimus ja asend hingamisel. * Püüa määrata, kas tegu on laulusääse või hallasääsega. * Jälgi arengujärkude kestust ja koorumist. Lisa leiad raamatust ,,Euroopa magevee-elustik", Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2008. --- 61 Kirbu areng ja arengujärkude arvukus Lemmiklooma eest hoolitsedes on oluline jälgida looma tervist ja teha regulaarselt
Paigal olles ei ole kinnine luumurd elu - Haavad. Peamine nõue haavade sidumisel on puhtus. ohtlik. Lahtise luumurruga võib kaasneda tuiksoone vigas- Samal ajal ei tohi haava puudutada ega pesta. Suurema tus ja seetõttu suur verekaotus. Sel juhul tuleb lõigata mustuse korral tuleb pühkida ainult haava ümbrust ste- riided jäseme ümbert lahti, peatada eespool kirjeldatud vii- riilse vati või marliga. Seejärel määritakse haava ünibrust sil verejooks ja haav kinni siduda. joodiga, kuid nii, et jood ei satuks haava. Enne sellise vigastusega kannatanu tõstmist või edasi- Haava sidumisel kaetakse see esmalt kinni mitmekord* transportimist tuleb luumurd lahastada, kuna vastasel kor- selt kokkupandud marlist kattega, mis peab ulatuma üle ral võib kinnine luumurd muutuda lahtiseks ja tekitada haava äärte
annaabi.ee 
