Minu ema lemmik superstaarid Minu emale meeldis Bon Jovi. Bon Jovi on USA (pop)rock bänd, mis tegutseb aastast 1983. Bon Jovi on suutnud ligi kolmekümne tegutsemisaasta jooksul müüa juba üle saja miljoni plaadi, mille hulgas on 9 stuudioplaati ning hulgaliselt kontsertlindistusi ja kogumikke. Bändiliikmed on Jon Bon Jovi ja Richie Sambora ning lisaks neile kuuluvad praegusesse koosseisu veel klahvpillide mängija David Bryan ning trummar Tico Torres. Ansambli Bon Jovi lugu algas 1983. aastal, kui noor rock-muusik John Bongiovi esitles New Yorki legendaarses Power Station lindistusstuudios oma stuudioomanikust nõole lugu "Runaway" ning sellest sai lühikese ajaga raadiohitt. Edust innustatuna otsustas John kutsuda kokku bändi, mille moodustasid tema koolivend ja klahvpillimängija David Bryan Rashbaum, basskitarrist Alec John Such ja trummar Tico Torres. Viimasena leiti kitarrist Richie Sambora. Esimene plaadileping saadi kompaniilt...
. ________ . 1 65 . , . . . . , . . . , , , . . , , , . . . . !
Uurimistöö. Minu ema koolilugu. 1.Lapsepõlv. Minu ema sündis 10. märtsil 1971. aastal Viljandis, tavalisse töölisperekonda ja talle pandi nimeks Degrid. Oma sünnimaja ema ei mäleta, sest vanemad kolisid päris mitu korda. Minu ema peres oli neli inimest, minu vanaema Riina ja vanaisa Urmas, minu ema ja ema vend Tauno. Oma lapsepõlve mäletab ema alles Rakverest, kuigi pere elas veel enne seda Kohtla-Järvel. Kui ema Rakveres elas oli tema naabriks Feeliks Kark,kes käis neil päris tihti külas ja kellega oli tore nädalavahetustel mängida. Nädala sees käis aga ema Lasila laste- aias, see oli selline lasteaed, kus esmaspäeva hommikul viidi sind lasteaeda ja alles reede õhtul said koju. Hiljem sai ema aga Rakverre Lille tänavale lasteaeda. Mängukaaslasteks oli omast majast paar aastat vanem vene perekonnast üks tüdruk ja paar maja edasi laste...
Koolielu vanasti minu ema ajal Minu ema käis Põhikoolis aastail 1975-1979. Vanasti minu emal oli kooliajal kõigil ühine koolivorm. Tüdrukutel olid pluusid, seelikud, püksid, vestid, jakid ja ka ühesugused mütsid. Poistel olid pluusid, püksid, vestid, jakkid ja ka mütsid. Kooli riietehoid oli minu emal keldrikorrusel, mis oli alati kevadel vett täis . Enne lõuna- söögile minegut tuli koridori peale üles rivistada ja kontrolliti, kas käed on puhtad, siis mindi rivis lõunasöögile. Tuli täita igal aastal ühiskondlikke töötunde koolis. Näiteks kartuleid koorida, koristada, rohida jne. Kui poistel täid olid peas või tegid pahandust, viidi katlamaja ja katlamajas aeti juuksed maha. Igal aastal toimus minu emal klassiekskursioonid, Eesti erinevatesse paikadesse. Käidi ka bussiga Tallinnas teatris ja tsirkuses. Minu emal olid kooliajal ka tantsu-kursused, mis p...
MÄLESTUSED MINU EMA,TÄDI JA MINU KOOLIAJAST Minu ema tore mälestus oli see,kui igal kevadel veerandi lõpus toimusid klassiekskursioonid.Talle meeldis väga,et saab mööda Eestimaad ringi sõita.Kõige toredam reis,mis emal meelde jäänud on väike reis Karujärve äärde.Tol korral käisid nad ka ujumas.Minu ema polnud aga liiga hea ujuja,seega vaatas ta meeleldi kalda peal,kuidas teised ujuvad.Kuid poistele ju meeldib natuke kiusata tüdrukuid,hakkasid nad veega tüdrukuid pritsima. Kõik tüdrukud kiljusid, sest keegi ei tahtnud,et nende riided märjaks saaks.See oli üks tore mälestus,mis minu emale meelde oma koolipõlvest on jäänud.
Essee MINA Mu nimi on Eveliis. Ma olen 13.a. Ma sündisin 28.08.2000. Ma elan Puiga külas Järve tänaval. Ma olen sõbralik, vahel ülbe ja naljakas. Mul on rohekad- pruunid silmad ja pruunid õlgadeni juuksed. Mulle meeldib tantsida. Mu toredasse perekonda kuuluvad ema Maigi, isa Elek, vend Elek, 2 õde Marleen ja Kätriin. Ma õpin Puiga Põhikoolis 7.klassis. Suurena tahan ma saada kokaks.
Koidujumalanna Eos Minu nimi on Eos, ladina keeles Aurora ja ma kannan uhkelt koidujumalanna tiitlit. Antiikmütoloogias kujutatakse mind peamiselt roosa koidutaevana ja seda põhjusega. Nimelt on minu sõrmeotsad roosad. Minu vanemad on titaanid Hyperion ja Theia, kes on tegelikkuses õde ja vend. Isa Hyperion on valguse jumal ja minu ema Theia on jumaliku valguse titaan. Mul on ka õde ja vend, kellega koos on mind nimetatud teise põlvkonna titaanide jumalate sekka. Minu õde on Selena, ladina keeles Luna ja tema on tuntud kui kuujumalanna. Minu vend Helios, ladina keeles Sole, on päikesejumal. Mina kui koidujumalanna täidan maailmas tähtsat ülesannet. Igal hommikul tõusen ma Okeanose jõest kõrgele taevasse, lükkan minema tähed ja pimeduse ning tood valguse kiirtena maale. Mina olen jumalanna, kes avab igal hommikul taevase paradiisi väravad, et päike saaks tõusta. Vahel võib mind näha sõitmas nelja ti...
Analüüsis võrdlen enda, oma õe ja ema teabevälju. Mina olen sündinud 1993. aastal. Minu õde on sündinud 1978 ning vaatlen tema teabevälju aastast 1998. Minu ema on sündinud 1955, seega vaatlen tema teabevälju aastast 1979.Uurin, mida on saanud erinevad generatsioonid kaasa kodust, mis olid kodused väärtused (fundamentaalne teave). Veel uurin spetsialiseeritud teavet kolme põlvkonna vahel, näiteks, kus lasteaias ja koolis nad käisid ning mis see neile juurde andis ja mida nad lisaks koolile veel tegid/millega tegelesid. Kolmandaks uurin operatiivse teabe saamise viise, meediaväljaanded, TV, internet, raadio, mida sellel ajal loeti ja vaadati, mis oli olemas ja mis mitte.
