loovutas Saksamaa piirialad ning riigi territoorium vähenes seetõttu kaheksandiku võrra. Kaotatud territooriumitel moodustasid sakslased umbes 54,3% rahvastikust ning see tõi kaasa etnilised probleemid. Alsace Lorraine läks rahulepingu tingimuste kohaselt tagasi Prantsusmaale, Taanile pidi Saksamaa loovutama Põhja-Scheswigi, Poolale Pommeri ja osa Sileesiast, Leedule Klaipeda ning Tsehhoslovakkiale Sudeedimaa. Saksamaa pidi loobuma oma asumaadest, mis hiljem Rahvasteliidu mandaatidega jagati suurriikide vahel. Kolmas karistuse punkt oli sõjaline piirang. Saksamaa ei võinud omada lennuväge ega allveelaevastikku, tanke, lahingulennukeid ega raskeid kahureid, samuti kaotati sõjaväekohustus. Saksamaa armees võis olla kuni 10 000 meest ning vabatahtlikke kuni 15 000 meest. Võitjariigid said õiguse okupeerida Reini jõe vasaku kalda, mis jäi nende käsutusse kuni 15 aastaks.Reini jõe vasakul kaldal ei tohtinud olla sõjaväelisi üksusi ega kaitseehitisi.
12) Versailles's rahu- 28.06.1919, Pariisi rahukonverentsil allkirjastatud rahu, mis määras Compiegne'i vaherahu tingimused ning Saksamaa repressioonid. 10. jaanuaril 1920. aastal jõustunud rahuleping lõpetas ametlikult I maailmasõja. Vastavalt rahulepingule loovutas Saksamaa piirialad ning riigi territoorium vähenes seetõttu kaheksandiku võrra. aksamaa pidi tunnistama Austria, Tsehhoslovakkia ja Poola iseseisvust. Saksamaa loovutas kõik asumaad, mis hiljem Rahvasteliidu mandaatidega jagati suurriikide vahel. Saksamaal kaotati sõjaväekohustus ja tal ei tohtinud olla suuri sõjalaevu, allveelaevu, lahingulennukeid, tanke ega raskeid kahureid. Saksamaa armee tohtis olla kuni 100 000 meest, vabatahtlikke kuni 15 000 meest. Saksamaa kuulutati sõjasüüdlaseks ja pidi teistele riikidele maksma sõjakahjude eest reparatsioonimakse. 13) Dawesi plaan oli Ameerika Ühendriikide rahandustegelase ja poliitiku Charles Dawesi
Vastavalt rahulepingule loovutas Saksamaa piirialad ning riigi territoorium vähenes seetõttu kaheksandiku võrra. Okupeeriti Reini jõe vasak kallas ja 50 km laiune vöönd paremast kaldast, kuhu moodustati demilitariseeritud tsoon. Saksamaa pidi tunnistama Austria, Tšehhoslovakkia ja Poola iseseisvust . Saksamaa territoriaalsed kaotused, millega Saksamaa loovutas kõik asumaad, mis hiljem Rahvasteliidu mandaatidega jagati suurriikide vahel Saksamaa kuulutati sõjasüüdlaseks ja pidi teistele riikidele maksma sõjakahjude eest reparatsioonimakse 16. Mõisted : Versailles’ süsteem – pärast I maailmasõda Euroopas välja kujunenud poliitiline süsteem, mis kaitses sõja võitnud riikide (eelkõige Prantsusmaa ja Suurbritannia) huve. Wilsoni 14 punkti - Neliteist teesi olid seisukohad Euroopa taasülesehitamise põhimõtete
Tähtsamad küsimused otsustati Pransusmaa, Suurbritannia ja USA delegatsiooni juhtide salajastel läbirääkimistel. Pariisi rahukonverentsi käigus valmistati ette 5 rahulepingut Saksamaa ja tema liitlastega. Rehulepingu tingimused - Vastavalt rahulepingule loovutas Saksamaa piirialad ning riigi territoorium vähenes seetõttu kaheksandiku võrra. Saksamaa pidi tunnistama Austria, Tsehhoslovakkia ja Poola iseseisvust. Saksamaa loovutas kõik asumaad, mis hiljem Rahvasteliidu mandaatidega jagati suurriikide vahel. Saksamaal kaotati sõjaväekohustus ja tal ei tohtinud olla suuri sõjalaevu, allveelaevu, lahingulennukeid, tanke ega raskeid kahureid. Saksamaa armee tohtis olla kuni 100 000 meest, vabatahtlikke kuni 15 000 meest. Saksamaa kuulutati sõjasüüdlaseks ja pidi teistele riikidele maksma sõjakahjude eest reparatsioonimakse. Kusjuures reparatsiooni maksmiseks kulus Saksamaal 92 aastat. Ehk siis sel aastal sai makstud
