last võõrale andma, vale ema aga oli kohtuotsusega nõus. Saalomon otsustas anda laps naisele, kes viimasest oli nõustunud loobuma. MANSART/MANSARDKORRUS FRANÇOIS MANSART (1598-1666) • Sellise katusearhitektuuri traditsiooni arendas edasi renessansiajastul prantsuse arhitekt François Mansart • Mansardkorrus ehk mansard, korrus, mida ümbritseb murdpinnaline katus (mansardkatus); saab valgust katuseakendest ja on harilikult ehitatud eluruumideks • Mans`art <22e: -sarti, -s`arti
ei saa. Beardsley Juugend Eestis Eestisse jõudis juugend koos sümbolismiga sajandivahetusel. Juugendstiili kasutasid Eestis näiteks Ants Laikmaa (1866 – 1942) , Oskar Kallis (1891 – 1917), August Jansen (1881 – 1957), Kristjan Raud (1865 – 1943) ja Aleksander Tassa (1882 – 1955). Eestile on veel iseloomulik juugendlike sugemetega uusklassitsism. 1920ndail levis põhiliselt balti-saksa ja vene arhitektide seas hilisjuugend, millele olid omased mansardkatus, ärklid, dekooris vanikud ja teised kaunistavad detailid. Ka K. Burman projekteeris 1920ndate algul ühiskondlikke hooneid ja elamuid, mille arhitektuuris säilus rahvusromantiliste sugemetega hilisjuugend, millele lisandusid uusklassitsistlikud elemendid. Sarnaseid momente leiab Artur Pernalgi.
kuulsaim mälestis on Versailles' loss Pariisi lähedal. Oma tohutute mõõtmete ja mõjukusega pidi see endast kujutama Louis XIV võimu võrdkuju. Prantsuse pargis laiuvad mustriliselt kujundatud lillevaibad, purskkaevudega basseinid, roheluse taustal helendavad antiikainelised kujudegrupid. Kiirtevihkudena eemalduvad lossi juurest fantastiliselt geomeetrilisteks pöetud puudega alleed. 14. Millise arhitekti nimest tuli sõna mansard korrus, mansard katus, mis see on? Mansardkatus on murtud kaldpindadega katus. Sellise katusearhitektuuri traditsiooni arendas edasi renessansiajastul prantsuse arhitekt François Mansart, kelle järgi see katusetüüp ka nime sai. Mansardkorrus ehk mansard on mansardkatuse all paiknev katusekorrus. 15. Miks nimetati hollandi kunstnike ,,väikesteks hollandlasteks" Millises maalizanrites nad maalisid? Hollandlaste pildid olid mõeldud kodanlaste elutubadesse, mitte kirikute ja losside seintele
siseruumid. Kujunditeks pügatud puude- põõsastega ja mustritena mõjuvate lillepeenardega park tähistas prantsuse stiilis pargikujunduse sündi. Eestis hakkasid barokk-kunsti nähtused avalduma 17. Saj. 30- ndatel.barokkarhitektuuri vormid liitusid vanale, isegi gooti sakraalarhitektuurile. Eestis oli barokk lihtsam kui Lääne-Euroopas. Hooned olid sadulkatustega, domineeriva portaaliga. 18. Saj hakati pilastritega rõhutama terasse ja rõdusid. Tekkisid murdkelp ja mansardkatus. Barokk ilmneb eriti aadliarhitektuuris, kus pani aluse mõisaarhitektuurile selles tähenduses, nagu me seda täna mõistame. Suurepäraseks näiteks loomulikult Kadrioru loss ja park. Barokk-kirjandus on rajatud teravatele kontrastidele (põimunud on ilu ja inetus, pateetika ja pila), eelistab dramaatilisi olukordi ja erakordseid kangelasi, kaldub äärmustesse nii vooruste kui ka julmuste ja õuduste kujutamisel, stiil on sageli iseäratsev, raskepärane ja ülepingutatud