Perekond läbi minu silmade Mida tähendab inimesele perekond? Kas see tõesti sisaldab endas ainult isa karmi kätt ja ema hella südant, mida lastel on üleskasvamiseks vaja? Ma arvan, et perekonnad on väga erinevad ning seega ka nendega kaasnevad väärtused ei ole kunagi ühesugused. Minu arvates on just isa see leebem pool perekonnast. Seega ei saa kuidagi väita, et perekond kõigile päris ühte ja sama tähendaks. Perekonda hoiavad koos traditsioonid. Ka meie perel on olemas kindlad kombed, mida oleme järginud ja milleta oma argielu ette ei kujutakski. Isegi kõige tavalisemad asjad mängivad pereelus suurt rolli. Näiteks nagu hommikusöögid ja õhtusöögid aeg, mil reeglina kogu perekond on koos ühe laua taga ja saavad päevasündmustest rääkida. Kahjuks enam seda nii tihti ei juhtu, kuna elan ühiselamus, aga nädalavahetustel saab pere korra söömiseks ettenähtud ajal ikka kokku. Samuti võib traditsiooniks pidada pannkoo...
Emale ! · Tänan Sind kõige eest ! Sõber. Sõber on alati Sinuga. Väike raamat sõbrale. Olla õnnelik! Kuldsed sõnad. Kasuta päeva! Naudi igat hetke! Naerata ! 1.peatükk Ema on ... · ,,Emad pandi maa peale laste eest hoolitsema." Sam Hunt, 7-aastane · ,,Ema on naine, kes võtab enda kanda veel ühe elu... kõik oma ülejäänud elupäevad on ta kaks inimest ühes nahas." Pam Brown · ,,Ema on inimene, kes soovib Sulle head. Sest ta tunneb Sinust puudust, isegi kui Sa ainult minuti eemal oled. Sest Sa oled tema laps." Kristin Thompson, 8- aastane · ,,Ema on inimene, keda Sa vajad siis, kui kellestki teisest ei piisa." Pam Brown · ,,Sesta ta on ema. Ta murdis leiva kaheks tükiks ja andis need lastele, kes isukalt sööma hakkasid. ,,Ta ei jätnud endale midagi," urises seersant. ,,Sest ta pole näljane," ütles sõdur. ,,Sest ta on ema," ütles seersant." Victor Hugo · ,,Ta harja...
Minu ja minu vanemate noorus Kui võrrelda minu ja minu vanemate noorust, leidub rohkem erinevusi kui sarnasusi. Alles on jäänud vaid mälestused, jutud ja pildid. Arvan, et see suur erinevus tuleneb sellest, et ajad on väga palju muutunud. Minu ja minu vanemate noorust eristab ka see, et minu nooruse kooliaeg möödus ja siiani möödub linnas, kuid minu vanematel möödus see maakohas. Kui minu vanemad veel noored olid, oli palju vähem mugavusi kui praegu. Seal koolis, kus minu ema ja isa käisid, lapsi autodega kooli ei viidud. Lapsed käisid jala koolis rohkem kui 3 kilomeetrit. Mõni, kes elas kaugemal kui 10 kilomeetrit, sai bussiga koolile lähemale. Põhiline liiklusvahend oligi buss, autod olid vaid jõukamatel peredel. Minu ema kõndis iga päev kooli üle 4 kilomeetrit ja talvel koos õega kooli minnes nad nutsid, kuna käed olid nii külmad. Mina elan koolist täpselt 1 kilomeetri kaugusel...
Minu perekond Mina ja minu ema oleme tegelikult pärit Tallinnast. Seal me elasime tavapärast linnaelu. Meil oli väike ühetoaline korter. Ema käis päeval tööl, mina aga veetsin oma päevad lasteaias. Suvel sai tihti Stroomi rannas mängimas käidud. Talvel viis ema mind aga tihti kelgutama. Kuna oli alles väike poisipõnn, siis ei mäleta ma Tallinna elust suurt midagi. Kui ema ja vanaema aga vahest räägivad minu lapsepõlvest, siis meenuvad mulle eredamad mälestused. Nii möödusid need päevad ja aastad Tallinnas, kuni saabus päev, mil tulime elama Saaremaale. Sõit sinna oli omamoodi elamus, sest mina ei olnud varem praamiga sõitnud. Uue koduga ja uue eluga harjumine võttis meil natuke aega. Pikkamööda tekkisid aga uued tuttavad, uued sõbrad ja nii tutvus ka mu ema minu praeguse isaga. Tema on ehtne saaremees, kes oskab rääkida huvitavaid lugusid saare elust. Mõned aastad tagasi sai maha pee...
Kas minu vanemad olid noorena õnnelikumad kui mina? Essee "Faber est snae quisque fortunae" (A. C. Caecus) Minu arvates on õnn väga suhteline mõiste. Asjad, mis teevad mind täna õnnelikuks, olid minu ema jaoks täiesti ebaolulised. Noorena peitus minu ema õnn heas hariduses, hoolivas mehes ja tervetes lastes. Seega olid temal hoopis teised unistused. Mulle tundub, et tänapäeval peitub õnn inimeste jaoks rohkem materiaalsetes väärtustes. Minu hinge rahuldab see, kui mul läheb koolis hästi, saavutan püstitatud eesmärgid ja olen seejuures õigesti talitanud. Õnnelikuks teeks mind see, kui saaksin ülikooli minna õppima seda, mida tahan, ja kohale, mida finantseerib riik. Pääseksin õppelaenust ja tagasimaksmise kohustusest. Kindlasti on minu elus tähtis roll ka karjääril. Minu ema ajal said kõik hea tahtmise korral erialase kõrg- või kutsehariduse tasuta. Öeldakse küll, et õnn ei peitu rahas, aga päris õige...
Andres Hillep 10B 01.04.2010 Mina kui Hamlet Tere, mina olen Hamlet. Ma olen 16. aastane noormees, elan Väimelas ja käin Võru Kreutzwaldi Gümnaasiumis. Minu isa ja ema töötavad mõlemad meie koolis. Isa töötab direktorina ning ema Gertrud minu klassijuhataja.Täna räägin ma ühest väga süngest koolinädalast, nimelt nädalast mil suri minu isa, ema, uus koolidirektor ning ka mina ise. Kõik see jubedus sai alguse ühel tavalisel hommikul. Ma tulin koos ema ja isaga kooli ning isa pani meid kooli ees maha ja läks autot ära parkima. Ma jõudsin trepi peale kui kuulsin võimsat pauku. Vaatasin seljataha ning nägin, et üks auto oli sõitnud suurel kiirusel meie autole otsa. Teisest autost väljus üks meesterahavas ning ta jooksis minema. Me emaga tormasime kiirelt isa juurde ning nägime väga kurba pilti. Minu isa oli hukkunud avariis. Gertrud kukkus pik...
