Reisijateveo teenuse maksustamisel 0%- lise maksumääraga on oluline see, et reisiveo teenuse lähte- ja sihtkoht asuvad eri riikide territooriumidel. Reisijateveo teenus haarab ka reisijate isikliku pagasi ja isikliku transpordivahendi vedu. Reisijateveo teenuse puhul määratakse lähteriik ja sihtkohariik kindlaks vastavalt piletil näidatule. Kui rahvusvaheline reis katkeb tehnilistel põhjustel, näiteks veoki rikke tõttu, ei muuda see reisi veel maksustatavaks 20%-lise määraga. Kui ühenduse territooriumil toimuva reisijateveo ajal osutatakse restorani- või toitlustusteenust sellise vee- või õhusõiduki pardal või rongis, mis väljub Eestist rahvusvahelisele reisile, on käibe toimumise koht Eesti. KMS § 15 lg 4 p 2 alusel maksustatakse 0%-lise määraga rahvusvahelise reisi ajal laeval või
hüvitamine, töötaja isikliku sõiduauto kasutamise kulude hüvitamine, tööandja kulude hüvitamine. Erisoodustuse summa maksustatakse tulumaksuga(määr 21/79) ja sotsiaalmaksuga( 33%).Erisoodustus on olemuselt töötaja/saaja tulu, kuid erisoodustuselt tulu- ja sotsiaalmaksu tasumine on erisoodustuse tegija/tööandja kohustus. Kui sõiduauto kasutamisel ei peeta sõidupäevikut, on erisoodustuse hinnaks 256 eurot, ning omatarbe maksustatavaks väärtuseks on 213,33 eurot, sellelt tasumisele kuuluv KM on 42,67 eurot. NT. Sõiduauto kasutamise kohta peetakse arvestust, mille kohaselt on töötaja teinu erasõite 300 km kuus ja nende eest on töötaja tasunud tööandjale 0,30 eurot/km kohta. Töötaja tasub tööandjale oma sõitude eest vastavalt määrusele 300* 0,30= 90 eurot. Erisoodustust ei teki ning tööandjal maksukohustusi ei ole. Isikliku sõiduauto töösõitudeks kasutamise hüvitamine:1. Ilma arvestust pidamata- või
sotsiaalmaksu ülempiir.[23] Muide, arvestades, et sotsiaalmaksuseaduses on FIEdele kui teisele ettevõtlusvormile juriidiliste isikute ettevõtluse kõrval aktiivse tulu ja passiivse tulu piirid täpselt sätestatud, oleks täiesti õigustatud ka sarnaste piiride seadmine muudele aktiivse tulu vormidele, mitte üksnes dividendide ümberkvalifitseerimisele. EML on samuti tegelikult jätkuvalt seisukohal, et tuleks maksimaalseks sotsiaalmaksuga maksustatavaks sissetulekuks kehtestada 10kordne miinimumpalk ning see peaks hõlmama kõiki tululiike (ka erisoodustusi).[24] Tegelikult ei ole ju mingit mõistlikku põhjendust, miks osa tulude puhul ülempiir on kehtestatud ning teiste puhul mitte. Kui pensionikindlustuse vahenditesse suunatava osa puhul saaks seda veel kuidagi põhjendada, siis ravikindlustuse osa puhul kindlasti mitte. Kui üritada eelnevat kuidagi kokku võtta, siis võiks nimetada sellised märksõnad: majanduslik
käibemaks (20%), sots maks (33%), aktsiisimaks, hasartmängumaks, tollimaks, raskeveokimaks, maamaks (laekub kohaliku ov arvele).Vajalik rahaliste vahendite olemasoluks või sots/maj poliitika kujundamiseks. -MIINIMUMPALK- 278.02 eurot kuus -TÖÖTUSKINDLUSTUSMAKS- kindlustatul 2,8 %, tööandjal 1,4 % -Kohustuslik pensionikogumismakse määr- 2% -Alates 01. jaanuarist ei ole enam maksuarvestuses kinnipeetud elatist. Elatist ei loeta enam elatise saaja maksustatavaks tuluks ning elatise maksja töötasult kinnipeetud elatist ei tohi tulumaksu kinnipidamisel maksustatavast tulust maha arvata. KOHALIKUD MAKSUD- Müügimaks, paadimaks, reklaamimaks, mootorsõidukimaks, parkimistasu, loomapidamismaks, lõbustusmaks, teede/tänavate sulgemise maks, OTSESED MAKSUD Makstakse vahetult riigile tuludelt. Nt tulumaks, sotsiaalmaks, maamaks KAUDSED MAKSUD- Lisanduvad kaupade/teenuste hindadele. Nt käibemaks, aktsiisid, tollimaks
