Oli monokultuurne- suhkrupeet. Castro- heast perekonnast, Mehiks omandas partisani oskused. · 1962 a. · Osalejad: USA (Kennedy), NKL (Hrustsov), Kuuba (Castro). · Sündmused: 1956 laev tõi Kuubale revolutsinääre, eesotsas Castroga, 1959 sai võimule. Castro hakkas ettevõtteid riigistama. USAga suhted halvenesid. 1961 NKL ostab Kuuba suhkru ära, et nö aidata. Vastutasuks tahtis NKL kuubale raketibaase rajada. 1961-62 Castro kuulutab end marksistiks. USA luurelennukid said infot, mis Kuubal toimub (baasid). Tegid merepiiri, seda ei tohitud ületada. NKL saadab laevad Kuubale relvadega, pidi olema sõjavalmidus. Lõpuks Hrustsov tunnistab seda piiri. USA ja NKL leppisid kokku, kui NKL koristab oma baasid siis jääb Castro võimule ja Türgis, Kreekas vähendatakse ÜRO vägesid. Mõlemad pooled nõustusid. · Tagajärjed: Reaalne sõjapuhkemise oht. Peeti vajalikuks võidurelvastumist. Kuubale:
Selle tõttu tekkisid Bretonil teravad konfliktid liikumise antiautoritaarse, algusaegade nihilismile ja anarhismile truuks jääva tiivaga (sinna kuulus m. h. Salvador Dalí). Bretoni teine sürralistlik manifest, mis avaldati 1930. aastal, tegeleski sürrealismi filosoofiliste implikatsioonide uurimisega. 1935. aastal astus parteist siiski välja ka Breton ise, kuid jäi 5 elu lõpuni veendunud marksistiks. 1938. aastal Mehhikos viibides avanes tal võimalus kohtuda Trotskiga, kellega koos nad kirjutasid järjekordse manifesti pealkirjaga ,,Iseseisva revolutsioonilise kunsti toetuseks" (,,Pour un art révolutionnaire indépendent"). Kui Prantsusmaa okupeeriti Saksa vägede poolt, põgenes Breton USAsse. 1942. aastal korraldas ta Yale'i ülikoolis sürrealistide näituse ja kirjutas seal veel ühe manifesti. 1946.
sai siiski edasi, nii et ta ilmselgelt kiirustas mürgivõtmisega. ta ei kuulunud akadeemilisse sfääri, kirjutas esseid. teda hakati avastama alles 60ndate lõpus ja 70ndatel. pärand on väga rikkalik. eesti keeles on teda tõlgitud, näiteks LRis ilmunud artiklite valik. «kunstiteos selle massilise reprodutseeritavuse ajastul» 1936 tegeleb samade probleemidega nagu adorno (nad arutavad ja vaidlevad omavahel) ka b lähtekohaks oli marxi idee ühiskondade arenemisest. ta peab ennast marksistiks, aga temas on ka tõmme müstika ja religiooni suunas. väidab, et kapitalismis on olemas tõmme enda lagunemise suunas. tema mõttekäik puudutas pigem pealisehitust. progressikäsitluses on nad vastuolulised. marx eeldas, et kui revolutsioon toimub, saavad vastuolud ületatud. b jaoks oli progress ise probleem, progress vajas seismapanemist ja revolutsiooni mõte oleks progressi peatamine. kui marxi jaoks oli
Egoterviklikkus väljendub selles: "Olen see, kes ma olen, ja olen teinud seda, mida ma olen teinud." Kahetsustunne mida oleks võinud teistmoodi teha (raisatud elu).Ei põe tegemata jäänud asjade pärast. Kui kriisi ei ületata edukalt, tekib kahetsustunne, meeleheide. 11. Fromm Peetakse ka filosoofiks ja sotsioloogiks. Eesti keeles on kolm raamatut. 1) ,,Armastuse kunst" , 2) ,,Omada või olla" (tema põhiteos) 3) ,,Psühhoanalüüs ja zen-budism" Pidas end marksistiks. Ta on terav kapitalistlikku ühiskonna kriitik. Marksistlikke ideede propageerijaks. Kasutab mõisteid. Võõrandumine- Tema meelest on kaasaaegsest ühiskonnas kolme liiki võõrandumist- 1)majanduslik klassikaline marksistlik lähenemine- inimene ei kontrolli oma tööprodukti. Töö on muutunud palga saamiseks ja elatusallikaks, ei paku rahulolu, kontroll puudub.2) Sotsiaalpoliitiline- nt inimesed pole kunagi rahul sellega, kes valitakse