Ootamatu pööre minu elus. Kohver oli nagu ikka. Pruun. Veidi kulunud nurkadega ja lahmakas, nii et seda paigalt nihutada oleks olnud suhteliselt piinarikas. Seal ta siis nüüd seisis. See kohver noh. Leivavärvi ja suur. Mõtetult suur kusjuures. Alati saaks läbi ajada palju väiksemate ja praktiliste sumadanidega.Kuid see monstrum sin ei kuulunud kohe kindlasti mitte nende hulka. Nii ma siis selle avasin. Seest oli see palju jubedam kui väljast poolt. Siseriie oli täiesti niru ja see sahtel seal nurgas oli põhjatu. Õnneks see õudus kestab vaid kaks nädalat ja laagris ei pea ma seda kasutamaka. Ma mõtlen kohvrit. Ainuke probleem on selles, et kuidas mu riided selle jubeda eluka sees lebada suudavad. Loodan, et see jube vanainimeste hais minu riietele külge ei jää. Kuulsin elutoa seinakella krigisevat kilinat ja pugesin ruttu teki alla. Mõne aja pärast ilmus minu tuppa ema. Ei tea isegi kas ta on mu päris ema...
Minu perekonna lugu Küsitlesin oma ema selle teema kohta. Sain sellise kokkuvõte tema arvamusest: Perel on väga suur tähtsus tema elus, ilma pereta ta ei kujuta ennast olemas olevadki. Tema arvab, et ühe perekonna lugu saab alguse sellest, et kaks inimest elavad koos ning neil tekivad ühised lapsed. Lõppeb aga perekonna lugu siis kui lapsed saavad juba oma lapsed, ehk siis neil tekib oma pere. Pere ei lõppe selles mõttes, et enam ei suhelda oma vahel vaid selles mõttes, et pole enam ühtne perekond, lapsed on eraldunud oma vanematest ning saanud oma enda pere. Minu ema perekonna lugu sai alguse sellest, et ta abiellus ning sai oma esimese lapse ehk minu kõige vanema venna. Meie peres on oluline see, et me teineteist abistaksime, austaksime ja mitte mingiljuhul ei jätaks hätta. See peab igas peres kõige tähtsamal kohal olema. Meie pere ühised tegevused on näiteks jõulude ajal koosviibimine (mõlemad mu...
Hirmus suur maja Tere, mina olen Kadri-Lii. Mul on kaks õde ja kaksikutest vennad. Me saame omavahel väga hästi läbi ja me ei riidle mitte kunagi. Minu noorema õe nimi on Kari-Liina ja ta on kümme, vanema õe nimi on Kairi-Liis ja tema on viisteist aastat vana, mina olen kolmteist. Minu venadade nimed on Markus ja Margus, nad on üheksa aastased. Mul on tore ema, ta nimi on Karmela, ta on väga ilus ning sihvakas ja ma ei jõua temast nii palju rääkida, sest ta on lihtsalt vapustav ema, aga isa mul kahjuks pole, tema hukkus, kui ta oli kolmkümmend üheksa, autoõnnetusse. Me elame ühes pisikeses korteris, kuhu me peaaegu ei mahugi. Selles korteris on kolm tuba ja me oleme kõik väga kurvad, sest meil pole raha parema maja ostmiseks. Kuid ühel päeval, võitis minu ema lotoga sada tuhat eurot. Olime kõik väga õnnelikud ja meil tuli mõte osta uus ja kaunis maja looduses. Maja otsimine oli tunduvalt raskem, k...
"Ühe perekonna lugu" Perekond kui selline tähendab minu jaoks palju. Minu jaoks tähendab see näiteks lähedaste ja üksteisest sõltuvate isikute kooslus, kes jagavad teatud väärtusi,eesmärke resursseja vastutust otsuste suhtes nagu ka kohustust üksteise suhtes. Perekond saab alguse kahest inimesest,kes on valmis looma oma pere,ehk siis oma kodu,oma vara,lapsed.Kindlasti võiks perekonna juurde kuuluda abielu ja miks ka mitte koduloomad. Perekond ei lõpe kunagi see läheb ikka edasi. See võib lõppeda ainult siis minu jaoks kui olen surnud kuid,minu lapsed kasvavad suuremaks ja vanemaks ning neil on aeg siis oma perekonda luua,ning nende lapsed loovad jällegi uue perekonna.Inimesed küll surevad,aga sünnivad ka uued,kes on hiljem valmis oma perekonda looma. Mina ise ei teagi kust täpselt sai meie perekond alguse,kuid tean seda,et meie suguvõsa on väga suur ja lai. Inimesed elavad erinevates Eesti paikades,pa...
Millise ellusuhtumise ja väärtushinnanguid võtan kaasa oma kodust. Kuna ma enam oma vanematega ei ela arvan, et olen saanud juba enamuse väärtusihinnanguid nendelt kätte. Nemad ei ole minu ellusuhtumist eriliselt mõjutanud. Vanemad on alati lasknud minul valida ja teha omi otsuseid. Nad on lasknud mul eksida ja sellest õppida. Mu ema on alati mulle rääkinud, et ei tohi valetada, sest see tuleb alati välja. Seda olen ma ka praktikas tunda saanud. Näiteks kui ma ükskord lõhkusin emale sünnipäevaks kingitud kandiku ära ja selle kappi peitsin. Lõpuks leidis ema ikka selle üles ja jama oli suurem. Tänu oma vanematele hindan ma ka oma tervist. Eriti seda suitsetamise koha pealt. Ma olen kindel, et üks põhjustest, miks ma ei suitseta ongi see, et mu mõlemad vanemad suitsetavad. Minu üks tähtsaimaid väärtushinnanguid on ka veel minu halb suhtumine alkoholi. Minu ema on sellepärast palju kannatanud. Minu vanaema on jood...
Stiilide töö Argistiil See oli jälle üks jumala tavaline pühapäevaõhtu. Dinneriks makaronid hakklihaga. Ikka oli emps sinna sibulat toppinud. Ma ei salli seda, aga ta ei suuda kunagi meeles hoida, et sibulaga on head ainult soustid ja salatid ja muu selletaoline. Ahjupraed. Makaronide juures on see aga viimane äka. Tegelikult ma ju laavin oma ema, vist. Tähendab, ma ei kujuta ette, kuidas oleks mõne teistsuguse emaga koos elada. Vahel vaatan oma tsikkide emasid ja mõtlen, mis oleks, kui minu ema oleks hoopis see või see. Aga emad on seinast seina. Mõni ainult sõimab. Mõni on jube sabarakk, tuleb ja litsub end ligi ja istub meie juures nagu liim, tahab kangesti chat'ida ja rääkida nagu meie. Mis ta kujutab ette või, et on sellepärast cool ja meie sõber. Kõrgstiil Oli taaskord kätte jõudnud üks harilik pühapäevaõhtu. Õhtueineks kõhtutäitvad itaalia makaronid veisehakklihaga. Kahjuks oli ema sibulat lisanud, mida ma silmaotsaski e...