renessansist. Määravaks on selle juures peetud "Päikesekuninga" Louis XIV kunstimaitset. Kindlasti sobis aga vanaklassitsism väljendama kindla, korrastatud riigivõimu ülevust ja suurust. Ehituskunstis välditi itaalialikke liialdusi. Valitsevaks sai klassitsistlik suund, s.t. püüti jäljendada antiikset ja renessansskunsti. Hooned olid ülesehituselt selged, sümmeetrilised ja rahulikud. Kasutusele tuli mansardkatus - nimetus pärineb selle loojalt, Pierre Mansarti- nimeliselt arhitektilt. Arhitektuur Prantsusmaal: Prantsuse arhitektuuri kuulsaim mälestis on Versailles' loss Pariisi lähedal. Oma tohutute mõõtmete ja mõjukusega pidi see endast kujutama Louis XIV võimu võrdkuju. Lossi tuumikuks on kolmekorruseline küllaltki madal pikaksvenitatud ehitis, mis kolmest küljest piirab suurt esindusõue. Peahoonest hargnevad külgtiivad. Loss on paljude andekate arhitektide. 9
aasta revolutsiooniga kaasnenud mõisate põletamist. Juugendlik on veel Pauluse kirik Tartus (1919). Juugendstiilile iseloomulikud detailid ja massijaotus on elamuil Viru tänav 4 [1913, Artur Perna (1881 1940), K. Burman sen.] ja Tatari 21-b (1912, K. Burman sen.). Eestile on veel iseloomulik juugendlike sugemetega uusklassitsism. 1920ndail levis põhiliselt balti-saksa ja vene arhitektide seas hilisjuugend, millele olid omased mansardkatus, ärklid, dekooris vanikud ja teised kaunistavad detailid. Ka K. Burman projekteeris 1920ndate algul ühiskondlikke hooneid ja elamuid, mille arhitektuuris säilus rahvusromantiliste sugemetega hilisjuugend, millele lisandusid uusklassitsistlikud elemendid. Sarnaseid momente leiab Artur Pernalgi. Veidi leidub juugendit sajandi alguse mööblitööstuses, raamatuköites, tekstiilis, keraamikas, kuid suhteliselt vähe. Juugendi järelmõjusid on tunda hiljem Jaan Koorti (1883 1935) keraamikas
4. Prantsuse baroki tunnused, Versaille lossi ning prantsuse pargistiili iseloomustus. Versaille lossikompleksi mõju Euroopas 17.-18. sajandi (mõned näited tuua ja lühitutvustus). Tagasihoidlik barokk, eeskuju renessansi traditsioonidest ning antiikarhitektuurist. Juhtivaks saab profaanarhitektuur- lossiehitus. Oluline siseruumide mugavus ja otstarbekus. Puhtbarokne laad oma liialdatud dünaamika ja maaalilisusega jääb prantslastele võõraks. Mansardkatus Versaille' loss on 3-osalise U-kujuga põhiplaaniga, keskmine osa kõrgem, külgmised madalamad paviljonilaadsed. Ehitis on monumentaalne, suurejooneline ja toretsev. Lossi üldpikkus on 580 meetrit. Aiafassaad on mõjuv oma vägevates proportsioonides, detailid on teostatud maitsekalt ja harmooniliselt, tihedalt kõrged prantsuse stiilis aknad, risaliidid, paarissambad, peidetud katuseäär. Lossi kuulsaim ruum on Peeglisaal. Ruumid mõeldud läbimiseks. Prantsuse stiilis park
Ühena neist võiks käsitleda neoklassitsitlikke stiilisuundi ning sealjuures püüdlusi aristokraatlikkuse ja kõrgendatud vaimsuse suunas. Baltikumis tõusis huvi XVIII sajandi teise poole ja XIX sajandi alguse kultuuripärandi vastu. Selle näideteks on Türi lähedalt paiknev Laupa mõis (Joonis 9), mis näeb välja nagu katariina-aegne suveloss. Hoone mõjub tasakaaluka ja rahulikuna, kuid seinu katab rohke dekoor. Mõisamaja kroonib ilus mansardkatus. Neoklassitsistlikke elemente võib kohata veel näiteks Kärtsna mõisas (karniisid, liseenid, kolmnurkfrontoonid, risaliidid jne), Kehtnas (ülakorruse interjööre liigendavad Louis XVI stiilis tahveldised, stukkdekoor). 4. Kõrval- ja majandushooned. Pargikunst Kõrvalhooned mängisid olulist osa mõisate kompleksides, mistõttu neid oli ka arvukalt. 1920. aastate algul mõisate riigistamise ajal kanti nimekirjadesse pea 50 000 ehitist.
