Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"maksimaalsesse" - 19 õppematerjali

Nimetu
3
doc

Nimetu

(kaob erinevus gaasi ja vedeliku vahel). Kriitiline rõhk ­ vedeliku auru rõhk kriitilisel temp. Max võimalik auru rõhk antud vedelikule. Ülikriitiline olek ­ kriitilisest temp kõrgemal olev olek. Ainetel on nii vedeliku kui gaasi omadusi ­ vedelikena lahustuvad ühendeid, samas on tihedus oluliselt väiksem ja puudub pindpidevus. 18. Suhteline niiskus ­ õhu tegelik niiskussisalduse (veeauru osarõhu) suhe maksimaalsesse (vee küllastunud auru rõhku antud temp). 19. Isoleeritud süsteem ­ ei vaheta ümbrusega ainet ega energiat. N: termos Suletud süsteem ­ ei vahet ümbrusega ainet, võib vahetada energiat. N: klaas Avatud süsteem ­ vahetab ümbruskonnaga nii ainet kui energiat. N: katseklaas gaasiga Olekuparameeter ­ süsteemi iseloom mõõdetav suurus (rõhk temp, ruumala, ...) Olekufunktsioon ­ suurus, mis sõltub ainult olekuparameetritest, aga mitte

Varia → Kategoriseerimata
14 allalaadimist
Anorgaanilise keemia kordamisküsimused ja vastused
3
doc

Anorgaanilise keemia kordamisküsimused ja vastused

(kaob erinevus gaasi ja vedeliku vahel). Kriitiline rõhk ­ vedeliku auru rõhk kriitilisel temp. Max võimalik auru rõhk antud vedelikule. Ülikriitiline olek ­ kriitilisest temp kõrgemal olev olek. Ainetel on nii vedeliku kui gaasi omadusi ­ vedelikena lahustuvad ühendeid, samas on tihedus oluliselt väiksem ja puudub pindpidevus. 18. Suhteline niiskus ­ õhu tegelik niiskussisalduse (veeauru osarõhu) suhe maksimaalsesse (vee küllastunud auru rõhku antud temp). 19. Isoleeritud süsteem ­ ei vaheta ümbrusega ainet ega energiat. N: termos Suletud süsteem ­ ei vahet ümbrusega ainet, võib vahetada energiat. N: klaas Avatud süsteem ­ vahetab ümbruskonnaga nii ainet kui energiat. N: katseklaas gaasiga Olekuparameeter ­ süsteemi iseloom mõõdetav suurus (rõhk temp, ruumala, ...) Olekufunktsioon ­ suurus, mis sõltub ainult olekuparameetritest, aga mitte

Keemia → Keemia
31 allalaadimist
Elektrilised käsitööriistad
8
doc

Elektrilised käsitööriistad

isolatsiooni pôlemise lôhna, suurenenud müra vôi vibratsiooniga - Vältige vedelike sattumist trellile - Ärge maandage trelli - Tööde lôpetamisel eemaldage pistik vooluvôrgust - Löökreiimis trelliga on sanitaarnormide järgi lubatud töötada kuni 20 min. päevas. Ettevalmistamine tööks : Kontrollige kôikide detailide kinnitust ja trelli tööd tühikäigul. Töötamine trelliga : Enne tööd löökrezhiimis vôi suurte puuridega puurimist (7...30 mm) seadke lüliti reostaat maksimaalsesse "+" asendisse - löökrezhiimis puurige lühiajaliselt: 20 sekundit tööd, 60 sekundit vaheaega - töötamine löögirezhiimis reversasendis on rangelt keelatud - töö hôlbustamiseks kasutage abikäepidet, kinnitades selle reduktori ümbrisele - 4 mm varrast kasutage puurimissügavuse fikseerimise abivahendina. Hoidmine: Trelli hoidke kuivas, tuulutatavas ruumis temperatuuril mitte alla +5o C. Pärast transportimist talvisetes tingimustes laske trellil enne töö alustamist soojeneda

Meditsiin → Tööohutus ja tervishoid
50 allalaadimist
Keemia ja materjaliõpetuse eksami kordamisküsimused
12
doc