Uus tüdruk Meie klassi tuli selle kooliaasta alguses uus õpilane. Tema nimi oli Maria. Ta kolis meie väikesesse ,,kolkalinna" Valgast. Maria oli ilus tüdruk. Tal olid tumedad pikad juuksed ja helesinised silmad. Tema keha oli pikk ja sitke, võib isegi öelda, et modellilik. Tema riided ei tundunud kallid, kuid ometi oli ta oma tagasihoidlikkuses ülimalt stiilne. Maria ei rääkinud kaasõpilastega, kuid vastates õpetaja küsimustele, kuulsin tema häält. See oli pisut kähe ja madal, kuid justkui hellitas mu kõrvu. Olin kindel, et Maria meeldis kõigile meie klassi- ja ka kooli poistele ning nii mõneski tüdrukus, kaasa- arvatud minus, tekitas see pehmelt öeldes trotsi. Juba mõni nädal peale kooli algust, märkasin kuidas minu klassiõde Mariale kollasele märkmepaberile kirjutatud nõmedusi seljale kleepis. Tema vihikutesse soditi lollusi ning kotist näpatud isiklikud asjad ringlesid tunniajal käest kätte. Mari...
Marie Udam Kolme põlvkonna teabevälja analüüs Sissejuhatus kommunikatsiooni ja meediasse (SOZU.04.076) Tartu 2011 Sissejuhatus Selles analüüsis võrdlen enda, oma ema ja vanaema teabevälju ajal, mil nimetatud isikud on 20-aastased. Ma olen sündinud aastal 1991 ja analüüsin oma teabevälja praegusel infoallikate poolest rikkal ajal ehk aastal 2011. Minu ema Ulvi on sündinud aastal 1964, seega vaatlen tema teabevälja 1984. aasta paiku, mil inimeste elu ja meediat kontrollis rangelt Nõukogude riigi võim. Minu vanaema Aili-Tiia on sündinud 1938. aastal ehk uurin tema teabevälja aastal 1958, mil Eesti alad olid samuti Nõukogude okupatsiooni all, kuid mil oli kätte jõudnud sulaaeg. Uurin, kust oleme saanud teavet, millised teemad meid on huvitanud, milliseid teadmisi, väärtusi ja käitumisnorme oleme neist ammutanud. Annan ülev...
Marja-Leena Tiainen "Kallis Mikael" 1.-4.ptk Minu nimi oli Mikael, hüüdnimega Mikke. Oli sellepärast, et ma surin mõned sekundid tagasi. Arstid küll proovisid mind elustada kuid asjatult. Vanem doktor tuli minu juurde. Ta tundis mu ära. Ta teab mu isa ja ema. Ta küsis õe käest, kas mu vanemad juba teavad, et mind enam ei ole nendega. Kuna õde ütles, et ei tea, siis otsustas doktor ise vanematega ühendust võtta. Aga tal ei õnnestunud mu vanemaid kätte saada. Doktor hankis mu venna Toumase telefoni numbri. Mu vend oli Maareti, ta tüdruku juures. Tummpi telefon helises. Ta ei ärganud. Maaret ajas ta üles. Tummpi võttis vastu. Doktor Aropohja räägib Tummpile kõik ära. Kui doktor kõne lõpetab avaldab ta kaastunnet ja lõpetab siis kõne. Tummpi on pikka aega vait. Maaret küsib mis juhtus. Tummpi ütleb kurvalt: "Mikke on surnud". Maaretil hakkab Tummpist kahju. Ta kallistab teda. Ma surin jalgratta avariis. Kõik toimus silm...
Ühe perekonna lugu. Kristin Kure 10.B Minu jaoks tähendab perekond väga palju.Kui ma olin väike vajasin ma oma perekonda kõige rohkem, sest oli vaja et keegi minu eest hoolisteks ja lähedust pakuks.Praegu vajan ma samamoodi oma ema,isa ja õde nagu ka siis kui ma väike olin.Nad annavad mulle nõu, aitavad mind õpingutes ja toetavad mind rahaliselt. Minu arvates ühe perekonna lugu algab siis, kui naine ja mees armastavad üksteist ning saavad ühiselt lapsi.Lõppeda võib see erinevalt ja mõnikord ei lõppegi.Lõppeb see siis,kui näiteks naine või mees kolivad lahku ja nende armastus nn saab läbi.Põhjuseid võib olla erinevaid, kas uus armastus või lihtsalt mingi suurem lahkheli.Ei lõppe see aga siis,kui naine ja mees elavad õnnelikult elu lõpuni koos oma lastega ja lastelastega ja võibolla isegi lastelastelastega. Meie perekonna lugu sai alguse sellest,et minu ema ja isa leidsid üksteist juba siis ...
Kui ma oleksin ema Emaksolemine on kindlasti üks raskemaid ameteid elus. Seda ei saa õppida koolis ega selgeks saada raamatutest. Kõik oskused ja teadmised tulevad tasapisi, elu jooksul. Noored, kes saavad varakult emadeks, ei tea õigupoolest sugugi, mis neid ees ootab. Mina olen omale kindlaks eesmärgiks võtnud lõpetada kool, saada haridus ning alles siis rajada oma elu. Tahan oma lastele head elu, et nad ei peaks millestki puudust tundma. Olen pannud kindlad pioriteedid oma elus paika. Kindlasti peab lapsel olema kaks vanemat. Ta peab tundma nii ema kui isa armastust. Mina ei ela enam oma isaga koos. Just sellepärast tean, millest laps isata kasvades ilma jääb. Tahan oma lastega palju aega koos veeta. Et neile jääksid parimad mälestused oma lapsepõlvest. Kindlasti ei kavatse ma oma lapsi ära hellitada. Loodan, et meie peres saavad kõik kõigiga vabalt rääkida ning üksteist usaldada...
Väärikalt läbi elu Kogu maailmas nii ka Eestis tehakse igapäev heategusi, olgu see suur või väike. Meie eesmärk siin ilmas on teha head meie ühiskonnale kui ka inimestele meie ümber. Tahaksin rääkida kahest mulle lähedasest inimeses, kes on läinud väärikalt läbi elu. Üheks selliseks inimeseks on minu ema Maie. Minu ema, kes oli juba noorest east saati väga aktiivne, sportlik ja heatahtlik, käis verd andmas üle 20-30 aasta. Tänaseks ta enam verd anda ei saa, kuna on astmahaige. Ta on verd kokku andnud üle 100 korra. Tema sõnu tekitab see temas rahuldustunde, et kuidagi aitab tema teisi, kes on hädas. Paar aastat tagasi käies Tallinnas presidendi vastuvõtul, sai ta selle eest ka tänumärgi. Juba see näitab, et ta on väärikalt läbi elu läinud. Minule näitab see, et minu ema on hea inimene. Et olla tänulik, tuleb selleks ka midagi head teha. Et olla tänulik, tuleb selleks ka midagi teha. Austan ja hin...