Egoterviklikkus väljendub selles: "Olen see, kes ma olen, ja olen teinud seda, mida ma olen teinud." Kahetsustunne mida oleks võinud teistmoodi teha (raisatud elu).Ei põe tegemata jäänud asjade pärast. Kui kriisi ei ületata edukalt, tekib kahetsustunne, meeleheide. 11. Fromm Peetakse ka filosoofiks ja sotsioloogiks. Eesti keeles on kolm raamatut. 1) ,,Armastuse kunst" , 2) ,,Omada või olla" (tema põhiteos) 3) ,,Psühhoanalüüs ja zen-budism" Pidas end marksistiks. Ta on terav kapitalistlikku ühiskonna kriitik. Marksistlikke ideede propageerijaks. Kasutab mõisteid. Võõrandumine- Tema meelest on kaasaaegsest ühiskonnas kolme liiki võõrandumist- 1)majanduslik klassikaline marksistlik lähenemine- inimene ei kontrolli oma tööprodukti. Töö on muutunud palga saamiseks ja elatusallikaks, ei paku rahulolu, kontroll puudub.2) Sotsiaalpoliitiline- nt inimesed pole kunagi rahul sellega, kes valitakse
Arnold - "kultuur ja anarhia" - massil on kultuur, mis ähvadrab seda korda, mis ühiskonnas valitseb. Ameerika ühendriigid on näide, kuidas anarhia on saavutanud ülevõimu (kultuurita ühiskond) - Adorno ütleb hoopis, et kultuuritööstus võtab ära ühiskonnalt utoopilise võimaluse kujutada midagi.... Ma ei tea mis värk sellega oli :P Leavis Marcuse (M)- elukäik ja loominguline ideelisus erines olulistelt Adornost (A). Pidas ennast marksistiks, aga mitmed ta väited ei meeldinud marksistidele. Teda nähti reeturi valguses, oli negatiivne figuur. Seotud Freudi (F) ideedega ning tõlgendas neid. Eesmärk määrata mitte repressiivse vabaduse mõiste. Väga raske on püüelda vajaduste (ihade)poole, kuna ühiskondlik kord ei luba (F) Inimese võimalused eksisteerida maailmas ei ole täiuslikud, me ei saa endale lubada ihade täielikku realiseerumist. F jaoks oli piirang vajalik ja puuduolek oli paratamatu. M läheneb asjale teistmoodi
o Majandus arenes, sest mustanahalised said tööle o Mustanahalised said paremad õppimisvõimalused 7. Vastasseis USA ja NSVL vahel Mõlemad riigid konkureerisid erinevatel aladel: poliitikas, spordis, kosmosetehnikas Revolutsiooniga Kuubal oli kommunism kinnitanud kanda Ladina-Ameerikas, nüüd tegi ta seda ka Lõuna- Ameerika mandril 1970 sai Tsiilis presidendiks end marksistiks tunnistanud Salvador Allende, kes alustas sotsialistlikke ümberkorraldusi o Parlament tagandas Allende, aga kuno too keeldus lahkumast, pöördus parlament süjavägede juhataja Augusto Pinocheti poole, kes kukutas Allende 1973 o Võim läks Pinocheti kätte, kes keeldus seda parlamendiga jagamast -> riigipööre, mida USA toetas o USA saatis Tšilisse oma majandusnõunikud (Chicago poisid), kes kärpisid kulusid ning korraldasid
