Kordamine Materjali korrastatus Meelespidamine Meeldetuletamine (e reprodutseerimine) Känkimine Känkimine 1 6 2 5 3 6 4 9 6 4 8 1 Känkimine 162 536 496 481 Känkimine 16 25 36 49 64 81 Simpansite mälu test http://www.youtube.com/watch? v=zJAH4ZJBiN8&feature=player_embedded Mälu on kolmeastmeline Sensoorne mälu Lühiajaline mälu Pika-ajaline mälu Mälutüübid ja õpistiilid Nägemine -- visuaalne mälu Kuulmine -- audutiivne mälu Kompimine -- motoorne e. kinesteetiline mälu Õpistiili määramise test http://www.syg.edu.ee/~peil/opi_oppima/stiili_test. html
kasutatav salvestusseade (eelistatud andmete pikaajaliseks säilitamiseks). Võrreldes teiste seadmetega on andmeedastuskiirus väga aeglane 0,05 0,1 MB/sek Ühele kassetile mahub 60-300 MB informatsiooni. Zip-kettad Mahutavus 100 MB ja 200 MB Andmeedastuskiirus on 1,4 MB/sek Hind ~ 200.- Disketid Andmemaht 1,44 MB Disketid ei sobi andmete pikaajaliseks säilitamiseks, magnetväli rikub disketil olevaid andmeid. Hind < 20.- 2. Mälutüübid Sisemälu, operatiivmälu, otsepöördusmälu, muutmälu (RAM) mälu osa, kuhu salvestatakse tööfailid ja programmid selleks ajaks, kui arvuti neid kasutab. Sinna kantud andmed kaovad, kui vool välja lülitada. Maht on enamasti 64-512 MB. Välis- ehk püsimälu (ROM) Mälu osa, kus andmed säilivad sõltumata sellest, kas arvuti on sisse lülitatud või mitte. Asub erinevatel andmekandjatel. Iga andmekandja jaoks on oma seade selle lugemiseks. Arvuti võimsus
Seda ei saa inimene juhtida. Aju otsustab alateadlikult, kas saadud info vajab edasist tähelepanu või unustatakse kohe. Lühiajaline mälu -- tähele pandud info jäädvustub suhteliselt lühikeseks ajaks (Paar minutit) Pika-ajaline mälu -- õpitu püsib mälus kuitahes kaua. Aga seejuures võib esineda probleeme meeldetuletamisega. Pika-ajalisse mällu saab õpitavat talletada kõige paremini nii, et seda seostatakse mingil viisil juba varem meeldejäetuga. Mälutüübid ja õpistiilid Õppimine seisneb selles, et aju saab teavet, mida meelde jätta. Teavet saab aju meelte kaudu. Seejuures ei kasutata kõiki meeli võrdses mahus. Erinevatel inimestel on ülekaalus erinevad meeled ja seetõttu saab eristada erinevaid mälutüüpe ja neist tulenevalt ka õpistiile. Nägemine -- visuaalne mälu ja õpistiil Visuaalne õppija on nägemismäluga õppur, kes eelistab õppematerjale pildi või kirja kujul näha
Usenet: 1994, suhtlussüsteem Php: 1994, skriptimiskeel, mida kasutatakse peamiselt serveripoolsetes lahendustes dünaamiliste veebilehtede loomise Päevalehed eestis: 1995 esimene eesti päevaleht netis – www.zzz.ee/epl Palm pilot: 1996 Google: 1997, Larry Page ja Sergei Brin Deep blue: 1997, AI, mis võitis males maailmameistrit Wikipedia: 2001, Jimmy Wales and Larry Sanger 6. Nädal Eksamiks: turingi masin, relee, mälutüübid, assembler, kompileerimine, interpreteerimine, jit. Lihtsad andmetüübid, stringid, massiivid, puud. Turingi masin; Alan Turingi 1937. aastal kirjeldatud lihtne abstraktne arvuti, mida kasutatakse arvutatavuse ja selle piiride uurimiseks Relee: mootoriga lüliti Mälutüübid: Assembler: kompilaator, mis tõlgib assemblerkeeles programmi masinkoodiks Kompileerimine: võtab sisendiks kõrgkeelse programmi ja tõlgib selle täitmisprogrammiks
Oskar Lutsu Palamuse Gümnaasium Rauno Sander Klass 11 Uurimustöö MÄLU Juhendaja: Riina Tralla Palamuse 2007 Sisukord: a) Mäluseadmed......................................................................................... 4 b) Mälutüübid............................................................................................. 5 c) Mälumahu mõõtmine............................................................................. 6 d) Arvuti võimsus........................................................................................7 e) Kokkuvõte...............................................................................................8 f) Kasutatud kirjandus.........................................