Keemia ja materjaliõpetuse eksami kordamisküsimused

Muutub ülivoolavaks, materjale läbivaks. Superkriitiline CO2: Omadused- on odav ja kergesti puhastatav; on mitte-toksiline ja tema kasutamine ei põhjusta keskkonnale lisakoormust; on keemiliselt suhteliselt inertne ning temaga töötamisel puudub plahvatus- ja süttimisoht. Kasutamine- ekstraheeritakse kohviubadest välja kofeiin. 41. Veeaur õhus. Absoluutne niiskus- veeauru tegelik hulk õhus ­ g H2O m-3. Suhteline niiskus- õhu tegeliku niiskusesisalduse suhe maksimaalsesse väljendatuna % . 42. Kastepunkt- temperatuur, mille juures õhus olev veeaur kondenseerub. 43. Vedelike üldomadused- omandavad anuma kuju; ei täida osaliselt täidetud anumat ühtlaselt; ei pruugi seguneda omavahel; on väga vähe kokkusurutavad. 44. Viskoossus- takistus voolamisel st. mida väiksem on viskoossus, seda kiiremini voolab, mida suurem seda aeglasemalt vedelik voolab. 45. Pindpinevus- on jõud, mis rakendub vedeliku pinna osakestele ja on suunatud vedeliku mahu sisse. 46

Keemia → Keemia
33 allalaadimist
Eksami kordamisküsimuste vastused
11
doc

Eksami kordamisküsimuste vastused

(kaob erinevus gaasi ja vedeliku vahel). Kriitiline rõhk ­ vedeliku auru rõhk kriitilisel temp. Max võimalik auru rõhk antud vedelikule. Ülikriitiline olek ­ kriitilisest temp kõrgemal olev olek. Ainetel on nii vedeliku kui gaasi omadusi ­ vedelikena lahustuvad ühendeid, samas on tihedus oluliselt väiksem ja puudub pindpidevus. 18. Suhteline niiskus ­ õhu tegelik niiskussisalduse (veeauru osarõhu) suhe maksimaalsesse (vee küllastunud auru rõhku antud temp). 19. Isoleeritud süsteem ­ ei vaheta ümbrusega ainet ega energiat. N: termos Suletud süsteem ­ ei vahet ümbrusega ainet, võib vahetada energiat. N: klaas Avatud süsteem ­ vahetab ümbruskonnaga nii ainet kui energiat. N: katseklaas gaasiga Olekuparameeter ­ süsteemi iseloom mõõdetav suurus (rõhk temp, ruumala, ...) Olekufunktsioon ­ suurus, mis sõltub ainult olekuparameetritest, aga mitte

Keemia → Keemia alused ii
181 allalaadimist
Keemia alused Eksami kordamisküsimuste vastused
22
doc

Keemia alused Eksami kordamisküsimuste vastused

(kaob erinevus gaasi ja vedeliku vahel). Kriitiline rõhk – vedeliku auru rõhk kriitilisel temp. Max võimalik auru rõhk antud vedelikule. Ülikriitiline olek – kriitilisest temp kõrgemal olev olek. Ainetel on nii vedeliku kui gaasi omadusi – vedelikena lahustuvad ühendeid, samas on tihedus oluliselt väiksem ja puudub pindpidevus. 18. Suhteline niiskus – õhu tegelik niiskussisalduse (veeauru osarõhu) suhe maksimaalsesse (vee küllastunud auru rõhku antud temp). 19. Isoleeritud süsteem – ei vaheta ümbrusega ainet ega energiat. N: termos Suletud süsteem – ei vahet ümbrusega ainet, võib vahetada energiat. N: klaas Avatud süsteem – vahetab ümbruskonnaga nii ainet kui energiat. N: katseklaas gaasiga Olekuparameeter – süsteemi iseloom mõõdetav suurus (rõhk temp, ruumala, ...) Olekufunktsioon – suurus, mis sõltub ainult olekuparameetritest, aga mitte

Keemia → Keemia
12 allalaadimist
Keemia kordamisküsimused 2020 2021 õppeaastal
32
pdf

