Rakvere Reaalgümnaasium Diana Laurend 10. M klass HALLUTSINOGEENID psühholoogia referaat Hindaja: ... Rakvere 2009 SISUKORD 1. HALLUTSINOGEENID....................................................................................................4 1.2 Marihuaana ehk kanep..................................................................................................4 1.2 LSD.............................................................................................................................. 9 1.3 Meskaliin....................................................................................................................11 1.4 PCP...........................................................................................................
· kanepilehtede saamiseks, millest valmistatakse kanepiteed Kanepist valmistatakse veel tekstiile, plastikut, biokütust, toite ja paberit. Marihuaana... Marihuaana on lihtsaim kanepitoode (THC sisaldus 0,5-5,0%). Koostisosadeks on kanepi emastaime kuivatatud ja peenestatud ladvad, väikesed varretükid ja õisikuosad. Levinuimad hüüdnimed: travka, trava, anasha, smail, rohi, mari, õis, mant, pot, grass, bush, dope, shit, smoke jt. Eelistatuim viis manustamiseks on marihuaana sigarettide ("joint" inglise keeles) või vesipiibu suitsetamine. Tubakat lisatakse põlemisomaduste parandamiseks. Tavaliselt sisaldab üks marihuaana sigaret 0,5 kuni 1,0 g kanepit, juhutarvitajale piisab kõrgenenud meeleoluks 2-3 mg, regulaarne suitsetaja vajab 5 ja rohkem suitsu päevas. Enne suitsetamist võetakse välja seemned, sest põledes need lõhkevad. Kanepi lehtede, varte ja seemnete segu meenutab rohekaspruuni tubakat. Lõhnab nagu põletatud hein
kurnavad keha ja vähendavad keha selle vastupanuvõime haigustele ja stressidele. Marihuaana on taimse päritoluga mõnuaine (Cannabis sativa), lääne meditsiinis tuntud 1839.a. kui kosutusvahend. Cannabis sativa sisaldab umbes 60 toimeainet, mida kutsutakse kannabinoidideks ja milledest psühhoaktiivseim on delta-9-tertrahüdrokannabinool (THC), mis metaboliseeritakse maksas. Aine on rasvlahustuv ja püsib kaua kehas. Eelistatuim viis manustamiseks on marihuaana sigarettide suitsetamine, kuid seda võib ka süüa. Suitsuna inhaleeritud marihuaana on 5-10 korda bioaktiivsem kui sisse võetud. Intoksikatsiooni annus THC on 0,035 mg/kg, seejuures juba kahe kõrgekvaliteedilise suitsu suitsetamisel võib saada annuse rohkem kui 40 mg THC. Efekt saabub mõne minuti jooksul ja püsib 2-3 tundi. Kasutajal tekib eufooria, ta on jutukas, võib tekkida depersonalisatsiooni tunne. Hiljem on iseloomulik letargia ja tugev näljatunne
pärssivatele ravimitele tavalisel määral mürgised. Barbituraatidel ka surmav annus, tappa võivad ka selle võõrutusnähud. Trankvillisaatorid rahustid, uinutid. Kõigil närvisüsteemi pärssivatel ravimitel on kombeks üksteise toimet tugevdada, seejuures suureneb ka surmava mürgistuse oht. Marihuaana toime tugevus psühhoaktiivsete kannabinoidide sisaldus kõigub oluliselt ja sõltub kanepitaime pärilikest omadustest ja kasvutingimustest. Üks meetod marihuaana kannabinoididesisalduse suurendamiseks on emastaimede tolmlemise ja sellega seemnete tekkimise takistamine, niimoodi toodetud marihuaana kannab sinsemilla (seemnetu) nime. Hasis suhteliselt puhas kanepivaik suure kannabinoidide sisaldusega. Hasisit suitsetatakse või näritakse. Eriti tugevatoimeline on kanepiõli (hash oil), kanepitaime osade õlijas viskoosne alkoholiekstrakt, mille värvus võib olla merevaigukarvast mustani. Tilk kanepiõli lisatakse
kujuneb kiiremini Eufooria põhjendamatu heaolutunne, lõbusus. Enesekontrolli kaotus. Flashback seostub LSDga, vahel kanepiga. Taastub joobeseisund kui ainet tegelikult kasutatud pole, kui meeleorganid saavad tugevat stimulatsiooni. 3. Uimastite erinevad manustamisviisid Suu kaudu sissevõtmine alkohol, uinitid, rahustid, stimulandid Suitsu sissehingamine tubakas, marihuaana, hasis, opiaadid Lenduvate aurude sissehingamine liimid, lahustid, bensiin Suu- või nina limaskestade kaudu imendumine kokaiin, heroiin, LSD Süstimine naha alla, lihasesse või veeni opiaadid, kokaiin, erinevad ravimid 4. Uimastite klassifikatsioon mõju järgi kesknärvisüsteemile stimulandid depressandid hallutsinogeenid kanepitooted (marihuaana, hasis, kanep) 5
4. Mõju järgi kesknärvisüsteemile: · stimulandid (kokaiin, amfetamiin) · depressandid · hallutsinogeenid · kanepitooted (võib anda toimeid, mis on omased stimulantidele, depressantidele ning korduval kasutamisel võib tekitada hallutsinogeene) Uimastite erinevad manustamisviisid · Suu kaudu sissevõtmine- alkohol, uinutid, rahustid stimulandid (30-45 minutit) · Suitsu sissehingamine- tubakas, marihuaana, hasis, opiaadid · Lenduvate aurude sissehingamine- liimid, lahustid, bensiin · Suu- või nina limaskestade kaudu imendumine- kokaiin, heroiin, LSD · Süstimine naha alla, lihasesse või veeni opiaadid, erinevad ravimid, kokaiin (vedelal kujul)- kõige kiirem viis süstida veeni Narkolepsia- tukkumistõbi- korgijooki kasutatakse selle raviks. Eestis enamlevinud uimastite iseloomustus ning toime organismile STIMULANDID e. Närvi erguti, psühhostimulaator
Psühhofarmakoloogia loengukonspekt 1.-2. loeng sissejuhatus Psühhofarmakoloogia tegeleb keemiliste ainete mõjuga psüühikale, eeskätt selliste ravimitega, mille mõju psüühikale on nende toimetes kõige olulisem; (psyche; phramakon vs toxicon; logos) Psühhofarmakonide rühmad jaotatakse psühhiaatrias tavapäraselt kasutatavateks & väljaspool med. kasutatavateks. Tavaliselt kuuluvad esimese jaotise alla neuroleptikud1, antidepressandid2, rahustid, tümoleptikud, nootroopikumid3 & teise jaotise alla psühhostimulaatorid, sedatiivsed uimastid & psühhedeelikumid. Ravim on keemiline ühend, mis mõjustab füsioloogilist funktsiooni spetsiifilisel viisil. Louis Lewin'i esimene psühhoaktiivsete farmakonide liigitus · Inebriantia (joovastavad ained nagu alkohol & eeter) · Exitantia (ergutid nagu khat & amfetamiin) · Euphorica (euforiseerivad ained nagu heroiin) · Hypnotica (trankvilli
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A
Kõik kommentaarid