Fassaadi ilmestavad akende read ja renessanslikud dekoratiivdetailid. Katuseid katab erineva kõrgusega tornikeste ja kaminakorstnate padrik. Fontainebleau loss: kujunes välja omaette arhitektide, sisekujundajate, skulptorite ja maalijate koolkond. Seal asusid mitmed Itaalia maneristid. Siseruumid rikkalikult kaunistatud värvilisest stukist ja marmorist ornamentika ja figuuridega. Figuuridel manerismile omaselt ebaloomulikult pikad jäsemed, saledad kehad, väikesed pead, kuid õõtsuvatest poosidest võib näha gooti traditsioonide püsimist. Louvre'i loss: Pariisis, ehitati lammutatud Louvre'i linnuse asemele mitmel sajandil, 16. sajandist säilinud mõned osad. Tähtsaim arhitekt Pierre Lescot (1510-1578): Lossi idaosa koosneb neljast tiivast ümber nelinurkse siseõue. Tema kavandas osa läänetiiva
hiljem Michelangelo loomingust. Tintoretto maalide koloriidis valitsevad tumedad külmsinakad toonid; Veneetsia kunsti traditsiooni heledat koloriiti kohtab tema esimestel maalidel (näiteks "Püha Markuse ime"). "Püha õhtusöömaaeg" "Püha Markuse ime" Correggio Itaalia maalikunstnik Mõjutatud Michelangelost ja Raffaelist Asümmeetrilise kompositsiooni leidja. Tema teostes tulevad hästi esile manerismile omased diagonaalid. Correggio Kõige edukam tema töödest on seeria antiikmütoloogiast, mis käsitleb Jupiteri armuafääre. Nt suurteos ,,Danae" ja ,,Jupiter ja Antiope", kus Jupiteri on kujutatud ilmumas pilvena nümfi juurde ,,Danae" B. Cellini Kullasepp, kes tegeles ka skulptorina ja omas hämmastavat tehnikat Monumentaalse skulptuuri vallas on meistriteoseks tema pronksskulptuur ,,Perseus"
Caravaggio laad tundus paljudele liiga karm ja proosaline. Eriti lihtrahvas oleks soovinud kirikutes näha kunsti, mis erineks eluproosast ja pakuks ebatavalist ilu. Sellist kunsti hakkasid looma Carraccid (2,7) ja nende poolt rajatud Bologna akadeemia kunstnikud. Bologna koolkond oli mitu sajandit eeskujuks Euroopa nn. akadeemilisele kunstile ja kujundas paljude põlvkondade kunstimaitset. (7) Carraccid vastandusid samuti manerismile ja vaatasid elu poole, kuid idealiseerimist appi võttes. Bologna koolkonna liikmed maalisid usulise sisuga paljufiguurilisi altarimaale ja enamasti antiikmütoloogiateemalisi freskosid. (8) Mütoloogilisi stseene kujutati ka maastiku taustal nii, et maastik on olulisem kui väikeste figuuride abil jutustatud jutustus. Sellist visuaalselt väheolulist lisa maastikumaalile nimetatakse stafaaziks.
Manerismiaja kunstnikud loobusid harmooniast, vormide selgusest. Figuurid moondusid, Maneristlikud pildid mõjuvad rahutult, inimesed on neil tihtipeale pikaksvenitatud. Tähtis oli ilutsemine, elegantsus. Ebatähtsad olid harmoonia ja sümmeetria. Kasutati väga ebatavalisi värve ning valgus ja varjud oli ebaloogilised. Tintoretto (1518-1594) tegutses Veneetsias. Pani aluse manerismile. Tiziani õpilane. Taotles naturalismi, dramaatilisust ja dünaamilisust. Teoste meeleoli oli sünge, tume koloriidi kasutus, valguse rahutu käsitlemine, rõhk asus maali serval, diagonaalsed kompositsioonid. Maalis palju seinamaale. Usulised ja mütoloogilised teosed. ,,Püha Markuse ime,, , Veneetsia Scuola di San Rocco 56 suurt seinamaali.