Keemia kordamisküsimused 2020 2021 õppeaastal

Reaalne gaas ​ehk reaalgaas on laiemas tähenduses tegelikult eksisteeriv gaas, kitsamas tähenduses gaas, mille omaduste seletamisel ei piisa ideaalgaasi mudelist. Näide. Kuiva õhu koostis (ruumala- ehk mahu%): N​2​78,08; O​2​20,95; Ar 0,93; CO​2​0,03 31. Atmosfääri koostis. 32. Veeaur õhus. Absoluutse ja suhtelise niiskuse mõisted. Absoluutne niiskus​on veeauru tegelik hulk õhus – g H​2​O m-3 Suhteline niiskus – õhu tegeliku niiskusesisalduse suhe maksimaalsesse väljendatuna % (RH- relative humidity) ○ (tegelik veeauru rõhk tempeatuuril t​1​/ küllastatud veeauru rõhk temperatuuril t​1​) x 100% = …. % ➢ (veeauru tegelik sisaldus temperatuuril t​2 g m-3 /maksimaalne veeauru sisaldus temperatuuril t​2​g m-3) x 100 = …. % 33. Plahvatavad gaaside segud (milliseid teate, näited -vähemalt 5 erinevat), koos selgitusega (mis tingimustel plahvatavad). 34

Keemia → Üldkeemia
11 allalaadimist
Keemia ja materjaliõpetuse Eksami kordamisküsimuste vastused
15
doc

Keemia ja materjaliõpetuse Eksami kordamisküsimuste vastused

mis on võrdne või kõrgem kui tema kriitilise punkti väärtused. CO 2-l on need nt. 31,1°C (304,1K) ja 72,9 atm (7,38 MPa). Kergesti puhastatav, mitte-toksiline, inertne ja puudub plahvatus-,süttimisoht. 36.Veeaur õhus 1. Absoluutne niiskus on veeauru tegelik hulk õhus ­ g H2O m-3. Atmosfääri õhk sisaldab alati vähemal määral veeauru, vaja arvestada ehitiste konstrueerimisel, seadmete kasutamisel. 2. Suhteline niiskus ­ õhu tegeliku niiskusesisalduse suhe maksimaalsesse väljendatuna % (RH- relative humidity) 2.1. (tegelik veeauru rõhk tempeatuuril t1/ küllastatud veeauru rõhk temperatuuril t1) x 100% = .... % 2.2. (veeauru tegelik sisaldus temperatuuril t2 gm-3 /maksimaalne veeauru sisaldus temperatuuril t2 g m-3) x 100 = .... % 37. Temperatuuri, mille juures õhus olev veeaur kondenseerub nimetatakse kastepunktiks. Veeaur kondenseerub siis kui veeauru rõhk ületab küllastatud veeauru rõhu. 38

Keemia → Keemia ja materjaliõpetus
416 allalaadimist
Luumurdude-pehmete kudede ja liigesvigastuste füsioteraapia
102
pdf

Luumurdude, pehmete kudede ja liigesvigastuste füsioteraapia

puus liiguvad sirutusse ning hüppeliiges plantaarfleksioonist neutraalasendisse ja sealt dorsaalfleksiooni. Vertikaalmomendi keskel on hüppeliiges neutraalasendis ning keha on joondunud vertikaalselt üle puusa ja põlve. Äratõukefaasis liigub keha ette nii, et keharaskus kantakse kannalt läbi jala välisserva (lateraalse aspekti) jala eesosale ning suurele varbale (joonis 2). Sellel perioodil sirutub puus kõnni tarbeks maksimaalselt 20º ning hüppeliiges neutraalasendist maksimaalsesse dorsaalfleksiooni (10º). Põlv jätkab sirutumist, kuid see on passiivne jätk puusa- ja hüppeliigese liikumisele. 18 Skeleti-lihassüsteemi füsioteraapia Doris Vahtrik Joonis 2

Meditsiin → Füsioterapeut
56 allalaadimist
Keemia ja materjaliõpetus kokkuvõte
19
docx