1931, NSVL kallaletung Soomele 1939 jne) Versailles' süsteem ja selle lagunemine: VERSAILLES' RAHU SÕLMITI 28.JUUNIL 1919. Rahulepingu tingimused: 1) Saksamaa loovutas piirialad, okupeeriti Reini jõe vasak kallas, Saarimaa 15.a Rahvasteliidu haldusesse, Saarimaa söekaevandused Prantsusmaa kasutusse. 2) Saksamaa pidi tunnistama Austria, Tsehhoslovakkia ja Poola iseseisvust. 3) Saksamaa loovutas kõik asumaad, mis hiljem Rahvasteliidu mandaatidega jagati suurriikide vahel. 4) Saksamaal kaotati sõjaväekohustus, piirangud. 5) Saksamaa kuulutati sõjasüüdlaseks ja pidi võitjatele maksma sõjakahjude eest reparatsioone. 1922 Saksamaa ja Venemaa sõlmisid Rapallo lepingu Versailles' süsteemi vastu. Antant'i riikidest olid rahulolematud Itaalia ja Jaapan, leidsid, et nende huvidega pole arvestatud. 1929 majanduskriis toob Saksamaal Hitleri võimule (1933), asub rahva toetusel revideerima
Kommunist- Usub, et ideaalühiskonda tuleb jõuda revolutsioonilisel teel Valimised Demokraatlikud valimised Vabad (pole kohustuslikud, anonüümsed) Ühele saadikukohale kanditeerijate arvu ei piirata Valimised on regulaarsed Kõigil kandidaatidel on õigus vabalt oma vaateid propageerida Tulemused avalikustatakse täielikult Valimissüsteemid Majoritaarne e. enamusvalimise süsteem(ühemandaadilised valimisringkonnad ,,võitja võidab kõik") Proportsionaalne (mandaatidega) Valijatüübid 1.) parteiaktiivsed (toetavad järjekindlalt mingi partei poliitilist liini) 2.) rutiinse (toetavad parteid harjumusest, traditsioonist jne) 3.) jooksikud (võrdlevad parteide tegevusprogramme ja toetavad neid kelle tegevus on kõige paremas kooskõlas nende huvidega) 4.) passiivsed (ei tunne huvi poliitika vastu, nende osavõtt sõltub juhuslikest asjaoludest) Valimised Eestis Riigikogu valimised. Valitakse Eesti Vabariigi hääleõiguslike kodanike poolt neljaks aastaks
Preisimaa lõunaosa (Poolale) riiklik kuuluvus määrati rahvahääletusega. · Saarimaa läks 15 aastaks Rahvasteliidu haldusesse. Saarimaa söekaevandused läksid Prantsusmaa kasutusse. Versailles´i rahuleping · Saksamaa pidi tunnistama Austria, Tsehhoslovakkia ja Poola iseseisvust. Keelatud oli Austria liitmine Saksamaaga (ansluss) · Saksamaa pidi loovutama kõik asumaad, mis hiljem Rahvasteliidu mandaatidega jagati suurriikide (Suurbritannia, Prantsusmaa, Belgia jt) vahel. · Saksamaal kaotati sõjaväekohustus ja tal ei tohtinud omada suuri sõjalaevu (lubatud 6), allveelaevu, lahingulennukeid, tanke ega raskekahureid. · Saksa armee (Reichswehr) ei tohtinud olla suurem kui 100 000 meest, kellest 4000 võisid olla ohvitserid. Kindralstaap saadeti laiali. · Saksamaa kuulutati sõjasüüdlaseks (sõjasüü klausel) ja pidi teistele
Klaipeda (Memel) läks võitjariikide valdusse ja liideti 1923. Leeduga. Schleswigi, Ülem-Sileesia ja Ida-Preisimaa lõunaosa riiklik kuuluvus määrati rahvahääletusega. Saarimaa läks viieteiskümmneks aastaks Rahvasteliidu haldusesse. Saarimaa söekaevandused läksid Prantsusmaa kasutusse. · Saksamaa pidi tunnistama Austria, Tsehhoslovakkia ja Poola iseseisvust. · Saksamaa loovutas kõik asumaad, mis hiljem Rahvasteliidu mandaatidega jagati suurriikide vahel. Suurbritannia sai Tanganjika, koos Pransusmaaga jagati veel Togot ja Kameruni. Belgia sai Ruanda-Urundi, Portugal sai Quionga kolmnurga Kagu-Aafrikas. Lõuna-Aafrika liit sai Edela-Aafrika, Austraalia sai Uus-Guinea ja Uus-Meremaa Samoa saared, Jaapan sai Saksamaale kuulunud Vaikse ookeani põhjapoolkera saared ja Saksamaa õigused Hiina Mandzuurias.