ja renessanslike palazzode jooned, pole aga kindluslikku sõjalist välimust. Fassaadi ilmestavad akende read ja renessanslikud dekoratiivdetailid. Katuseid katab erineva kõrgusega tornikeste ja kaminakorstnate padrik. Fontainebleau loss Kujunes välja omaette arhitektide, sisekujundajate, skulptorite ja maalijate koolkond. Seal asusid mitmed Itaalia maneristid. Siseruumid rikkalikult kaunistatud värvilisest stukist ja marmorist ornamentika ja figuuridega. Figuuridel manerismile omaselt ebaloomulikult pikad jäsemed, saledad kehad, väikesed pead, kuid õõtsuvatest poosidest võib näha gooti traditsioonide püsimist. Kasutatud allikad: · http://www.paideyg.ee/kunstiajalugu/kunstilugu/renessanss/prantsuse.htm · http://et.wikipedia.org/wiki/Louvre · http://miksike.ee/docs/referaadid2005/16saj_prantsuse_kunst_leilalille.htm · Lucia Corrain "Renessanss kunst ja kunstnikud"
usulise teema käsitluseks, idealiseerimise puudumine eristas kõrgrenessansist, uudne kompositsioon, inimeste poosid juhuslikud, tegelased elavad oma elu, pildi ruum ja vaataja ruum sulavad kokku, vaataja tunneb end kujutatu osana, tegelased ja esemed on selgete piirjoontega-rõhutatult mahulised, ruumilisuse saavutamine heletumedusega dramaatilisus, valgus suundub tavaliselt tähtsatesse sõlmpunktidesse ülalt. Idealistlik-naturalistlik: vastandus manerismile, vaatas elu poole, kõrgerenessansi pärand eriti idealiseerimine, inimeste idealiseerimine, laemaalidel kasutati vaataja ja illusionistliku ruumi ühendamist, valgus kehadele altpoolt, maaliti usulise sisuga paljufiguurilisi altarimaale ja freskosid, mütoloogilised stseenid kujutati maastiku foonil maastik olulisem kui figuurid. NIMEKAIM BAROKKSKULPTOR ITAALIAS LORENZO BERNINI skulptuurid väljendavad baroki erinevaust renessansist, maalilised
Hoonetel on kõrge viilkatus, säilivad gooti pärased kõrged katusetornid.Ehitatakse aknaid üle katuse joone.Piiratud veega või ehitati üle jõgede, järvede keskele.Esimese korrusel suured aknad. Fassade kaunistati pilastritega ja poolsammastega.Hakkasid ehitama keerdtreppe.Trepikäigud väljaspool. Kasutati reljeefe.Arhidektuur lähtub manerismist. Kõrvalhooned on tihedalt seotud ja kaob gooti põhiplaan, õue plaan vabamalt paigutatud.Sisekujundus hästi rikkalik. Manerismile iseloomulikud jõulised värvid leiavad kasutust lagedel ja seintel. Kuldset kasutatud. Üldmulje on toretsev ja luksulik(eesmärk).Loveir'i loss, Fontainebleau loss. 13. Mille poolest erinevad Prantsuse lossid Itaalia Palazzodest? Palazzode ja losside samasus seisneb selles,et mõlemal on nelja kandiline põhiplaan.Eripärane on see, et lossidel on kõrged viilkatus ja ehitatakse aknaid ülespoole katusepiiri. 14.Prantsuse kujutav kunst? Jean Claude Fracois- tuntud õuekunstnik