ilme. Omaaegsele vilkale äritegevusele viitavad arvukad väikesed ärihooned, valdav osa hoonestusest esindab kohalikku inseneriarhitektuuri (Eesti Entsüklopeedia). Hooned on valdavalt puidust ja tellistest. Hooned paiknevad tihedalt üksteise kõrval, valdavalt tänavajoonel. Hooned on tänava poole nii otsa- kui pikiküljega ja nende kõrgus on erinev. Katuse kalded ja kujud on erinevad, levinum on mansardkatus. Avanevad vaated tagahoovidesse, kus leidub originaalsena säilinud abihooneid (Eesti Entsüklopeedia). Pärnu maanteest lõuna poole jääval eelmise sajandivahetuse hoonestusalal on väärtuslikud tänavate ja kruntide algne struktuur ning originaalsel kujul säilinud puitdetailidega kaunistustega puitmajad. Linna põhjapoolses osas paiknevad rohkelt haljastatud aedlinnaosad. Aedlinna miljööd rikastab Abja- Paluoja järv
tegemiseks Pööratus katus on katuslagi, mille soojustus paikneb katusekatte peal Murukatus on katus või katuslagi, mille katusekate on kaetud pinnase ja taimestikuga kaldest olenemata Üldkasutatav katus on katus, kuhu suvalistel isikutel on ligipääs Katuse kuju: - viilkatus 11 - pultkatus - poolviilkatus - kelpkatus - poolkelpkatus - mansardkatus - püramiidkatus - sibulkatus - koonuskatus - sadulkatus - konoidkatus Konstruktsiooni järgi: - soojustamata katused - soojustatud katused tuulutatavad katuslaed suletud katuslaed tarindsoojustusega katuslaed pööratud katuslaed Kasutustingimuste järgi - tavakatused katusekatte kalle on suurem kui 1:40
juures peetud "Päikesekuninga" Louis XIV kunstimaitset. Kindlasti sobis aga vanaklassitsism väljendama kindla, korrastatud riigivõimu ülevust ja suurust. Ehituskunstis välditi itaalialikke liialdusi. Valitsevaks sai klassitsistlik suund, s.t. püüti jäljendada antiikset ja renessansskunsti. Hooned olid ülesehituselt selged, sümmeetrilised ja rahulikud. Kasutati rustikat, topelt pilastreid/sambaid. Kasutusele tuli ka mansardkatus - nimetus pärineb selle loojalt, François Mansart'i- nimeliselt arhitektilt. Prantsuse baroklik klassitsism sai alguse Louvre'i lossi idafassaadi ümberkujundamisest, mille teostas Claude Perrault. Prantsuse arhitektuuri uus stiil sündis kuningalossi Louvre`i edasisel täiendamisel 17. sajandil. 1665. a-l kuulutati välja võistlus Louvre`i lossi idafassaadi kujundamiseks. Züriile ei meeldinud aga ükski kavand ja nii kutsuti kohale Bernini
Murukatus on katus või katuslagi, mille katusekate on kaetud pinnase ja taimestikugakaldest olenemata; Üldkasutatav katus on katus, kuhu suvalistel isikutel on vaba pää pääss (nt. vaateplatvorm katusel). 4 2 Katuse kuju viilkatus; pultkatus; poolviilkatus; kelpkatus; poolkelpkatus; mansardkatus; püramiidkatus; sibulkatus; koonuskatus; sadulkatus; konoidkatus. 5 6 3 Katuste liigitus Konstruktsiooni järgi: soojustamata katused (soojustamata hooned, soojustatud hooned, kus soojustus paikneb pöö pööningu ningu vahelaes);
„Roosikrantsimadonna“ 9.Sevilla vs Madrid 10.D. Velàzquez ja tema mitmetahuline looming ja selle tõlgendamine 11.El Greco, Murillo, Zurbaran 12.Hispaanlased väljaspool Hispaaniat 13.Barokk- arhitektuur Pariisis Tagasihoidlik barokk, eeskuju renessansi traditsioonidest ning antiikarhitektuurist. Juhtivaks saab profaanarhitektuur- lossiehitus. Oluline siseruumide mugavus ja otstarbekus. Puhtbarokne laad oma liialdatud dünaamika ja maaalilisusega jääb prantslastele võõraks. Mansardkatus Versaille’ loss on 3-osalise U-kujuga põhiplaaniga, keskmine osa kõrgem, külgmised madalamad paviljonilaadsed. Ehitis on monumentaalne, suurejooneline ja toretsev. Lossi üldpikkus on 580 meetrit. Aiafassaad on mõjuv oma vägevates proportsioonides, detailid on teostatud maitsekalt ja harmooniliselt, tihedalt kõrged prantsuse stiilis aknad, risaliidid, paarissambad, peidetud katuseäär. Lossi kuulsaim ruum on Peeglisaal. Ruumid mõeldud läbimiseks. Prantsuse stiilis park
seotud töö tegemiseks. (parkla, pesukuivatusplats) Pööratud katus on katslagi, milles soojustus paikneb katusekatte peal. Murukatus on katus või katuslagi, mille katusekate on kaetud pinnase ja taimestikuga kaldest olenemata. Üldkasutatav katus on katus, kuhu suvalistel isikutel on vaba pääs. Samuti saab katuseid liigitada katuse kuju järgi. Viilkatus Pultkatus Poolviilkatus Kelpkatus Poolkelpkatus Mansardkatus Püramiidkatus Sibulkatus Koonuskatus Sadulkatus Konoidkatus Konstruktsiooni järgi Soojustamata katused (soojustamata hooned, soojustusega hooned, kus soojustus paikneb pööningu vahelaes) Soojustatud katus o katuslaed, o tuulutatavad katuslaed, o suletud katuslaed, o tarindsoojustusega katuslaed, o pööratud katuslaed
annaabi.ee 
