............................................................................................................. eetris, bensiinis ja mittepolaarsetes lahustites Lahustuvad ............................................................................................................................................. väiksem Tihedus on ................................... kui veel. Rasvade keemilised omadused: 1) Hüdrogeenimine e reageerimine vesinikuga margariine • Saadakse ..................................................... üksiksidemeks • Vesiniku liitudes kaksiksidemed muutuvad ...................................... rasvhapped küllastatud • Küllastumata .......................................... muutuvad .......................................
On ebatõenäoline, et maisi MON810 soovitakse Eestis kasvatada, kuna meie kliima on maisile liiga külm ning seda kahjurit, mille vastu mais on tänu geenitehnoloogia kasutamisele vastupidavaks muudetud, Eestis ei esine. Amflora kartuli osas on taotlus meil samuti ebatõenäoline, kuna tegemist on kõrgendatud tärklisesisaldusega maisiga, mida kasvatatakse spetsiaalsete lepingute alusel tööstuslikuks tärklise töötlemiseks. Müügil on Eestis GMOsid sisaldavaid toiduõlisid, margariine ja sojatooteid, kuid GMO sisaldusega tooteid on leitud ka maisitoodete ja küpsiste sortimendist. Mina isiklikult GMO poolt ei ole, kuna eelistan naturaalset ja eriti kodumaist toitu. Väldin ka igasugu värvainetega toidu sissesöömist. Loodan, et GMO levimine maailmas pidurdub, et mina ega minu pere sellega oluliselt kokku puutuma ei peaks.
Halb kolestorool LDL-kolestorool Kolestorooli funktsioonid; Tugevdab rakumembraani Osalus steroolide ainevahetuses Hüdrogeenimine ja trans-rasvhapped: Hüdrogeenimine ehk tahkestamine võimaldab saada vedelast taimeõlist sobiva konsistentsi ja muude omadustega hästi säiliva tahke rasva. Võimalikud trans-rasvhappeid sisaldavad toidud: Küpsetised, küpsised, kondiitritooted Kiirtoidud, valmistoidud Osa margariine Lipiidide biofunktsioon: 1. Energeetiline funktsioon Varulipiidid TG täielik oksüdatsioon CO2 +H2O+ energia. 2. Varuaine funktsioon Talletatakse organismis varuks (nahaalune rasvkude), depoorasv. Toiduga saadud lipiididest omastab organism u. 95% 3. Strukuurne funktsioon Tugevdab rakumembraani 4. Kaitsefunktsioon Termoregulatsioon, mehhaaniline kaitse 5. Transpordifunktsioon rasvlahustuvate vitamiinide transportija 6
keelatud piima koostisainete asendamine, nt taimne rasv piimarasva asemel. Kui probleemiks on liigne kehakaal, siis tuleks eelistada vähendatud rasvasisaldusega light-tooteid. Hüdrogeenitud taimerasvadega valmistatud tooted võivad sisaldada transrasvhappeid. Viimaste sisaldust aga ei saa täpselt teada, kuna puudub kohustus seda pakendil välja tuua. Transrasvhappeid sisaldavad toidud võivad olla: • kiirtoidud, küpsetised, küpsised, kondiitritooted, • osa margariine. valmistoidud, • Need tooted on tavaliselt rikkad ka küllastunud rasvhapete, suhkru ja soola poolest ning seetõttu tuleks neid tarbida võimalikult tagasihoidlikult. ERINEVAD RASVAINED JA SINU TERVIS Loomseid rasvu tuleks südame-veresoonkonna tervise heaks ja vere kolesteroolisisalduse alandamise huvides tarbida mõõdukalt. Kolesteroolirikkad toiduained on munakollane, rupsid, rasvased liha- ja piimatooted
Muretaignast valmistatakse kooke, küpsiseid, plaadikookide aluseid, tordipõhju, korvikesi. Valmistamiseks võetakse 1 mahuosa suhkrut, 2 mahuosa rasvainet, 3 mahuosa nisujahu, muid toitaineid lisatakse vastavalt taigna omapärale. 18) Iseloomusta rasvasid. Millised rasvained sobivad praadimiseks? Miks? Toiduks kasutatakse nii taimseid kui ka loomseid rasvu. Praadimiseks on kõige parem kasutada selliseid rasvu, mis sisaldavad vähe vett: 80% rasvasisaldusega margariine, sea- ja taimerasvu ja toiduõlisi, sest praadimine toimub kõrgel temperatuuril ja taimeõlid hakkavad üle 150 kraadisel kuumusel mürgiseid aineid eritama. 19) Mille poolest erinevad toidukauba tähistamisel ,,parim enne" ja ,,kõlblik kuni" Parim enne tähendab seda, et toiduaine on parem enne seda kuupäeva aga kui on kõlblik kuni, siis ei tohi seda toiduainet enam süüa, sest selle säilivus on läbi. 20) Iseloomusta Eestis kasvatavaid erinevaid kapsaliike. Kasutamine