1. Ndebele keel 2. Keel kuulub nigeri-kongo keelkonda, benue-kongo harusse, bantoidi perekonda 3. Ndebele keelt kõneldakse Zimbabwes, Botswanas ja Sambias. 4. Kõikide riikide arvestuses on kõnelejate arv ligikaudu 1572800 kõnelejat. 5. Ma numbreid kahjuks ei suutnud leida. 6. Ndebele loomanimed: I ama duha kõrbeilves I ama hlosi gepard I ama khanka saakal I ama qaqa tuhkur I ama gundwane rott In izin dwangu paavian In izin nyati pühvel In izin dlovu elevant In izin tundla kaelkirjak In izin vubu jõehobu Um im ziki antiloop Um im vundla jänes U o malulwane nahkhiir U o bhejane ninasarvik U o tswebe karihiir Minu/sinu/tema isa/ema U-baba minu isa U-yihlo sinu isa U-yise tema isa U-mama minu ema U-nyoko sinu ema U-nina tema ema 7. Ndebele keeles on kasutusel ladina kirjasüsteem. 8. · Kõik...
Mina, Hamlet, direktori poeg Tere, minu nimi on Hamlet! Ma võin tunduda nagu iga tavaline seitsmeteistaastane keskkoolipoiss, aga sa eksid. Minus pole midagi tavalist, ma olen direktori poeg. Lisaks sellele, millisel normaalsel tänapäeva lapsel on nimeks Hamlet? Ma räägin Sulle sellest päevast, kui ma surin. Nõnda see toimus! "Ema, sa ei kujuta ette, mis täna koolis juhtus?" "Ei oska arvatagi, räägi, ma ootan põnevusega!" "See on pikk ja raske jutt, lähme elutuppa, mul on sulle jalustrabavaid uudiseid." Me läksime emaga koos elutuppa ja istusime akna lähedusse, tema tugitooli ja mina põrandale, sest juhtunud oli midagi kohutavat. Ma võtsin ennast kokku ja hakkasin rääkima. "Ema, see mees, Claudius, ta tappis mu isa ja on nüüd kooli direktor, aga keegi ei usu mind. Kõigile meeldivad lõdvemad reeglid ja tohutu korralagedus." Ma vaatasin oma emale sügavalt silma, ta hoidis vaevu tagasi paa...
Jaan Kaplinski Sündisin 22. jaanuaril 1941 Tartu naistekliinikus Toomemäel. Minu sünnipäeva pühitseti juba neljakümnendatel ja viiekümnendatel aastatel, tõsi küll, V.I. Lenini mälestuspäeva nime all. Hiljem see püha kaotati põhjendusega, et Lenin elab igavesti. Nii J.K. isa kui ema olid segaverelised. Isa, Jerzy Kaplinski (1901 - 1944?) isa poolt esivanemad olid juudid ja legendide järgi oli keegi neist ka Bütsantsist pagend Laskarise soo esindaja. Isa ema, neiupõlvenimega Dziadulewicz põlvnes Poola tatarlastest, kellest üks 18. sajandi lõpul katoliku usku läks ja sai Amurati asemel nimeks Bonaventura. Jerzy Kaplinski töötas Tartu Ülikoolis poola keele ja kirjanduse lektorina, organiseeris Eesti-Poola seltsi ja poola kirjanduse laiema tõlkimise eesti keelde. Ta pi das avalikke ettekandeid poola kirjanike tähtpäevadel ja kirjutas eessõnasid tõlkeraamatutele ning poola kirjandust tutvustavaid artikleid ajakirjanduses, sh. ajakirjas "Loo...
Arengupsühholoogia SOPH.00.283 Stats Lapsevaatlus Vaatlusprotokoll Vaatleja: Vaadeldav: Vaadeldava sugu: naine Vaadeldava vanus: 13 kuud Vaatluse koht: lapse kodu, köök Vaatluse aeg: 31. oktoober, neljapäev, vahemik 18.05-18.30 Köögi põrandal on paar mänguasja, laual viinamarjad ja Debora vanema õe kauss õhtusöögiga. Vaadeldav istub põrandal ja vaatab ringi, ema istub toolil ning jälgib vanema tütre söömist, Debora õde sööb õhtusööki ja kaks suuremat venda käivad köögi ja elutoa vahet edasi-tagasi. Debora, rahuliku ja hea tujuga, palub emalt viinamarja. Tüdrukule maitsevad väga viinamarjad, ta tahab neid üha veel ja veel. Natukene aega ei pöörata enam minule tähelepanu ja laps vestleb oma emaga. Vestlemine ei toimu sõnadega, mis oli minu jaoks natukene üllatav, kuna oma esimese sõna ütleb laps kõige sagedamini 10. elukuul (A...
Lapsed õhutavad internetis viha Artikkel räägib ühest emast, kes avastas oma tütart kontrollides noorte Facebooki grupi, kus õhutati viha, õelust ja kättemaksu. Mul endal puudub kättemaksusoov, teiste mingil moel solvamise vajadus, viha kellegi suhtes. Ma ei kuulu ühtegi sarnasesse Facebooki gruppi ega tea ka, et sellised üldse olemas on. Artikkel räägib ema ja tütre kokkuleppest jagada koode, et ema saaks jälgida, millega tütar tegeleb. Mina oma koode ei jaga. Ma pigem ei annaks oma koode, sest mingi privaatsus peab ju olema. Mulle ei meeldi, et keegi mind jälgib. Mul ei ole midagi varjata, aga ma tunnen end ebakindlalt ja ebamugavalt, kui keegi mind jälgib. Ema räägib minuga interneti kasutamisest ja seal olevatest ohtudest. Facebookis olen tutvunud korvpalli ja NBA gruppidega. Teisi gruppe väga ei teagi, need ei paku mulle huvi. Ma suhtlen internetis peamiselt sõprade ja vanematega. Meie klassis pole vihaga ja selliste suhetega n...
Kellele: Teema: Kellelt: Mina peres - vanema ,noorema või keskmise lapsena Arvatakse, et pere pesamunana on parem olla kui vanema lapsena. Selle üle annab vaielda. Olles ise pärit kolmelapselisest perest, tean mis tunne on olla pere noorim. Mul on kaks õde, üks nendest on minust 2-, teine 5 aastat vanem, mis tähendabki , et olen kolmas laps. Minu mõlemad õed elavad juba kodust eemal, kuna neil on mõlemal juba oma elukaaslased ja oma korter. Minu vanemad on lahutatud ning ise elan ma ema juures siis aitan tal suuremaid ja raskemaid majapidamistöid teha. Minu suurimaks eeskujuks on mu vanaisa, kellel ma käin suvilas abis mitmeid töid tegemas. Ta on õpetanud mulle palju. Enne pensionile minekut töötas ta ehitajana ja ta on rääkinud ning teadmisi jaganud palju asju ehitusest ja ka maalritöödest, seepärast tahtsin ma ametikooli minna ehitusviimistlust õppima. Juba väiksena hakkasin oma vanaisal nädalavahetustel abis käima ja see sai harju...