huvi tundsid, neist tõusnud silmapaistvad poliitikud. Tallinnas ka sotsiaaldemokraatlikud, materialistlikud ideed. Seal töölisklass ja aristokraatia, kes 1980. aastatel taolist kirjandust Saksamaalt tellisid. Jaak Järv, ajakirjanik, Mihkel Martna maali õpilane. Vilde hiljem intervjuus seletanud, kuidas mõjunud tutvumine materialistlike ideedega, kuidas hakkas paremini mõistma ühiskonna korraldust. Lihtsalt mõjutatud neist ideedest, ei saanud sotsialistiks ega marksistiks. Mihkel Martna (1860-1934) maalermeister ja ettevõtja. Sotsiaaldemokraatia liikumise üks rajajaid ja liidereid. On kaasalöönud paljudes seltsides, koondades enda ümber sama vaimulaadiga inimesi. On toetanud ka mitmeid juhtivaid eesti poliitika tegelasi, hiljem vastandub (Päts, Tõnisson). Ka ajaloo osas on end väljendanud, ajaloo publitsist, mitte tõsine uurija. 20. sajandi alguses ajaloo artiklite seeriana käsitlenud Jakobsoni kui poliitikategelast, kas oli
Selline kahetsemine ja elu raiskamise tunne tekib negatiivse kriisi arengu tagajärel. Kui Inimene läbib selle kriisi edukalt tekib mina terviklikus, ehk aktsepteeritakse oma elu ja võetakse vastutus selle eest. a. Mina terviklikus b. Kahetsus, meeleheide Ei põhine eksperimendidel, vaid tähelepanekutel: ja see on talle olnud põhiline etteheide. 11. E. Fromm Juudi päritola saksa psühholoog, sotsioloog, filosoof; pidas ennast marksistiks (üheks teemaks oli kapitalismi kriitika) · Võõrandumine- (marx rääkis majandulikust võõrandumisest, kus töö ei pakkunud enam rahuolu, vaid oli raha allikas) o Sotsiaal-poliitiline võõrandumine- inimesed muutuvad sotsiaalselt passiivseteks ja ei osale enam sotsiaalses elu, kuna tunnevad et nendest ei sõltu enam midagi.
Guesde ja Jaures, Turati, Liebknecht, Bebel. Pigem oli neil raskusi, et tööliskonda kaasa tõmmata ja pidid tegema palju agitatsiooni. Sotsialistlik liikumine tuli ülevaltpoolt, mitte altpoolt. Saksamaal oli üheks nimekamasks spotsialistliku liikumise juhiks kujunes Ferdinand Lasalle,kes asutas 1863a Presimaal Üldise Saksa Tööliste Ühing(??). Lasalle oli mõnedes punktides Marxile sarnane: vihane kodanluse peale. Lasallleõi ei saa pidada marksistiks, sest pööras tähelepanu riigi kaasamisse ja reformimisse: nõudis üldist valimisõigust, kooperatiivide idee(mida võiks riik finantseerida). Lasalle avaldas väga tugevat mõju, aga suri noorelt 39-aastaselt duellis. Pärit jõukast perest. Tema järgijaid hakati kutsuma lassallaanideks. Marx hakkas väga selgelt oponeerima Lasalle'i ideedega, eriti mis puudutab demokraatlikku poolt ja riigi kaasamist sotsialismi elluviimisel. 1875 ühinesid
kuna pole mingite katsetega tõestatud. Seda 8 arengufaasi teooriat võib pidada 20. sajandi arengupsühholoogia kui mitmete sotsiaalteaduste populaarseimaks teooriaks. See annab alust teda nimetada üheks 20. sajandi tuntuimaks psühholoogiks. 11. PILET ERICH FROMM (1900-1980) Frommi mõjutanud voolud Teda peetakse Euroopa üheks tuntumaks filosoofiks, ühiskonnakriitikuks, sotsioloogiks ja psühholoogiks. Ise ta pidas ennast marksistiks. Kuid Frommi marksism on selline kapitalismis kasvanud inimese marksism. Fromm kasutab üsna palju ka psühholoogias Marksi termineid. Üks selline mõiste on võõrandumine. See jagunes Frommi puhul kolmeks: 1) Majanduslik võõradnumine Kui inimene kaotab kontrolli oma töö produkti üle, muutub see igavaks ja ei paku enam rahulolu, sest produkt on võõrandunud. 2) Sotsiaalne võõrandumine Sellega on tegemist juhul, kui inimesed ühiskonnaasjade kaasarääkimisel
annaabi.ee 