Serveeritakse temp. 10-14C.Igale sööjale arvestatakse 1,5-2 dl kisselli. 17.Muretaignast valmistatakse kooke, küpsiseid, plaadikookide aluseid, tordipõhju, korvikesi. Valmistamiseks võetakse 1 mahuosa suhkrut, 2 mahuosa rasvainet, 3 mahuosa nisujahu, muid toitaineid lisatakse vastavalt taigna omapärale. 18. Toiduks kasutatakse nii taimseid kui ka loomseid rasvu. Praadimiseks on kõige parem kasutada selliseid rasvu, mis sisaldavad vähe vett: 80% rasvasisaldusega margariine, sea- ja taimerasvu ja toiduõlisi, sest praadimine toimub kõrgel temperatuuril ja taimeõlid hakkavad üle 150 kraadisel kuumusel mürgiseid aineid eritama. 19. Parim enne - toiduaine on parem enne seda kuupäeva. Kõlblik kuni - tohi seda toiduainet enam süüa, sest selle säilivus on läbi. 20. Lillkapsas, spargelkapsas, peakapsas (kapsarullid, kapsasnitsel) 21. Basiilik, koriander, estragon, tüümian, pune. Kasutatakse erinevate toitude maitsestamiseks. 22
6. Keedusoola kasutamist piirake 5 grammile päevas. Ärge unustage, et soola sisaldavad nii naturaalsed toiduained kui ka toodetud toiduained (konservid, juust jmt). Lisandub veel toiduvalmistamisel kasutatav sool. Eelistage madala soolasisaldusega tooteid ja toiduvalmistamisel lisatav soola kogus olgu minimaalne. Kasutage toitudes soola asemel pigem maitsetaimi. Toiduvalmistamise viisidest eelistage hautamist ja keetmist. Lisatavatest toidurasvadest eelistage oliivi- või rapsiõli. Kõvasid margariine ja nendest tehtud tooteid (saiad, koogid) tasuks hoopis vältida. 7. Jälgige kindlasti toidupakenditel olevat informatsiooni, eriti toidu rasvasisalduse ja selles sisalduva soola hulga kohta. 8. Alkoholi tarvitamisel on märksõnaks mõõdukus väikese alkoholikoguse tarbimine ja kangetele alkohoolsetele jookidele madala alkoholisisaldusega õlle, siidri või veini eelistamine. 9. Tasakaalustatud toitumine ei ole asendatav vitamiinitablettide kasutamisega, sest
pakkuda värskeid puuvilju vähemalt kolm korda nädalas valmistada puuviljal põhinevat magustoitu vähemalt kaks korda nädalas kalatoite valmistada üks kord nädalas (sellest kord kuus rasvasest kalast) vältida lihatooteid (viinerid, sardellid jm), neid võib kasutada paar korda kuus laste toidu valmistamisel on soovitatav kasutada võid või searasva rasvainena, majoneese ja margariine kasutada laste toidus harva saiade/pirukate küpsetamisel eelistada pärmitainast vältida maiustusi ning vürstikaid suupisteid. Lastele soovitatavad näksid on pähklid, seemned, puuviljad või köögiviljad, millele ei ole lisatud soola, suhkrut ega rasva pakkuda joogiks vett, mahla, nektarit, taimeteed, viljakohvi ja kakaod hoida laste söögilaual toidule lisamiseks soola asemel maitseaineid.
Väherasvane toit sisaldab vähem ka küllastunud rasva ja kolesterooli ning seega väheneb risk haigestuda südameveresoonkonna haigustesse ja vähki. 5.5 Eelistage tervislike toiduvalmistemise viise Eelistada toiduvalmistamisviise, mis ei nõua rasva lisamist. Toiduvalmistamisel eelistada rasvainetest taimeõli ja võitaimeõlisegu. Vähendada toiduainete tarbimist, mis sisaldab töötlemisel tekkinud transrasvhappeid: näiteks enamus margariine. Praadimise asemel valmistada toit keetmises või hautades. Igapäevases toiduvalmistamises eelistada vähendatud naatriumi sisaldusega, jodeeritud või teiste mineraallisanditega soola. Toidu maitsestamiseks kasutada maitsetaimi, erinevaid vürtse ja soolata maitseainesegusid. 5.6 Piirake maiustuste ja karastusjookide tarbimist Siirupile ja joogikontsentraadile eelistada joogi valmistamist naturaalsest mahlast.