Kuidas on kasvatatud mind ja milline see oleks võinud olla või on? Loetu põhjal ma ei oskagi õelda milline kasvatusstiil nüüd minupuhul kõige õigem on. Arvan,et kõige rohkem sarnaneb minu kasvatusele see viimane-suunav kasvatus. Olen olnud alati oma ema jaoks väga kallis,samas on mu ema kogaueg väga tihedalt tööga seotud ning tänu sellele jäin tihti väiksemana vanaema hoolde. See aga ei tähenda,et ma poleks piisavalt saanud oma emaga aega veeta. Kunagi oli ikka nii,et niipea kui ta töölt tuli või kui tal vaba päev oli tegime me midagi koos-kas siis läksime jalutama,ujuma,kelgutama või tegime süüa.Emal oli alati minu jaoks aega,kui mina seda soovisin-see mulle meeldis. Kuid millegipärast,ma ei tea isegi miks, olin ma väiksemana väga armukade,kui ema pidi kuskile ööseks minema.Mäletan,et läksin ikka väga hüsteeriasse kui sain teada,et ema läheb kolmeks päevaks Tallinnasse.Ma hoidsin ta jalgadest kinni,nutsin ja keelas...
Salvador Dalí Aleksei Zimin 9a Õpetaja: Alina Deretsinskaja Elulugu Dalí sündis Prantsuse piiri lähedal asuvas Figueresi linnas. Tema isa, Salvador Dalí i Cusí, oli advokaat ja notar, kelle rangele kasvatusstiilile vastandus tema naine Felipa Domenech Ferrés. Just Dalí ema oli see, kes poja kunstikatsetusi julgustas. Dalí oli peres teine laps, kuid tema samuti Salvadori nime kandnud vend suri enne Dalí sündi. Kolm aastat noorem õde Ana María kirjutas aga 1949. aastal oma vennast raamatu. Madrid ja Pariis 1922 . aastal kolis Dalí Madridi ja asus õppima kaunite kunstide koolis nimega Academia de San Fernando. Madridis sõbrunes ta teiste hulgas ka Pepín Bello, Luis Buñueli ja Federico García Lorcaga. Dalí teadmised pärinesid ajaleheartiklitest. Dalí eksperimenteeris ka dadaismiga ning see kunstivool mõjutas ta loomingut kogu elu. 1926. aastal külastas Dalí esmakordselt Pariisi ning kohtus Pablo Picassoga, keda ta jumald...
Kuidas elad, Ann? ; Mida teha, Ann? Aidi Vallik Tegelased: Ann Kärt (Kärtsu) – Anni ema Ants – Anni kasuisa Kristjan – Anni isa Kätlin Reena Rita Timo Siim Artur Villem Kristel Kerli Evelyn Anti Oleg Rein Tom Gregor Marten Silva See on raamat 14 – aastase Anni elust ja probleemidest, kus ta on ema käpa all. Ta leiab keldrist juhuslikult ema päeviku, mille sisu on kirjutatud kaheksakümnendatel aastatel ja ta märkab, et ema on elanud veel hullemat elu kui tema. Veel saab Ann teada, et Ants on hoopis tema kasuisa ja et tema pärisisa on olnud kunstnik nimega Kristjan ning nüüdseks on ta vist alla käinud joodik. Algul ta ei mõista, miks ema siis ei luba tal eriti pidudel käia, on pannud paika ranged kellaajad, millal ta kodus peab olema, kontrolli...
Kuidas elad, Ann? ; Mida teha, Ann? Aidi Vallik Tegelased: Ann Kärt (Kärtsu) Anni ema Ants Anni kasuisa Kristjan Anni isa Kätlin Reena Rita Timo Siim Artur Villem Kristel Kerli Evelyn Anti Oleg Rein Tom Gregor Marten Silva See on raamat 14 aastase Anni elust ja probleemidest, kus ta on ema käpa all. Ta leiab keldrist juhuslikult ema päeviku, mille sisu on kirjutatud kaheksakümnendatel aastatel ja ta märkab, et ema on elanud veel hullemat elu kui tema. Veel saab Ann teada, et Ants on hoopis tema kasuisa ja et tema pärisisa on olnud kunstnik nimega Kristjan ning nüüdseks on ta vist alla käinud joodik. Algul ta ei mõista, miks ema siis ei luba tal eriti pidudel käia, on pannud paika ranged kellaajad, millal ta kodus peab olema, kontrollib tema õppimist (vahel...
Kärgpere Kärgpere võib olla väga tore. Kui on palju inimesi, kes üksteisega hästi läbi saavad, elaksid kõik nagu hästi suures perekonnas. Samas on kärgpere minu meelest ka veidi kurb. Mõnele võib see küll olla okei, et näiteks isa elab oma uue naisega perest lahus, kuid siiski on algne perekond lõhutud, eriti, kui peres on lapsed. Minu meelest ongi vanemate lahkuminek just lastele kõige hullem. Nende perekond on lõhutud, neil pole enam igapäevaselt kõrval oma päris ema või isa. Eriti siis, kui ema ja isa mõlemad endale uue kaaslase leiavad ning neil omakorda uued lapsed sünnivad. Lastele võib see segadust, hirmu, viha vms tekitada, sest nad ei tea enam, kuhu nad päriselt kuuluvad ning kas nad olid pere lõhkumises süüdi. Lapsed oleks nagu üksinda jäetud, kui mitte füüsiliselt, siis vaimselt küll. Nende vanematel on nüüd uued lapsed, kelle eest hoolitseda ning nemad justkui oleksid ühenduslüli k...
Mariliis Tisler 11.B Armastus Olen tähelepannud mängufilmides, ilukirjanduslikes teostes, tuntud inimestest vändatud dokumentaalfilmides selliseid armastuse mudeleid : armastus esimesest silmapilgust, mis on kõige tüüpilisem kõigis eelnevates, seda tunnevad elus kõik inimesed nad kas armuvad ühte kuulsusesse või kellegisse teise keda nad väga imetlevad. Pigem on need lühiajalised suhted, sest see ei ole armastus vaid pigem kiindumus teise inimesse. Ma arvan,et inimesed lepivad minu arvates kõige sagedamini pühendusega, sest tihti inimesed arvavad, et pühendumus ei ole suhtes tähtis vaid tähtsam sellest on armastus. Et kui armastad siis on olemas ka kõik ülejäänud komponendid, aga paraku see nii ei ole kõik kolm komponendi peavad olemas olema ühes suhtes ( kirg,pühendumus,intiimsus). Minu tuttavad on kasutanud kaaslase lei...