halba mälu, kontrollitakse sageli kilpnäärme hormoonide tegevust. Ent miks kurdavad tänapäeval väga paljud keskealised ja noored mälu halvenemise üle? Põhjuseks peetakse üldiselt depressiooni, mis takistab tähelepanu ja vastuvõtuvõimet. See on info säilitamise eeltingimuseks. Tänapäeval mõjutab mälu negatiivselt ka elektromagneetiline väli, metallid, gaasid jms. 2. UURIMUS (kirjeldus, meetod ja eesmärk) Autor valis uurimustöö teemaks ''Mälu, mälutüübid ja õpistrateegiad'' eelkõige sellepärast et see pakkus talle huvi. Soov saada sellel teemal targemaks, laiendada silmaringi ning koguda teadmisi. Autor viis läbi 3 lühimälu testi kolmele erinevale vanusegrupile. 5, 7-8 ja 12. Klass Esimene test oli pilditest, selles oli antud tabel milles asetses 16 väikest pilti- ülesandeks oli peale 20 sekundilist piltide vaatamist kirjutada üles nii mitu pilti kui testist osavõtjail oli meelde jäänud. Teine test oli tähestiku tähtede peale
a esimene edukas pihuarvuti, U.S. Roboticsi tehtud
GOOGLE – 1995. a Stanfordi ülikoolis oli projekt, mille käigus taheti teha raamatukogu süsteem
paremaks, Larry Page ja Sergey Brin mõtlesid seda süsteemi teha põhimõttega base rank
DEEP BLUE – 1997. a IBM poolt tehtud paralleelarvuti Deep Blue võitis male maailmameistrit
(esimene kord kui AI võitis maailmameistrit)
WIKIPEDIA – 2001. a loodud online entsüklopeedia
5. nädal
• Eksamiks: turingi masin, relee, mälutüübid. Lihtsad andmetüübid (täisarvude, ujukoma-
arvude, tähtede esitamine), stringid, massiivid, puud.
TURINGI MASIN – Turingi masina mälu on lint, mida loeb/kirjutab eraldi pea. Programm on
eraldi tabelis ridadena, mis on kujul:
personaalarvuti neid programme, mis juhivad arvuti algkäivitust ja tema peamisi sisend-väljundoperatsioone. Kui varem kasutati fikseeritud programmide salvestamiseks palju maskprogrammeeritud mälusid, mida töö ajal enam muuta pole võimalik, siis hiljem on kasutusele tulnud ühe- või mitmekordselt ümberprogrammeeritavad püsimälud, mis säilitavad oma sisu ka peale toite väljalülitamist (säilmälud). Nende hulgas on kõige enam levinud järgmised mälutüübid: EPROM- korduvalt ümberprogrammeeritav püsimälu, mis enne programmeerimist vajab kustutamist ultraviolettkiirguse abil. Seega vajatakse erilist kustutus- ja programmeerimisseadet (programmaatorit); EEPROM- korduvalt ümberprogrammeeritav püsimälu, mida saab eelnevalt kustutada elektriliselt. Kustutus võib toimuda ka üheaegselt programmeerimisega, kuid igal juhul on see üsna aegaviitev protsess. Puuduseks on suhteliselt kõrge hind;
Info talletatakse lühikeseks ajaks, kestus on umbes 30 sekundit. Piir 7 +/- 2. Pikaajaline mälu lühimälust edasi salvestatud info. Mälu Info mällujätmist kujundavad tegurid Materjali kordamine, kodeerimise eripära, motivatsioon, ainevalda süvenemine Mälu kvaliteetni näitavad materjali meeldejätmise kiirus, materjali säilitamise kestus, materjali reprodutseerimise kergus ja matejali meenutamise täpsus. Mälutüübid Motoorne mälu seotud liikumisega. Toetab protseduurilist mälu. Geneetiliselt kõige varasem mäle Kujundimälu visuaalsed ja kuulmise kujundid Sõnalis-loogiline mälu kuidas jätame meelde absraktseid mõisteid, õppimisel kõige juhtivam mälu. Emotsionaalne ehk tundmusmälu kujundab maitseeelistusi, toeks empaatiavõimele, suhtleid. Fakti-, nime-, sõna-, koja-, sündmuse- ja nägudemälu Materjali meeldejätmise tasandid
