piirkasulikkus (MU) on 60 kasulikkuse ühikut ja kauba B viimase ühiku MU on 30 kasulikkuse ühikut. Kauba A ühe ühiku hind on 0,60 krooni ja kauba B ühe ühiku hind on 0,40 krooni. Järelikult: (2 punkt) a. A ja B on asenduskaubad b. Peab tarbija kaubale B kulutama rohkem raha kui kaubale A c. Peab tarbija kaubale A kulutama rohkem raha kui kaubale B d. Ostab tarbija mõlemat kaupa kasulikkust maksimeerivas koguses. 7. Oletame, et tarbijal on 52 krooni ja hüvise X hind on 8 krooni ning hüvise Y hind on 4 krooni. Tarbija kasulikkus on maksimaalne, kui ta ostab: (6 punkti) a. 2 ühikut hüvist X ja 7 ühikut hüvist Y b. 5 ühikut hüvist X ja 5 ühikut hüvist Y c. 4 ühikut hüvist X ja 5 ühikut hüvist Y d. 6 ühikut hüvist X ja 3 ühikut hüvist Y e. 3 ühikut hüvist X ja 6 ühikut hüvist Y
täiendava kaubaühiku d. Kauba tarbimisest saadava kogurahulolu ja tarbitud ühikute arvu jagatist 11. Tarbijal on 20 €, mille ta kulutab kaupade K ja L ostmiseks. Nii kaubast K kui kaubast L saadav kogukasulikkus on 25 kasulikkuse ühikut. Seega: a. Peaks tarbja ostma rohkem kaupa K ja vähem kaupa L b. Ei ole võimalik kindlaks teha, kas tarbja ostab neid kaupu kogukasulikust maksimeerivas koguses või ei c. Peaks tarbja ostma rohkem kaupa L ja vähem kaupa K d. Ostab tarbja kaupu K ja L kogukasulikkust maksimeerivas koguses 12. Kui tarbija sissetulek on 20 €, siis (vaata joonis): a. Pole kaupade C ja D hindu võimalik kindlaks teha b. Tarbja võib mõlemat kaupa tarbida 5 ühikut c. Kauba C hind on 2€ ja kauba D hind on 4€ d. Kauba C hind on 4€ ja kauba D hind on 2€ 13. Alljärgnevatest on korrektne:
liikuma punkti N c. ostma rohkem hüvist Y ja vähem hüvist X d. ostma rohkem hüvist X ja vähem hüvist Y Küsimus 8 Küsimuse tekst Tarbija ostab kaht kaupa (A ja B) sellistes koguses, et kauba A viimase ühiku piirkasulikkus (MU) on 60 kasulikkuse ühikut ja kauba B viimase ühiku MU on 30 kasulikkuse ühikut. Kauba A ühe ühiku hind on 0,60 € ja kauba B ühe ühiku hind on 0,40 €. Järelikult: Vali üks: a. A ja B on asenduskaubad b. ostab tarbija mõlemat kaupa kasulikkust maksimeerivas koguses c. peaks tarbija kaubale A kulutama rohkem raha kui kaubale B d. peaks tarbija kaubale B kulutama rohkem raha kui kaubale A Küsimus 9 Küsimuse tekst Alljärgnevast on korrektne: Vali üks: a. kogukasulikkuse ja piirkasulikkuse vahel puudub matemaatiline seos b. kui piirkasulikkus on positiivne ja väheneb, siis kogukasulikkus suureneb c. kogukasulikkus on võrdne piirkasulikkuse muutusega, mis tekib hüvise ühe täiendava ühiku tarbimisel d
Arvestustest 3.1 Küsimus 5 Tarbijal on 20 €, mille ta kulutab kaupade K ja L Valmis ostmiseks. Nii kaubast K kui kaubast L saadav Hinne 1,00 / 1,00 kogukasulikkus on 25 kasulikkuse ühikut. Seega: Märgista küsimus Vali üks: a. ostab tarbija kaupu K ja L kogukasulikkust maksimeerivas koguses b. peaks tarbija ostma rohkem kaupa K ja vähem kaupa L c. ei ole võimalik kindlaks teha, kas tarbija ostab neid kaupu kogukasulikkust maksimeerivas koguses või ei d. peaks tarbija ostma rohkem kaupa L ja vähem kaupa K
tooteni, mitut toodet osta tuleb. Võrreldavad piirkasulikkused: MUa = MUA / PA ; MUb = MUB / PB ; MUc = MUC / PC Tarbija ostab kaht kaupa (A ja B) sellistes koguses, et kauba A viimase ühiku piirkasulikkus (MU) on 100 kasulikkuse ühikut ja kauba B viimase ühiku MU on 75 kasulikkuse ühikut. Kauba A ühe ühiku hind on 2 ja kauba B ühe ühiku hind on 1,5 . Järelikult: ostab tarbija mõlemat kaupa kasulikkust maksimeerivas koguses. MUA / PA = MUB / PB 100/2 =75/1,5 50 = 50 Kauba A hinnatõus: vähendab kauba A peale kulutatud rahaühiku piirkasulikkust. Kahanev piirkasulikkus näitab, et nõudluskõver on negatiivse tõusuga. Eelarvejoon näitab kahe hüvise võimalikke kombinatsioone, mida tarbija saab osta antud sissetuleku ja antud hinnataseme korral. PIIRASENDUSNORM PAN ( delta A / delta B) Tarbimise tasakaal PAN = MRS = qy /qx = Px /Py Lahutades laekumistest (sissetulekutest) maha kogu
kasulikkust. Küsimus 8 Tarbija ostab kaht kaupa (A ja B) sellises koguses, et nende kaupade viimase Valmis ühiku piirkasulikkus on vastavalt 60 ja 30 kasulikkuse ühikut. Ühiku hinnad on vastavalt 0,60 € ja 0,40 €. Järelikult Hinne 1,0 / 1,0 Vali üks või enam: ostab tarbija mõlemat kaupa kasulikkust maksimeerivas koguses peaks tarbija kaubale A kulutama rohkem raha kui kaubale B kaubad A ja B on asenduskaubad peaks tarbija kaubale B kulutama rohkem raha kui kaubale A Tarbija peaks kulutama rohkem raha kaubale A, sest piirkasulikkus rahaühiku kohta on selle kauba puhul suurem (vastavalt A: 60/0,6=100 ning B: 30/0,4=75).