7 7 Ants Kure Power Point'i esitlus 10 GMO'd Eestis Põllumajandusministeeriumi andmetel Eestis praegu GM taimi ei kasvatata. Samas on Euroopa Liidus kasvatamiseks lubatud taimi (bakteritoksiini ekpresseeriv mais) lubatud müüa ja kasvatada terves ELis, v.a. juhul, kui riik on ise lisameetmed kasutusele võtnud ja antud GMO / GMOd keelanud. Eesti poodides müüakse GMO toiduõlisid, margariine ning muid toite. Eestis müügil olevad GM toiduõlid: TOIDUÕLI Koostis: rafineeritud sojaõli, valmistatud geneetiliselt muundatud sojaubadest. Päritolumaa Saksamaa. Müüja: Baltazar Trading AS. SÄÄSTUÕLI Koostis: 100% rafineeritud toiduõli, valmistatud geneetiliselt muundatud sojaubadest. Toodetud Belgias Eesti Tarbijateühistu Keskühistu tellimusel. EUROSHOPPER 100% taimne õli, toodetud geneetiliselt muundatud sojaubadest Edasimüüja Eestis: AS "RIMI EESTI FOOD" OMILI
rakumembraanid ning olles lahustiks rasvlahustuvatele vitamiinidele. Naine vajab ööpäevas rasvu 75-80 g. Toidurasvadest saadav energia peaks jääma vahemikku 25 - 30% toiduenergiast. Seejuures on oluline küllastunud ja küllastumata rasvhapete tasakaal, mida enamasti on vaja nihutada loomsete rasvade vähendamise ja taimsete suurendamise suunas. Siinjuures on oluline märkida, et taimsete rasvade suurendamisel ei tohiks dieet sisaldada liialt margariine ja teisi hüdrogeenitud taimerasvu sisaldavaid tooteid. Eriti oluline on asendamatute rasvhapete piisav leidumine toidus. Asendamatud rasvhapped on linoolhape (-6, leidub taimeõlides, eriti palju on päevalilleõlis) ja alfa-linoleenhape (-3, leidub rapsi-, oliivi ja sojaõlis, rasvastes merekalades, parapähklis, eriti palju linaõlis ja -seemnetes). Asendamatuid rasvhappeid ei suuda inimorganism sünteesida, seega peab neid toiduga kindlasti saama. Oluline on ka
Oma olemuselt on hüdrogeenitud rasv tahkestatud taimeõli; tervisele ohtlik on aga see meetod, kuidas seda valmistatakse. Hüdrogeenitud rasvu leidub toodetes, kus kasutatakse margariini (mitte segi ajada võiga) - erinevad küpsetised ja kondiitritooted, maiustused aga ka paljud kohukesed ja loomulikult ka margariin ise, mida kasutatakse leivamäärdena. Tervise seisukohast on parem kasutada leivamäärdena ning küpsetistes ehtsat võid mitte margariine, mis põhjustavad veresoonte lupjumist ning sisaldavad lisaks tans-rasvadele säilitusaineid ning sünteetilisi antioksüdante. Hüdrogeenitud rasvade peamine kasutamispõhjus valmistoodetes on nende odavus, pakkumaks tarbijale odavamat hinda, on tootjad neid varmad kasutama. Hüdrogeenitud taimseid rasvu ei tohiks segi ajada kvaliteetsete külmpressitud (rafineerimata) taimsete õlidega - viimased on tervise seisukohast lausa vajalikud
taimeõlid, tahked taimsed rasvad, mõnedel liikidel ka või ja loomsed rasvad) ning vastavalt 78...18% vett. Lisatakse emulgaatoreid, soola (maksimaalselt 1,5%), aroomi- ja värvaineid, A- ja D-vitamiine (E-vitamiin ja karotiin satuvad margariini tooraine kaudu), sidrunhapet (happesuse regulaator), mõnedel liikidel konserveerimisaineid jt. Kolesteroolivabad on margariinid, mis ei sisalda loomseid rasvu, nende hulgas võid. Laktoosivabad margariinid ei sisalda piimasaadusi. Liigid. Margariine võib liigitada rasvasisalduse alusel 80%-lise rasvasisaldusega (täismargariinid), 70%-lised, 60%-lised (vähendatud rasvasisaldusega), 50%-lised (lahjad), 40%-lised (poolmargariinid, minariinid või halvariinid), 20...40%-lised (veerandmargariinid, määrded ehk võided). Olenevalt piimarasva sisaldusest liigitatakse: sisaldavad piimarasva 10...15% ning muud. Kasutamise otstarbe järgi: võileivamargariinid (Delma, Rama, Rama Jogurt, Voimix, Keiju, Bords Eve jt