Ärikasum 8,000 1,200 Kasum enne maksustamist 8,000 1,200 Tulumaks Tulumaksu ülekandmine** Puhaskasum 8,000 1,200 Dividentide maksmine*** Kokku raha väljaminek Rahavoog * Ülesandes jääb arusaamatuks, et kas ainult rent tasutakse 6 kuud ette või kogu üldkulu. Ülesanne ** Maksuametile raha ülekandmine läheb rahavoo plaani. Maksukulu läheks kasumiaruandesse, ku *** Dividente makstase lõppenud aastate jaotatud kasumist. Rahavoo plaani läheb, sest väljamaks Kasumiaruande prognoos jaanuar-märt (eurodes) Rahavoo eelarve (jaan-märts Müügitulu 940,000 Raha kassas kuu algul Müüdud kaupade kulu 297,000 Laekumised Brutotulu 643,000 Raha väljaminekud
9. 23. veebr Käekella ostmine(Erisoodustus) arve tasumine 80 Sots maks tulumaks 10. 25. veebr Viiakse kogu sularaha kassast panka arveldusarvele 300 300 11. Palgakulude arvestus Sots maksukulu arvestus Töötuskindlustus arvestus Isiku tulumaks 12. 28. veebr kantakse arveldusarvelt veebr palgad 1 986 13. 04. märts Eelmise kuu maksude tasumine 1 387 SALDOD 31.03.2011
Konto Summa Konto Summa Palgavõlg 48,000 A/konto 48,000 Amort. kulu 2,600 Mas. akum. kulum 2,600 Materjalikulu 220,000 Materjal 220,000 Palgakulu 60,000 Palgavõlg 60,000 Sots.maksukulu 19,800 Sots.maksuvõlg 19,800 TKM kulu 480 TKM võlg 480 Reklaamikulu 700 Võlg tarnijale 700 KM võlg 140 Võlg tarnijale 140 Muud ärikulud 240 A/konto 240
a. 2004a. 2005.a. Äritulud Realiseerimise netokäive 1567595 2467595 8808000 8808000 8808000 8808000 8808000 Äritulud kokku 1567595 2467595 8808000 8808000 8808000 8808000 8808000 Ärikulud Kaubad, toore, materjal 869872 1239413 4021896 4021896 4222991 4434140 4655847 Mitmesugused tegevuskulud 145865 228665 439200 439200 461160 484218 508429 Tööjõu ja maksukulu 386000 623000 2025600 2025600 2126880 2233224 2344885 Põhivara kulum 44919 125000 735634 735634 735634 735634 735634 Ärikulud kokku 1446656 2216078 7222330 7222330 7546665 7887216 8244795 Ärikasum 120939 251517 1585670 1585670 1261335 920784 563205
(30%) Maksukrediit 800 600 - - (välisriig (Välisriiigi i TM) tulu *30%) RESIDENDIRIIGI 300 100 300 (900- 660 900 TM (900- 600) 800) KOGU MAKSUKULU 1100 900 1100 1460 1700 (800+30 (800+300 (800+660) 0) ) Maksukrediidi - - 200 - - ülejääk ETR (=kogu 1100/300 30,0% 36,7 % 48,7% 56,7% maksukulu/maailma 0 *100% tulu) = 36,7% ARTIKKEL 24 Mittediskrimineerimine Artikkel 26 Informatsiooni vahetus
maksukohustus. Kasutamata puhkusepäevade ja väljamaksmata puhkusetasu kohustust hinnatakse ümber üks kord aastas aruande aasta lõpu seisuga. Puhkusetasude eraldise suurenemine kajastatakse aruandeperioodi kuluna (vähenemine kulu vähenemisena). Andmed kasutamata puhkusepäevade kohta esitatakse personalitöötaja poolt raamatupidamisele hiljemalt aruandeaastale järgneva jaanuari kuu 10 kuupäevaks. Tegelikult arvestatud puhkusetasu ja sellega seonduv maksukulu jaotatakse nendesse kuudesse, mille eest see oli arvestatud. Hüvitis töölepingu lõpetamisel kajastatakse kuluna töö- ja teenistuslepingu lõpetamise hetkel, sõltumata sellest, millal tegelikult hüvitis välja maksti. 9. TULUDE JA KULUDE PROGNOOS Riigieelarve on ühtlasi valitsuse tulude plaan. Valitsus prognoosib riigieelarves , kui palju peaks riigikassasse raha laekuma, kui palju sellest tuleb kodanike poolt makstavast tulumaksust, kui palju sotsiaalmaksust
Töötasu kantakse lepingujärgselt üle kümnendaks kuupäevaks. Palgalehe kinnitab ja palga ülekanded teostab juhataja. Praktikal oli mul võimalus teostada kahe kuu palga- ja maksuarvestus. Programmi sisestasin töötunnid ja lepingu andmete järgi arvestas programm palgad, ettevõttes lisatasusid ei makstud. Kuu viimase kuupäeva seisuga koostasin palgalehe alusel raamatupidamisprogrammis finantskande. Palga- ja maksukulu sisestatakse kaupluste lõikes. Et sisestamine oleks mugavam kasutatakse automaatlausendeid, mis arvutab tööandja maksud automaatselt (sotsiaalmaks ja töötuskindlustusmaks). Programm võimaldab automaatlausendeid koostada ettevõtte vajaduste järgi. Puhkusetasu kantakse jooksvalt perioodikuludesse. Ettevõte ei tee iga kuiselt kannet puhkusereservi vaid korrigeerib reservi ükskord aastas