Keemia ja materjaliõpetus kokkuvõte

Küllastunud auru rõhk ­ antud temperatuuril maksimaalse võimaliku veeauru rõhk. Rõhk, mille juures vedelikust väljuvate ja sinna tagasi minevate molekulide arv on võrdne. Kui rõhk vedeliku kohal on madalam kui vedelikus, siis vedelik aurub, kui kõrgem, siis aur kondenseerub. Veeauru küllastusrõhk sõltub ainult temperatuurist. Absoluutne niiskus ­ veeauru tegelik hulk õhus. Suhteline niiskus ­ õhu tegeliku niiskusesisalduse suhe maksimaalsesse protsentides. Kastepunkt ­ temperatuur, mille juures õhu tavarõhu korralmoodustub kondensaat. Veeaur kondenseerub, kui veeauru rõhk ületab küllastunud veeauru rõhu. Rõhu kastepunkt ­ temperatuur, mille juures tavarõhust erineva rõhu korral moodustub kondensaat. Vedelikud ­ ained, mis omandavad raskusjõu mõjjul voolavuse. Voolavus ­ vedelike omadus muuta oma väliskuju, tingitud pidevast molekulide ümberpaiknemisest soojusliikumise tagajärjel. Vedelike omadused:

Keemia → Keemia ja materjaliõpetus
215 allalaadimist
Keemia ja materjaliõpetus-YKI3030-eksami kordamisküsimused ja vastused 2016 2017
72
pdf

Keemia ja materjaliõpetus (YKI3030) eksami kordamisküsimused ja vastused 2016/2017

o on keemiliselt suhteliselt inertne ning temaga töötamisel puudub plahvatus- ja süttimisoht. 42. Veeaur õhus, absoluutne ja suhteline niiskus  Absoluutne niiskus on veeauru tegelik hulk õhus – g H2O m-3 Atmosfääri õhk sisaldab alati vähemal määral veeauru, vaja arvestada ehitiste konstrueerimisel, seadmete kasutamisel.  Suhteline niiskus– õhu tegeliku niiskusesisalduse suhe maksimaalsesse väljendatuna %- es (RH- relative humidity) 9 43. Mis on kastepunktid- seletus.  Kastepunkt- Temperatuur, mille juures õhu tavarõhu korral (1 atm) veeaur kondenseerub(moodustub kondensaat). Dew point  Rõhu kastepunkt- on temperatuur, mille juures tavarõhust erineva rõhu korral moodustub kondensaat. (rõhk pole 1atm). Pressure dew point 44

Keemia → Keemia ja materjaliõpetus
45 allalaadimist
YKI 3030 Keemia ja materjaliõpetus
62
doc

YKI 3030 Keemia ja materjaliõpetus

*on mitte-toksiline ja tema kasutamine ei põhjusta keskkonnale lisakoormust; *on keemiliselt suhteliselt inertne ning temaga töötamisel puudub plahvatus- ja süttimisoht. 41. Veeaur õhus, absoluutne ja suhteline niiskus 1. Absoluutne niiskus on veeauru tegelik hulk õhus – g H2O m-3 Atmosfääri õhk sisaldab alati vähemal määral veeauru, vaja arvestada ehitiste konstrueerimisel, seadmete kasutamisel. 2. Suhteline niiskus– õhu tegeliku niiskusesisalduse suhe maksimaalsesse väljendatuna %-es (RH- relative humidity) 42. Mis on kastepunktid- seletus. 2 Kastepunkt- Temperatuuri, mille juures õhu tavarõhu (1 atm) korral moodustub kondensaat. (läheb vedelasse olekusse) Dew point Rõhu kastepunkt- on temperatuur, mille juures tavarõhust erineva rõhu korral moodustub kondensaat. (rõhk pole 1atm) Pressure dew point 43. Vedelike üldomadused - omandavad anuma kuju; - ei täida osaliselt täidetud anumat ühtlaselt; - ei pruugi seguneda omavahel;

Keemia → Keemia ja materjaliõpetus
110 allalaadimist
Keemia ja materjaliõpetuse eksam
33
doc