Seega ei näita protsessori taktsagedus otseselt protsessori jõudlust, sest erinevatel protsessoritel võib käsukude täitmiseks kuluda erinev arv takte. Väga lihtsustatud näide: kui üks protessor on kaks korda suurema taktsagedusega kui teine, kuid esimene protessor suudab liitmistehte teostada kahe takti jooksul ning teine ühe takti jooksul, siis tegelikult töötavad protessorid praktiliselt ühe jõudlusega. Mälutüübid Kõige laiem mälujaotus on järgmine: püsimälu (ROM - Read Only Memory) ja muutmälu (RAM- Random Access Memory). Nende mälutüüpide kõige suurem erinevus on, et andmed püsimälus säilivad ka siis, kui mälult toide ära kaob. Andmed muutmälus ei säili, kui muutmälul toide puudub. Püsimälu Püsimälu ehk inglise keelest otsetõlgituna ainult lugemiseks mõeldud mälu olemus on ajapikku muutunud. Algselt
3. Mälu Arvuti mälu on vajalik informatsiooni (programmide ja andmete) säilitamiseks. Mälu definitsioone võib nimetada kaks: · on üksus, millesse saab andmed paigutada, milles saab neid hoida ja millest saab neid võtta. · kogu adresseeritav salvestusruum töötlusseadmes ja teistes sisemäludes, mida kasutatakse käskude täitmiseks. (seda definitsiooni kasutatakse peamiselt kalkulaatorites, mikroarvutites ja mõnedes miniarvutites). 3.1 Mäluseadmed ja mälutüübid Mälu jaguneb sise- ja välismäluks. Sisemälu on seade, millele protsessoril on otsene juurdepääs (sinna saab andmeid kirjutada ja sealt neid lugeda). Mälu asub emaplaadil ja sinna kantud andmed kaovad, kui vool välja lülitada. Sisemälu tüübid on järgmised (3): Otsepöördusmälu (RAM - Random Access Memory) ehk põhi- ehk muut- ehk operatiivehk töö- või suvapöördusmälu sinna laetakse töötlemiseks vajalikud andmed ja seal asuvad ka arvuti tööks vajalikud programmid
· Kahe kanaliga PC800 RDRAM - 2 x 2 x 2x 133 = 2128MB/sek* *mälu andmevahetus toimub 2 korda ühe taktsageduse impulsi kohta Mälusiini laius näitab kui mitu baiti infot suudab mälu korraga vahetada. Mälusiini taktsagedus näitab kui kiiresti on mälu võimeline sünkroonselt andmeid vahetama. Kusjuures kui SDRAM ehk sünkroonne dünaamiline muutmälu vahetab andmeid süsteemiga vaid üks kord ühe taktsageduse impulsi korral, siis uuemad mälutüübid (DDR-SDRAM ehk topeltandmevahetuskiirusega SDRAM ja RDRAM ehk Rambus DRAM) on võimelised vahetama infot kaks korda ühe taktsageduse impulsi kohta ja seetõttu on tabelis mälu teoreetilise kiiruse arvestamisel lisatud valemisse kordaja 2. Reaalses süsteemis on mälu kiirus tavaliselt palju madalam teoreetilisest tippkiirusest, sest andmeid loetakse erinevatest mälupiirkondadest ja andmete lugemiseks sobivale aadressile häälestamine sisaldab viivitusi
annaabi.ee 