Lydia Koidula Ülenurme Gümnaasium 11.B Kersti Lõhmus Tähelepanuväärsed faktid Lydiast Sündis 24. detsembril 1843 Vana-Vändras ning suri 11. augustil 1886 Kroonlinnas. on meie esimene naiskirjanik ja ka luuletaja, jutukirjanik, näitekirjanduse ja teatri rajaja, veelgi ajakirjanik ja ühiskonna- tegelane oma kirjanikunime sai ta Carl Robert Jakobsonilt ja see tähistas koidu aega Tema sünninimeks oli Lydia Emilie Florentine Jannsen. Johann Voldemar Jannseni tütar. Elulugu Lõpetas 1861. aastal Pärnu saksa kõrgema tütarlastekooli. Hiljem abistas isa ajalehetöös. 21. novembril 1871 tehti avalikkusele teatavaks Lydia Koidula ja Tartu Ülikooli arstiteaduskonna läti rahvusest üliõpilase Eduard Michelsoni kihlus nad abiellusid 19. veebruaril 1873 ning asusid elam...
TÖÖLEHT 1. MINA Töölehed 45aastastele SIIN ON LAPSED. SEE ON POISS. SEE ON TÜDRUK. KÄSI KÄED JALG JALAD SILM SILMAD KÕRV KÕRVAD NINA SUU PEA MINA OLEN POISS. MINA OLEN TÜDRUK. MINA TANTSIN. MINA LAULAN. MINUL ON HEA TUJU. MINUL ON ILUS NINA. SEE ON ILUS LILL. TÖÖLEHT 2. AASTAAJAD Töölehed 45aastastele VÄRV VÄRVID KOLLANE KOLLASED PUNANE PUNASED PRUUN PRUUNID LEHT LEHED SEEN SEENED LIND LINNUD SEE ON SIIL. SEE ON LIND. ON SÜGIS. PÄIKE PAISTAB. ÕUES ON SOE. MIS VÄRVI ON LEHT? SEE LEHT ON KOLLANE. SEE LEHT ON PUNANE. KUS ON SEENED? SEENED ON KORVIS. TÖÖLEHT 3. LOOMAD Töölehed 45aastastele KARU KARUD REBANE REBASED HUNT HUNDID JÄNES JÄN...
TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR Alushariduse ja täiendusõppe osakond LAPSEVAATLUS Tallinn 2011 Mina jälgisin lapsevaatluse käigus oma sõbranna äsja 3 aastaseks saanud õde. Vaatlus toimus tema enda kodus, nädalavahetusel umbes kell 16.00, kui laps oli lõunauinakust ärganud. Kodus oli ka lapse vanem õde, kes vaatluse ajal vaatas elutoas telerit (vaatlusesse ei puutunud) ja ema, kes vaatluse ajal lubas oma toimetusi teha (käis vahepeal ka ruumis, kus last vaatlesin). Kuna laps on minusse kiindunud, üritasin vaatluse ajal olla võimalikult neutraalne, s.t. ütlesin, et teen paar minutit koolitööd ja siis hakkame mängima. Palusin lapsel niikaua oodata ja omi tegemisi teha (tegelikult hoidsin tal loomulikult silma peal). Kõigepealt tuli laps minu juurde ja üritas vaadata, mida ma kirjutan. Seejärel ütles ta, et toob oma joonistustarbed ja hakkab samuti joonistama. Laps kadus hetkeks mu vaateväljast ja tuli tag...
Võru Kreutzwaldi Gümnaasium Lebrehtide kolme põlvkonna lugu Uurimustöö Autor: Sander Lebreht 8A Juhendaja: Kaja Kenk Võru 2010 SISUKORD SISSEJUHATUS 3 I MINU ISAPOOLSE VANAEMA JUURED 5 1.1. Minu vanaema isapoolne vanaisa ja vanaema 5 1.2. Minu vanaema emapoolne vanaisa ja vanaema 6 1.3. Minu vanaema isa Rudolf ja ema Ida 6 II MINU ISAPOOLSE VANAEMA ERNA LUGU 10 2.1. Lapsepõlv 10 2.2. Kooliaeg 11 2.3. Töö ja oma pere 14 III MINU ISA VALEVI LUGU 17 3.1. Lapsepõlv 17 3.2. Kooliaeg 18 3.3. Töö j...
Psühholoogia I.Osa Teadusliku psühholoogia raamatud: 1) Helen Marie Loorents „Heaolu kiirtee“ : arvan, et see raamat kuulub teadusliku psühholoogia alla, sest autor ise on akrediteeritud tervise- ja elunõustaja ning omab firmat, mile põhieesmärk on aidata inimestel ennast leida ning tervislikuks hakata. Ta on käinud koolis, kus õppis toitumise ja hea elu seost. Koolides põhinetakse teadlaste uuringutel. 2) Jüri Uljas „Eestlase keha kõneleb“: raamat põhineb tudengite vaatluste ja uuringute põhjal, mille pärast arvan, et see raamat kuulub teadusliku psühholoogia alla. 3) Daniel J. Levitin „Korrastatud mõistus“: raamatu autor Daniel Levitin kes on McGilli ülikooli psühholoogia ja neuroteaduse professor näitab rohkete eluliste näidetega vürtsitatult uusimate teadustulemuste varal, kuidas saada tänapäevases infomaailmas taas oma koduse ...
Minu elulugu Kui ma veel väike kutsikas olin elasin ma oma ema ja vendadega koos. Meil oli väga lõbus. Me mängisime hommikust õhtuni. Ükskord tuli minu juurde üks tüdruk koos oma vanematega ja osutas sõrmega minu peale. Ma ei saanud aru mis toimus. Ema jäi vaikseks ja kurvaks. Tema teadis miks see tüdruk sõrmega minu peale näitas. Ta limpsis mind paar korda ja siis võeti mind ema juurest ära ja pandi kasti. Koos kastiga tõsteti mind mingisse ruumi mis suleti. Selle ruumi uks läks koleda pauguga kinni. See oli auto pagasiruum. Ma kartsin kohutavalt. Seejärel hakkasime me liikuma. Pärast pikka sõitu võeti mind kastist välja ja viidi mingisse suurde-suurde hoonesse. Seal hakkasin ma elama. Alguses kui ma veel väike olin oli mul seal väga lõbus. Minuga mängiti ja me käisime palju väljas jooksmas. Nemad olid minu uus pere. Mina kasvasin ja ei olnud enam väike. Mul ei olnud enam nii lõ...