tuleb selleks, et tootjad kaupa rohkem pakuksid, kauba hinda alandada Tagasiside Kahaneva piirkasulikkuse seaduse kohaselt toob iga täiendav tarbitud ühik vähem kasulikkust. Küsimuse tekst Tarbija ostab kaht kaupa (A ja B) sellises koguses, et nende kaupade viimase ühiku piirkasulikkus on vastavalt 60 ja 30 kasulikkuse ühikut. Ühiku hinnad on vastavalt 0,60 kr ja 0,40 kr. Järelikult Vali üks või enam: ostab tarbija mõlemat kaupa kasulikkust maksimeerivas koguses peaks tarbija kaubale A kulutama rohkem raha kui kaubale B kaubad A ja B on asenduskaubad peaks tarbija kaubale B kulutama rohkem raha kui kaubale A Tagasiside Tarbija peaks kulutama rohkem raha kaubale A, sest piirkasulikkus krooni kohta on selle kauba puhul suurem (vastavalt A: 60/0,6=100ning B: 30/0,4=75). Ühe rahaühiku kohta saab ta rohkem kasulikkust kauba A puhul. Küsimuse tekst
13. Tarbija ostab kaht kaupa (A ja B) sellistes koguses, et kauba A viimase ühiku piirkasulikkus (MU) on 60 kasulikkuse ühikut ja kauba B viimase ühiku MU on 30 kasulikkuse ühikut. Kauba A ühe ühiku hind on 0,60 krooni ja kauba B ühe ühiku hind on 0,40 krooni. Järelikult: a) A ja B on asenduskaubad; b) peaks tarbija kaubale B kulutama rohkem raha kui kaubale A; c) peaks tarbija kaubale A kulutama rohkem raha kui kaubale B; d) ostab tarbija mõlemat kaupa kasulikkust maksimeerivas koguses. 14. Tarbija kes ostab kaht kaupa, maksimeerib oma kogukasulikkuse antud sissetuleku korral, kui: a) iga tarbitud ühik annab talle ühesuguse rahulolu; b) MUA/ PA = MUB / PB; c) MUA = MUB; d) PA = PB. 15. Oletame, et üks tarbija tarbib 10 ühikut kaupa S ja 8 ühikut kaupa R, mille ühiku hinnad on vastavalt 2 ja 4 krooni. Kaupade viimaste ühikute piirkasulikkused on vastavalt 16 ja 24. Järelikult: a) on S ja R täiendkaubad; b) peaks ta ostma kaupa R rohkem ja kaupa S vähem;
Tarbija ostab kaht kaupa (A ja sellistes koguses, et kauba A viimase ühiku piirkasulikkus (MU) on 60 kasulikkuse ühikut ja kauba B viimase ühiku MU on 30 kasulikkuse ühikut. Kauba A ühe ühiku hind on 0,60 ja kauba B ühe ühiku hind on 0,40 . Järelikult: Vali üks: a. ostab tarbija mõlemat kaupa kasulikkust maksimeerivas koguses b. A ja B on asenduskaubad c. peaks tarbija kaubale B kulutama rohkem raha kui kaubale A d. peaks tarbija kaubale A kulutama rohkem raha kui kaubale B Tagasiside Õige vastus on: peaks tarbija kaubale A kulutama rohkem raha kui kaubale B. Meie majandust iseloomustab: Vali üks: a. Piiramatud materiaalsed ressursid b. Piiramatud soovid ja vajadused c. Küllaldase tööjõu olemasolu d. Võimaluse puudumine rahulolu saavutamiseks e. Energiaressursside puudumine Tagasiside
Õige vastus on: pakutava koguse langust. Küsimus 19 Tarbija ostab kaht kaupa (A ja B) sellistes koguses, et kauba A viimase ühiku piirkasulikkus (MU) on 60 kasulikkuse ühikut ja kauba B viimase ühiku MU on 30 kasulikkuse ühikut. Kauba A ühe ühiku hind on 0,60 ja kauba B ühe ühiku hind on 0,40 . Järelikult: Vali üks: a. peaks tarbija kaubale B kulutama rohkem raha kui kaubale A b. peaks tarbija kaubale A kulutama rohkem raha kui kaubale B c. ostab tarbija mõlemat kaupa kasulikkust maksimeerivas koguses d. A ja B on asenduskaubad Tagasiside Õige vastus on: peaks tarbija kaubale A kulutama rohkem raha kui kaubale B. Küsimus 20 Pakkumiskõver nihkub, kuna: Vali üks: a. hind on muutunud b. nõutav kogus on muutunud c. nõudluse üks mõjufaktoritest on muutunud d. pakutav kogus on muutunud e. pakkumise üks mõjufaktoritest on muutunud Tagasiside Õige vastus on: pakkumise üks mõjufaktoritest on muutunud. Küsimus 21