jaanuar 1919 21. jaanuar 1920), mille kutsusid kokku sõja võitnud Antandi riigid. Rahukonverentsist võttis osa 27 riiki. Tähtsamad küsimused otsustati Pransusmaa, Suurbritannia ja USA delegatsiooni juhtide salajastel läbirääkimistel. Saksamaa pidi tunnistama Austria, Tsehhoslovakkia ja Poola iseseisvust. Saksamaa loovutas kõik asumaad, mis hiljem Rahvasteliidu mandaatidega jagati suurriikide vahel Saksamaal kaotati sõjaväekohustus ja tal ei tohtinud olla suuri sõjalaevu, allveelaevu, lahingulennukeid, tanke ega raskeid kahureid Saksamaa kuulutati sõjasüüdlaseks ja pidi teistele riikidele maksma sõjakahjude eest reparatsioonimakse. Versailles' süsteem pärast I maailmasõda Euroopas välja kujunenud poliitiline süsteem, mis kaitses sõja võitnud riikide (eelkõige
võrra. Okupeeriti Reini jõe vasak kallas ja 50 km laiune vöönd paremast kaldast, kuhu moodustati demilitariseeritud tsoon. Saarimaa läks viieteiskümmneks aastaks Rahvasteliidu haldusesse. Saarimaa söekaevandused läksid Prantsusmaa kasutusse. Saksamaa pidi tunnistama Austria, Tsehhoslovakkia ja Poola iseseisvust. Saksamaa loovutas kõik asumaad, mis hiljem Rahvasteliidu mandaatidega jagati suurriikide vahel. Saksamaal kaotati sõjaväekohustus ja tal ei tohtinud olla suuri sõjalaevu, allveelaevu, lahingulennukeid, tanke ega raskeid kahureid. Saksamaa armee tohtis olla kuni 100 000 meest, vabatahtlikke kuni 15 000 meest. Saksamaa kuulutati sõjasüüdlaseks ja pidi teistele riikidele maksma sõjakahjude eest reparatsioonimakse. Rahulepingu jõustumine: Rahulepingule kirjutasid alla 26. riigi ja sõja kaotanud Saksamaa esindajad
Potestas-õigusvõim, õigusliku tegutsemise kompetents. Keisririik anti edasi sellele, kes oli võimu kandmiseks sobivaim.(Autoriteet) 6.Keisriõigus Augustuse pandud alusel toimus uuendamine. Poliitilise võimu raskuspunkt kandus keisrikotta. Keiser valitses Roomat koos õitsele puhkenud juristide seisusega. Algselt olid keisri õigusaktid olemasoleva õiguse täiendused ja selgitused. Keiser kehtestas seadustega uue õiguse, väljendas respektiga oma arvamust järelpärimise peale, andis mandaatidega valitsusele ja ja selle kaudu välja teada oma tahet, jagas õiguslikku kohustuslikku teavet. Augustus tõi õigusloomesse sisse seaduse. Ta piiras testameerimisõigust.Testaator võis vabaks lasta teatud arv orje. Vabaks ei tohtinud lasta üle 100 orja. Augustuse jaoks oli tähtis perekond.Tuli abielluda(kohustuslik) ja sünnitada lapsi. Ka lesestunud ja lahutatud pidid uuesti abielluma. Vallatuse ja lastetuse tagajärjeks oli kõrge maksustamine ja lõpuks pärimisjärgluse välistamine
Potestas- õigusvõim, õigusliku tegutsemise kompetents. Keisririik anti edasi sellele, kes oli võimu kandmiseks sobivaim.(Autoriteet) 6.Keisriõigus Augustuse pandud alusel toimus uuendamine. Poliitilise võimu raskuspunkt kandus keisrikotta. Keiser valitses Roomat koos õitsele puhkenud juristide seisusega. Algselt olid keisri õigusaktid olemasoleva õiguse täiendused ja selgitused. Keiser kehtestas seadustega uue õiguse, väljendas respektiga oma arvamust järelpärimise peale, andis mandaatidega valitsusele ja ja selle kaudu välja teada oma tahet, jagas õiguslikku kohustuslikku teavet. Augustus tõi õigusloomesse sisse seaduse. Ta piiras testameerimisõigust.Testaator võis vabaks lasta teatud arv orje. Vabaks ei tohtinud lasta üle 100 orja. Augustuse jaoks oli tähtis perekond.Tuli abielluda(kohustuslik) ja sünnitada lapsi. Ka lesestunud ja lahutatud pidid uuesti abielluma. Vallatuse ja lastetuse tagajärjeks oli kõrge maksustamine ja lõpuks pärimisjärgluse välistamine
TÄIDESAATVA / SEADUSANDLIKU VÕIMU VORMID Poliitilise süsteemi kirjeldamiseks võib kasutada ka seadusandliku võimu (edaspidi SA) ja täidesaatva võimu (edaspidi TS) vaheliste suhete ja vastavate mõjutuste defineerimist. Levinuumad sellised vormid on: 1. Presidentaalne valitsus Peamine iseloomujoon on TS ja SA lahutamine. Rahvas valib TS pea, kelleks on tavaliselt president, ning SA struktuuri liikmed, ja varustab mõlemad iseseisvate mandaatidega esindamaks kodanikke valitsemisprotsessis. SA ja TS eraldamine on üksikasjalik ja plaanitud, et kindlustada seadusloome ja seaduste toimimise süsteemi. Peamine rõhk seadusloomes on SA-l. Kuigi president võib seaduseelnõule veto panna, võib SA vetost üle minna. Peamine vastutus seaduste täideviimise eest lasub presidendil, kellel on kontroll valitsuse administratiivüksuste üle. President määrab kabinetiliikmed, kes vastutavad
annaabi.ee 