9. Kuidas saaks vähendada (a) siirdetöötust, (b) struktuurset töötust? 10. Millised olulised muutused on toimunud Eesti tööhõives pärast taasiseseisvumist? 11. Millised töötuse põhjused ja liigid on Eestis kõige levinumad? 12. Milles seisneb aktiivse ja passiivse tööpoliitika (a) olemus ja (b) erinevus? 10. Valitsuse roll ja eelarve Wagneri seadus, valitsussektor, avalik sektor, avalik hüvis, ühishüvis, üldvalitsus, maksukulu, riigieelarve, eelarve defitsiit, eelarvepoliitika, maksevõimelisus, maksubaas, maksusubjekt, maksuobjekt, maksumäär, maksukoormus, piirmaksumäär, Lafferi kõver, üldine maksukoormus, maksude ülekandumine, automaatsed stabilisaatorid. 1. Millised on valitsussektori üldised funktsioonid? Kuidas mõjutab riigi sekkumine majandusse ühiskonna kui terviku heaolu? Kuidas on omavahel seotud riigi üldine arengutase ja valitsuse sekkumise ulatus? 2
· Heitunud - loobunud tööotsingutest, asotsiaalid; elatuvad abirahadest või elavad teiste kulul (8 800) Tööpuuduse mõju · Struktuurne tööpuudus täistööhõivega riiki pole olemas; 100% inimestest töötavad, aga sel juhul poleks konkurentsi, o Haridus puudub, töökogemus puudub, erialade kaupa · Majanduslik kahju o Üksikisikule raha ei saa nii palju o Riigile maksukulu saamata, toetuste väljamaksmine, ettevõtlusest saamata jäänud tulu · Sotsiaalne kahju o Üksikisikule tõrjutus, ei saa väljas käia, osavõtt ühiskonna elust väheneb o Riigile kodaniku aktiivsus langeb, Eesti Töötukassa (kuni apr 2009 Tööturuamet) · Töötuskindlustus o maksu suurus hetkel 2,8 ja 1,4 % o väljamakse sõltuvalt staazist 180-360 päeva ja 40-50% palgast ja varasemast palgast
9. Kuidas saaks vähendada (a) siirdetöötust, (b) struktuurset töötust? 10. Millised olulised muutused on toimunud Eesti tööhõives pärast taasiseseisvumist? 11. Millised töötuse põhjused ja liigid on Eestis kõige levinumad? 12. Milles seisneb aktiivse ja passiivse tööpoliitika (a) olemus ja (b) erinevus? 10. Valitsuse roll ja eelarve Wagneri seadus, valitsussektor, avalik sektor, avalik hüvis, ühishüvis, üldvalitsus, maksukulu, riigieelarve, eelarve defitsiit, eelarvepoliitika, maksevõimelisus, maksubaas, maksusubjekt, maksuobjekt, maksumäär, maksukoormus, piirmaksumäär, Lafferi kõver, üldine maksukoormus, maksude ülekandumine, automaatsed stabilisaatorid. 1. Millised on valitsussektori üldised funktsioonid? Kuidas mõjutab riigi sekkumine majandusse ühiskonna kui terviku heaolu? Kuidas on omavahel seotud riigi üldine arengutase ja valitsuse sekkumise ulatus? 2
Avalik sektor=valitsussektor Avalik hüvis - pakkumise kogumaht ja struktuur sõltuvad valitsussektori kasutada olevatest tuludest ja ühiskonna eelistustest. Ühishüvis - kaubad ja teenused, mida tarbitakse kollektiivselt ning jaotatakse valdavalt ilma turu vahenduseta Üldvalitsus seadusandlikud asutused (Riigikogu), Keskvalitsus (ministeeriumid), kohalikud omavalitsused ja muud institutsioonid Maksukulu indiviidi väljaminek maksude tasumiseks, mida peab tegema selleks,et saada vastu ühishüviseid. Maksumäära alandamine suurendab nii avalike kui erahüviste nõudlust Riigieelarve valitsussektori mingi perioodi tulude ja kulude finantsplaan. Riigikogu poolt vastu võetud dokument, milles kajastuvad plaanitud kulutused ja tulud. Ühiskonna fiskaalpoliitiline instrument ning riigi majandusprogrammi rahaline kandja Eelarve defitsiit olukord, kus valitsuse kulud ületavad tulusid
annaabi.ee 