° Eeskujuks kogu Euroopale ° Protestantidele meeldis lihtinimeste kasutamine usuteemades ° Artemisia Gentileschi naine, jätkas Caravaggio laadi ° Maalis piibli naistegelasi Juudit ° Töötas ka Inglismaa lossides Carracid ja Bologna koolkond ° Caravaggio laad tundus paljudele liiga karm ja proosaline ° Taheti kunsti, mis erineks eluprobleemidest ja pakuks ebatavalist ilu ° Carracide suguvõsa rajas Bologna akadeemia, juhiks Annibale Carraci ° Vastandusid manerismile, vaatasid elu poole ° Idealiseerimine ° Palazzo Farnese laemaalid Sixtuse kabeli lae eeskuju ° Inimeste kehad idealiseeritud ° Arvukad maalitud arhitektuuridetailid ° Valgus tundub suunduvat kehadele altpoolt ° Illusionistlikud raamid ° Koolkonna liikmed maalisid usulise sisuga paljufiguurilisi altarimaale ° Antiikmütoloogilised freskod ° Maastiku foonil nt stafaazid maastikumaalidel ebaoluline lisa figuuridena
Geniaalsus pole sellepärast õnn, vaid pigem raske, isegi piinav koorem. Michelangelo piiritu usk oma kutsumusse ja loomingusse viis tihti vaidluste ja konfliktideni paavstidega, kes olid tema kunsti peamised tellijad. Manerismi üldiseloomustus Manerism on periood Euroopa kunstis 16. sajandil, renessanssi järel ja baroki eel. Manerismi iseloomustab renessansi ilmalikkus, selgus ja harmoonia on asendatud müstika, rafineerituse, kunstlike efektidega. Maalikunstis on manerismile iseloomulikud väänlevad, üksteise haardes olevad ja üksteisega põimunud inimkehad. Tintoretto. El Greco Tintoretto oli Itaalia hilisrenessansi maalikunstnik. Tintoretto õppis ja töötas Veneetsias. Seal õppis ta lühikest aega ka Tiziani juures. Kuid juba kümne päeva pärast saatis Tizian ta koju. Kuulujuttude järgi nägi umbes 56-aastane Tizian umbes 15-aastases õpipoisis nii suurt annet, et sai tema peale kadedaks ega tahtnud teda õpetada.
Uudne kompositsioonikäsitlus: tema tegelased elavad oma elu, mitte ei esine vaataja suunas. Vaataja tunneb end sündmuste osana. Tegelased ja esemed on selgete kontuuridega ja mahulised. Ruumilisuse saavutas heletumedusega.See loob ka maalide dramaatilise meeleolu. Tema loomingus ,,keldriluugivalgus". *Peetruse ristilöömine *Bacchus CARACCID Lõid kunsti, mis erineks eluproosast ja pakuks ebatavalist ilu. Rajasid Bologna akadeemia(1580) Caraccid vastandasid end manerismile. Püüdsid elu kujutada idealiseeritult. Nad maalisid usulise sisuga maale, kasutades antiikmütoloogiat. *Rooma Palazzo Farnese laemaal.- eeskujuks võetud Sixtuse kabeli lagi. Barokkskulptuur Selle ala kuulsaimaks meistriks oli LORENZO BERNINI. Tema huviobjektiks on liikumine ja muutumine. Tema kujud on määratud vaatlemiseks igast küljest. Kasutab keerukaid poose. Põhilised on võitlemis-ja röövimisstseenid. *Taaveti figuur(kujut
kontuuridega ja mahulised. Tema tuntuim maal on ,,Lanto mängija". Tema loomingus ,,keldriluugivalgus". Tal oli väga palju järgijaid üle Euroopa: Artemisia Gentileschi naiskunstnik. Caravaggio looming oli rahvale liiga raskepärane. Carraccid Lõid kunsti, mis erineks eluproosast ja pakuks ebatavalist ilu. Nende kunsti lihtsus läks inimestele rohkem peale. Maalisid kõrgrenessanssile omaseid maale. Rajasid Bologna akadeemia(1580) Caraccid vastandasid end manerismile. Püüdsid elu kujutada idealiseeritult. Nad maalisid usulise sisuga maale, kasutades antiikmütoloogiat. Bologna akadeemias kasutati kolmnurk kompositsiooni. Selle akadeemia liikmed maalisid altarimaale *Rooma Palazzo Farnese laemaal.- eeskujuks võetud Sixtuse kabeli lagi. SKULPTUUR Selle ala kuulsaimaks meistriks oli LORENZO BERNINI. Tema huviobjektiks on liikumine, muutumine, rahutus, massid ja emotsionaalsus. Tema skulptuurid on määratud vaatlemiseks igast