Minu esimene koolipäev Meie kõigi elu üks tähtsamaid sündmusi minu arvates on meie esimene koolipäev- päev mil me tõstame oma jala esmakordselt koolimaja uksest sisse õpilastena. See päev jäi mulle alatiseks meelde. Oli imeilus 1.septeber, päike säras taevas ja linnud siristasid. Ma ärkasin ja ma teadsin ,et see tuleb üks tähtis ja uhke päev. Selle varasügisese ilma keskel astusin ma õue, seljas ülikond ja käes lilled oma esimesele õpetajale. Sammusin koos venna, ema ja isaga autosse. Korraga olingi jõudnud oma uhke koolimaja ette. Astudes autost välja ja kõndides uhkelt sirge seljaga kooli poole polnud mul õrna aimugi mis mind ees ootab nii sel päeval, kui ka järgneva vähemalt üheksa aasta jooksul. Astudes koolimajja juhatas ema mind minu kõige esimesse klassiruumi- see oli võimas. Korraga sammus mu ette minu klassijuhataja, kellele ma ulatasin ka lilled. Koos oma õpetaja ja klassikaaslastega läksime me kooli aulasse, ...
Must Surm Esimene Päev Tere! Minu nimi on Sandra Loik. Minu venna nimi on Sander Loik. Me oleme kaksikud ja üksteisele väga armsad. Me ei ole mitte kunagi lahus, tülisid meil ei ole! Ka meie ema ja isa on väga head, saame päris palju asju, kuna meie pere on väga rikas ;) Oleme vennaga 7.aastased ja läheme homme esimest korda kooli !Olen rõõmus kuid ka väga elevil! ;) Teine Päev Ongi hommik! jooksen alla joon oma kakao ära ja pakin vajalikud asjad kotti, ning teen issile- emmele musi. Sõidame koos vennaga kooli poole, et mitte hiljaks jääda võtsime me oma rattad. Jõuame kooli ette. Kool on suur ja ilus ning korras. Aed on lilli täis ja seal on ka kena väike mänguplats. Just sellest ma unistasingi. Jookseme siis garderoobi ja ütlen oma vennale tzau! Kurb, et me samas klassis ei käi, ma tean küll, et me peaks aga tema käib 1b ja mina 1 a vot nii ;( Minu õpetaja on väga lahke, kõik on ime tore ...
Üks päev kammkeraamika kultuuri esindajana Hommikul vara ärkasin kahtlaste loomahäälte peale. Meie onnide vahel liiguvad tihti hundid ja karud. Läksin välja, oda käes, millel oli minu enda tehtud tulekivist nooleots ning hiilisin vargsi välja vaatama ega kedagi majade vahel luusimas pole. Ainuke heli, mida ma nüüd kuulsin, oli kõhukorin erinevates hurtsikutes. Oleme mitu päeva elanud ainult marjade peal, sest mehed pole veel jahilt tagasi tulnud. Loodetavasti jõuavad nad peagi tagasi ja rammu oleks meil vaja, sest talv on tulemas. Poisid otsustasid kalale minna, sest marjadest ei saanud kõhtu täis. Kala püüdmiseks kasutasid nad oda, mis oli pika varrega ja väikse luust tehtud otsaga, millel olid teravad astlad, need ei lasknud kalal oda otsast ära tulla. Nad läksid järvele parvedega, mis olid tehtud kahest omavahel ühendatud kuusepalgist. Kalastamisel oli kõige tähtsam olla hästi vaikselt ja äkilise löögiga kalale pihta ...
Vari Rohkem kui sajand tagasi elas üks perekond. See kõik algas kui Endoora ema oli suremas. Enne kui ta suri, lamas ta kolm päeva teadvusetult. Arstid arvasid, et ta on koomas. Enne kui suri ärkas ta üles, vaatas toas ringi, nägi oma tütart Endoorat ja ütles talle tasasel häälel: Minu kallis Endoora. Just nüüd ma oli taevas, inglid näitasid mulle kõike, mis mind ees ootab. Aga samuti nägin ma ka mis ootab sind. Mu vaene tütar, ükshaaval hakkad sa majast välja tassima kirste, ja nendes kirstudes on sinu lapsed, minu lapselapsed. Neid sõnu öeldes nuttis ta nagu ta pole ealesgi varem nutnud. Endoora oli oma ema sõnadest jahmunud, ta ei teadnud kuidas reageerida: kas see kõik oli mõttetus, ainult uni mida ema nägi, või oli see ettekuulutus inimeselt kes just oli taevas? Hirm oma laste kaotamise ees oli suurem kui kahtlused. "Ema" ütles Endoora "Ütle mulle mida ma peaksin tege...
-Minu ema ja isa lahkusid mitu aastat tagasi.Praegu ma elan emaga,isa elab teise naisega.Ema arvab ,et isa peab aitama mind materiaalselt, sest ta ongi minu isa ning emal on miinimumpalk ja ta ei saa kõik mu kuulutusi katta.Isa teenib aga palju rohkem ja küll võimeline minule raha anda, et ma saaksin osta endale, mis on tõesti vaja.Selle naisega, kellega ta elab, ei ole mul väga head suhted, sellepärast ma kardan isalt midagi paluda, ma armastan teda väga aga see naine ütleb, et nendel on oma laps ja ta ei pea mind aitama.Ema alati räägib mulle sellest, et ta peab aitama aga mina kardan, et isa hakkab mõtlema, et mul on vaja ainult raha... -Kas sa mõtled, et probleem on seotud selle naisega? -Arvan küll.Isegi mina kardan ted, kardan temaga rääkida,küsida midagi.Talle alati midagi ei meeldi, kui minu isa minuga räägib.Ta dikteerib temale kuidas ta peab end käituda minuga ja tema kuulabki teda, arvan et ta kardab teba...Miks see on niimod...
Kokk Kersti Männiste ja Kristiina Tikerberi. Uhtna Põhikool 8.Klass 07.02.2012 Miks me selle ameti valisime ? Me valisime selle ameti, sest minu ( Kersti ) ema ja Kristiina nõbu töötavad kokana ja me arvasime, et oleks tore seda ametit uurida ja sellest veidi rohkem teada saada. See töö nõuab suurt vastutust. Hetkel töötab Kristiina nõbu Tallinnas , Mustamäe gümnaasiumis ja minu ( Kersti ) ema töötab Uhtna hooldekodus. Ja nagu te arvata võite, siis nad töötavad kokkadena. Mida kujutab endast Koka amet ? Kokad on erialase haridusega spetsialistid, kelle ülesandeks on mitmesuguste erinevate toitude valmistamine ja toiduainete töötlemine. Nad vastutavad suuresti toitlustuskoha käekäigu ja maine eest. Kokad lähtuvad oma töös nõudest. Lähim õppeasutus, kus saab kokaks õppida ? Meile kõige lähemal asub Rakvere kutsekeskkool ( praeguse nimega...