31. Kauba nõudluskõver on negatiivse tõusuga, kuna: piirkasulikkus väheneb, kui tarbitud ühikute arv kasvab. 32. Kui tarbija asub esialgu punktis L, siis ta peaks kasulikkuse maksimeerimiseks (vaata joonist) ostma rohkem hüvist Y ja vähem hüvist X. 33. Tarbijal on 20 €, mille ta kulutab kaupade K ja L ostmiseks. Nii kaubast K kui kaubast L saadav kogukasulikkus on 25 kasulikkuse ühikut. Seega: ei ole võimalik kindlaks teha, kas tarbija ostab neid kaupu kogukasulikkust maksimeerivas koguses või ei. 34. Ostes hüviseid A ja B, on tarbimine tasakaalus, kui kehtib järgmine tingimus: MUA / PA = MUB / PB 35. Alljärgnevast on korrektne: kui piirkasulikkus on positiivne ja väheneb, siis kogukasulikkus suureneb. 36. Üldise e. kogukasulikkuse all mõistetakse. Üks õige: kõigi tarbitud ühikute piirkasulikkuse summat. 37. Alljärgnevast on õige: EJ on negatiivse tõusuga lineaarne sirge; ÜKK on negatiivse tõusuga ja kumer koordinaatide alguspunkti suhtes. 38
väiksem Jah. Tagasiside Kahaneva piirkasulikkuse seaduse kohaselt toob iga täiendav tarbitud ühik vähem Küsimus 8 Valmis Hinne 1,0 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Tarbija ostab kaht kaupa (A ja B) sellises koguses, et nende kaupade viim piirkasulikkus on vastavalt 60 ja 30 kasulikkuse ühikut. Ühiku hinnad on kr. Järelikult Vali üks või enam: kaubad A ja B on asenduskaubad ostab tarbija mõlemat kaupa kasulikkust maksimeerivas koguses peaks tarbija kaubale B kulutama rohkem raha kui kaubale A !!! peaks tarbija kaubale A kulutama rohkem raha kui kaubale B Tagasiside Tarbija peaks kulutama rohkem raha kaubale A, sest piirkasulikkus krooni koht suurem (vastavalt A: 60/0,6=100 ning B: 30/0,4=75). Ühe rahaühiku kohta saab kauba A puhul. Küsimus 9 Valmis Hinne 1,0 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Tarbija, kes ostab kaht kaupa, maksimeerib oma kogukasulikkuse antud Vali üks või enam:
Tarbija ratsionaalse käitumise teooria kohaselt püüab tarbija maksimeerida: Kogukasulikkust Kui tarbija maksimeerib oma kogukasulikkuse, siis on kõigi ostetud kaupade: Viimaste ühikute võrreldavad piirkasulikkused võrdsed. Tarbijal on 20 eurot, mille ta kulutab kaupade K ja L ostmiseks. Nii kaubast K kui kaubast L saadav kogukasulikkus on 25 kasulikkuse ühikut. Seega: Ei ole võimalik kindlaks teha, kas tarbija ostab neid kaupu kogukasulikkust maksimeerivas koguses või ei. Üldise e. kogukasulikkuse all mõistetakse: Kõigi tarbitud ühikute piirkasulikkuse summat. Kahanev piirkasulikkus näitab, et: Nõudluskõver on negatiivse tõusuga Kahaneva piirkasulikkuse seaduse kohaselt: On pärast teatud koguse tarbimist tarbija täiendav rahulolu iga täiendava ühiku tarbimisest ikka väiksem ja väiksem. Tarbija ostis viimase ostuna paki juustu ja tema arvates võiks olla selle kasulikkus tema jaoks 280 kasulikkuse ühikut
annaabi.ee 