" Teinud veel freskosid Veneetsia paleedele, ühiskondlikele hoonetele, kuid need on hävinud. Sureb 33. a. arvatavasti katku. Tal oli palju õpilasi. Kontsert 6. ptk M. Sittow(1481-1524) Pärit Tallinnast. Eelkõige portreede meister. Õppis isa juures Tallinnas ja hiljem oli Belgias. Tööd Louvres. Töötanud Prantsusmaal, Flandrias ning Hispaania ja Taani õukondades. Tallinnasse tuli tagasi 1517. a. 7. ptk Manerism Renessanssi ja baroki vaheline kunstisuund. Umbes 1520-1600 a. Manerismile on iseloomulikud müstika, rafineeritus ja kunstlikud efektid. Manerismi Madalmaades nim. ka romanismiks. El Greco(1541-1614) Oli Hispaania kunstnik, pärit Kreetalt. Tema teemadeks olid portreed ja kompositsioonid, mille teema oli seotud usu või legendiga. Maale läbib viirastuslikkus, ainulaadne leegitsev koloriit ja vormide ebatavaline rütm. Figuurid eriskummaliselt pikaks venitatud. Laokoon ja pojad Krutsifiks 8. ptk. Barokkarhitektuur 1600-1750 Kujunes välja 16. saj
haritud) e haritud luule. Giambattista Marino ,,Adonis" itaalia traditsioonis, oktaavides, väga mahukas. Mütoloogia teemad, sensuaalne ja erootiline pool esil, kujundi peenus. Räägitud manerismi mõiste esilekerkimisest väga suur tähelepanu väljendusel endal. Tähtis, kuidas väljendatakse, mitte niivõrd mida. Prantsusmaal 17. saj alguses pretsioosne kirjandus väärtuslik, peen. On lähedane kultismile ja manerismile. John Milton 1608-1674. 17. saj Inglismaa suurim kirjanik (saj alguses ka Shakespeare, aga tema oli renessanss). Sajandi keskpaigas oli I kirjandus juba tugevasti muutunud. Tormiline ühk muutuste aeg 17 saj I poolel. 16. saj II pool, kui Elisabeth I aeg sai läbi, tuli võimule teine dünastia Stewartid, kes pooldas katoliiklust. Suured rahvamassid ei olnud sellega rahul. Jõudsasti võrsunud kodanlus ja keskklass. Inglise kodanlik revolutsioon. Esimene jõuline keskklassi
piirjoontega ja rõhutatult mahulised, mida aitab rõhutada heletumedus. Eriline osa on valgusel, mis suundub pildi tähenduslikesse sõlmpunktidesse tavaliselt ülevalt. Valgusvihk vastandub ülejäänud pildi tumedusele, mistõttu hakati rääkima ,,keldriluugivalgusest". Kuid lihtrahvas eelistas kirikutes näha kunsti, mis erineks eluproosast ja pakuks ebatavalist ilu. Sellist kunsti hakkasid looma Carraccid ja nende poole rajatud Bologna akadeemia kunstnikud. Nad vastandusid manerismile, võttes appi idealiseerimise. Rooma Palazzo Farnese lage maalides võtsid nad eeskujuks Sixtuse kabeli lae, aga inimeste kehad olid Raffaeli-päraselt idealiseeritud. Laemaalidel näib, et valgus suundub pildil kujutatud kehadele altpoolt. Bologna koolkonna liikmed maalisid usulise sisuga paljufiguurilisi altarimaale ja enamasti antiikmütoloogiateemalisi freskosid. Koolkond oli mitu sajandit eeskujuks kogu Euroopa nn akadeemiliselt kunstile.
annaabi.ee 