maksustab allikariik kui ka residentriik. MAJANDUSLIK TOPELTMAKSUSTAMINE Sama tulu maksustatakse kahe erineva isiku käes. NT tütarühingu tasemel maksustatakse kasum Krediidi meetod Täielik krediidimeetod – välisriigis rohkem makstud tulumaks kompenseeritakse residendiriigi poolt Tavaline krediidimeetod: välisriigis rohkem makstud tulumaksu ei kompenseerita, maha arvata saab residendiriigis tasutava tulumaksu ulatuses. MAHAARVAMISMEETOD Välisriigis tasutud tulumaks lubatakse maha arvata maksustatavaks tuluks. Nt välisriigis tasutud 10 € maksukohustus lubatakse kanta kulusse, (tulu - kulu) e kasum* maksukohustus. VABASTUSMEETOD Residentsusriik ei maksusta välisriigis saadud tulu. TÄIELIK VABASTUSMEETOD: välisriigis teenitud tulu ei maksustata üldse. PROGRESSIOONIGA MAKSUVABASTUS: NT. Krediidi meetod. Eesti äriühing, kellel on püsiv tegevuskoht Soomes. Maksustame maailmatulu 100 000. Püsiv tegevuskoht 20 %, EESTI: TuMS § 13 lg 4 – füüsiline isik, palgatulu
Kauba toimetamisel Eestisse ühendusevälisest riigist, mis on ühenduse tolliterritooriumi osa, kohaldatakse kauba maksustatava väärtuse määramisel. Käesoleva seadusega kehtestatavat maksu ei arvata imporditava kauba maksustatava väärtuse hulka. Eksporditava kauba maksustatav väärtus Ekspordi korral kohaldatakse kauba maksustatava väärtuse määramisel käesoleva seaduse § 12 sätteid, kuid kauba harilikust väärtusest kõrgema hinnaga võõrandamise korral loetakse kauba maksustatavaks väärtuseks kauba harilik väärtus. Peatamissüsteemiga seestöötlemise tolliprotseduuriga Eestisse sissetoodud kauba taasväljaveol ei arvata töötlemiseks sissetoodud kauba väärtust maksustatava väärtuse hulka, eelnenud väljaveo korral määratakse ekvivalentkaubast valmistatud kompensatsioonitoote maksustatav väärtus. Käibemaksumäärad Käibemaksumäär on 20 protsenti maksustatavast väärtusest. Käibemaksumäär on 9 protsenti järgmiste kaupade ja teenuste maksustatavast
Erisoodustus on tehtud lisaks töötasule ja erisoodustuse summat ei isikustata ning enamasti ei ole võimalik saajat kindlaks teha, st saaja on anonüümne. Omatarve KMS-i mõistes Kui omatarbe moodustab tööandja sõiduauto tasuta või soodushinnaga kasutada andmine, on nimetatud käibe maksustatav väärtus koos käibemaksuga tulumaksuseaduse alusel arvutatud erisoodustuse hind. Kui sõiduauto kasutamisel ei peeta sõidupäevikut, on erisoodustuse hinnaks 256 eurot, ning omatarbe maksustatavaks väärtuseks on 213,33 eurot, sellelt tasumisele kuuluv käibemaks on 42,67 eurot. Kui töötaja hüvitab sõiduauto eratarbeks kasutatava osa, siis omatarve puudub ning tegemist on ettevõtte poolt töötajale osutatava teenusega, millelt tuleb maksta käibemaks. Sel juhul on töötaja poolt makstav nn hüvitis sõiduauto kasutamise eest käsitletav tasuna teenuse eest, mis sisaldab käibemaksu. Tööandja sõiduki kasutamine tasuta või soodushinnaga (1)
kasumieraldiste vormis. 2.1.1 PERIOODILISED KAPITALITULUD 2.1.1.1 Renditulu ja litsentsitasud Eestis maksustatakse tulumaksuga residendist füüsilise isiku tulu kinnis- või vallasasja või selle osa üürile või rendile andmisest, tasu hoonestusõiguse seadmise, kinnisasja ostueesõigusega, kasutusvaldusega, isikliku kasutusõiguse või servituudiga koormamise eest, samuti tasu vallasasja, aktsia või osa koormamise eest kasutusvaldusega (TMS §16, lg.1). Füüsilise isiku maksustatavaks tuluks ei loeta teise isiku kasuks tehtud dokumentaalselt tõendatud kulude hüvitisi, mistõttu rendile andjal on õigus füüsilise isiku tuludeklaratsiooni vormil A deklareeritava renditulu hulgas mitte näidata rentniku poolt tekitatud dokumentaalselt tõendatud kulude (näiteks omaniku nimele väljastatud korteri elektri- ja telefonikõnede arved) hüvitisi. Omaniku kulusid (näiteks korteriühistu remondifondi makstav raha, maamaks jmt)
see juriidiline isik on oma kasumit maksumaksjale jaotanud või mitte. Juriidiline isik loetakse Eesti residentide kontrolli all olevaks, kui ühele või mitmele Eesti residendist juriidilisele või füüsilisele isikule kuulub otseselt või koos seotud isikutega (§ 8) kokku vähemalt 50% juriidilise isiku aktsiatest, osadest, häältest või õigusest juriidilise isiku kasumile. Välismaise juriidilise isiku tulu loetakse residendi maksustatavaks tuluks, kui on täidetud lõikes 2 toodud tingimus ja kui residendile kuulub otseselt või koos seotud isikutega (§ 8) kokku vähemalt 10% juriidilise isiku aktsiatest, osadest, häältest või õigusest juriidilise isiku kasumile. 25. Kui suur on maksuvaba tulu aastas ja ühes kuus ning millistel juhtudel seda normist rohkem rakendatakse? § 23 Residendist füüsilise isiku maksustamisperioodi tulust arvatakse maha maksuvaba tulu 1728 eurot. 26
meetmeid, mida rakendatakse kauba tolliprotseduurile suunamisel. Deklarandid ja tolliametnikud juhinduvad tollivormistuse käigus Eesti tollitariifistikust. Seda haldab MTA koostöös ministeeriumidega. Deklarant määrab vastavalt õigusaktidele kauba tariifse klassifikatsiooni. Klassifitseerimine peab toimuma õiges järjekorras. 45. Tollimaksude suhtes kehtivad üldreeglid Kui kaup maksustatakse kaalu järgi, siis loetakse tollimaksuga maksustatavaks kaaluks ja alamrubriikide reguleerimisala kaaluks: 1) brutomass – kauba ning kõikide pakkematerjalide ja pakendite kogukaal; 2) netomass või täpsustamata mass – kauba kaal ilma pakkematerjalide ja pakenditeta. Juhtumid, millal maksustatakse TM-ga 2,5%: kaubad, mis sisalduvad ühelt üksikisikult teisele üksikisikule saadetavas kaubasaadetises või reisija isiklikus pagasis, tingimusel, et tegemist ei ole kaubandusliku impordiga
juriidiline isik on oma kasumit maksumaksjale jaotanud või mitte. (TuMS § 22 lg 1) Juriidiline isik loetakse Eesti residentide kontrolli all olevaks, kui ühele või mitmele Eesti residendist juriidilisele või füüsilisele isikule kuulub otseselt või koos seotud isikutega (TuMS § 8) kokku vähemalt 50% juriidilise isiku aktsiatest, osadest, häältest või õigusest juriidilise isiku kasumile. (TuMS § 22 lg 2) Välismaise juriidilise isiku tulu loetakse residendi maksustatavaks tuluks, kui on täidetud lg-s 2 toodud tingimus ja kui residendile kuulub otseselt või koos seotud isikutega (TuMS § 8) kokku vähemalt 10% juriidilise isiku aktsiatest, osadest, häältest või õigusest juriidilise isiku kasumile. (TuMS § 22 lg 3) Residendist maksumaksja tuluks loetakse temale langev osa TuMS § 22 lg-s 2 nimetatud välismaise juriidilise isiku kogutulust. Maksumaksjale langev osa on
Kinkemaksuga koormatakse kinkija (doonori) eluajal tehtavad (vara) siirded hinnatuna kingi tegemise aja turuväärtuses. Pärandimaksu kogutakse pärandaja surma järgselt üleantava vara väärtuselt. Mõlemal juhul peavad moonutuste vältimiseks olema maksustamise tingimused, sh maksumäärad samad. Samuti rakendatakse pärandimaksu arvutamisel summeeritud arvestust s.t summeeritakse eluaja jooksul tehtud maksustatavad kingid ning pärand saaja maksustatavaks tuluks. Üldreeglina on kehtestatud kinkemaksu korral kingi maksuvabade saajate ring (maksuvabastused) - ühele isikule maksustamisperioodil tehtava maksuvaba kingituse väärtuseline piir ning samale isikule doonori eluajal tehtava summeeritud maksuvaba kingituse väärtuseline piir. Pärandimaksu puhul on maksuobjektiks maksustatav pärand ehk surnud isiku vara turuhind, millest on tehtud seadusega sätestatud mahaarvamised (nt surma hetkeks tasumata
RP089 (2009/2010) 9) madala maksumääraga territooriumil asuva juriidilise isiku tulu (§ 22). (2) Füüsilise isiku maksustatava tulu hulka ei kuulu §de 4853 alusel maksustatavad erisoodustused, kingitused ja annetused, dividendid või muud kasumieraldised. (3) Füüsilise isiku maksustatavaks tuluks ei loeta teise isiku kasuks tehtud dokumentaalselt tõendatud kulude hüvitisi, samuti kohtu väljamõistetud varalise kahju hüvitisi. Käesolevat lõiget ei kohaldata hüvitistele, mille maksmisele on kehtestatud eraldi tingimused ja piirmäärad. § 23. Maksuvaba tulu Residendist füüsilise isiku maksustamisperioodi tulust arvatakse maha maksuvaba tulu 27 000 krooni. §32. Ettevõtluse kulud
annaabi.ee 