Keemia ja materjaliõpetuse eksam

Kondensaadi tekkimise põhjused õhus olevast veeaurust ja kondensaadi koguste arvutusmetoodikad. Kuidas arvutatakse õhu samal rõhul rõhu muutumisel temperatuur, millal tekib kondensaat? Kuidas arvutatakse rõhu suurus, mille juures tekib kondensaat ja temperatuur ei muutu? a. Veeauru kogust õhus väljendatakse kahel viisil: absoluutne niiskus (gH2O·m-3) ja suhteline niiskus (veeauru rõhu suhe küllastunud veeauru rõhku või veeauru sisalduse suhe maksimaalsesse veeauru sisaldusse). b. Kondensaat tekib kui veeauru osarõhk õhus ületab küllastatud veeauru rõhu antud tingimustel. c. Boyle'I-Mariotte seadus on pH2O/Püld=VH2O/100. Selle järgi on veeauru osarõhu suhe üldrõhku võrdne veeauru osaga 100-s mahuühikus õhus. Kui võrrandi mõlemaid pooli korrutada 100-ga, võrdub veeauru osarõhk õhus (gaasisegus) protsentides veeauru sisaldusega

Keemia → Keemia ja materjaliõpetus
229 allalaadimist
Keemia ja materjaliõpetus
80
docx

Keemia ja materjaliõpetus

inertne ning temaga töötamisel puudub plahvatus- ja süttimisoht 42. Veeaur õhus, absoluutne ja suhteline niiskus. 1. Absoluutne niiskus on veeauru tegelik hulk õhus – g H2O m-3 Atmosfääri õhk sisaldab alati vähemal määral veeauru, vaja arvestada ehitiste konstrueerimisel, seadmete kasutamisel. 2. Suhteline niiskus – õhu tegeliku niiskusesisalduse suhe maksimaalsesse väljendatuna % (RH- relative humidity) 2.1. (tegelik veeauru rõhk tempeatuuril t1/ küllastatud veeauru rõhk temperatuuril t1) x 100% = …. % 2.2. (veeauru tegelik sisaldus temperatuuril t2 gm-3 /maksimaalne veeauru sisaldus temperatuuril t2 g m-3) x 100 = …. % 43. Mis on kastepunktid (seletus)? Temperatuuri, mille juures õhus olev veeaur kondenseerub nimetatakse kastepunktiks.

Keemia → Keemia ja materjaliõpetus
38 allalaadimist
BIOFÜÜSIKA ERIOSA
116
pdf

BIOFÜÜSIKA ERIOSA

Liiga pikkade sakromeeride puhul kattuvad müosiin ja aktiin liiga vähe. Lihase arendatavat pinget ehk jõudu saab suurendada ,suurendades sagedust, millega lihase aktsioonipotentsiaalid lihaskiude stimuleerivad. Aktsioonipotentsiaale genereerib lihast kontrolliv motoorne neuron. Leiab aset ÜKSIKKONTRAKTSIOONIDE summatsioon- kui lihas ei ole enne uut stiimulit täielikult lõõgastunud, siis kontraktsioonid liituvad. Lõpuks jõuab lihas maksimaalsesse kontraktsiooni- teetanus. Mittetäielik ehk hambuline teetanus- lihaskiud lõõgastub veidi kontraktsioonide vahel. Täielik teetanus e sile teetanus- lõõgastumist ei toimu üldse. Kui lihas väsib, siis pinge hakkab vähenema, hoolimata jätkuvatest stiimulitest. Lihase kontraktsiooniühik on motoorne ühik, mis koosneb ühest somaatilisest motoorsest neuronist ning lihaskimbust, mida see inerveerib.

Füüsika → Bioloogiline füüsika
62 allalaadimist
Keemia ja materjaliõpetuse eksam 2014 2015 õppeaastal
68
docx

Keemia ja materjaliõpetuse eksam 2014/2015 õppeaastal

anumas. Veeaur liigub suurema osarõhuga piirkonnast väiksema veeauru osarõhuga ruumi. Veeauru küllastusrõhk sõltub ainult temperatuurist. Kui õhus on kindel kogus veeauru, sellel kindel osarõhk, kui temp alandada, siis osarõhk=const, muutub küllastusrõhk, tekib kondensaat Absoluutne – veeauru tegelik hulk õhus – g H20 m H2O m-3. Suhteline - õhu tegeliku niiskusesisalduse suhe maksimaalsesse väljendatuna % (RH)  (tegelik veeauru rõhk temperatuuril t1 / küllastnud veeauru rõhk temperatuuril t1) * 100 %  (veeauru tegelik sisaldus temp t2 gm-3/maks veeauru sisaldusega temp t2 g m-3 ) * 100% 44. Mis on kastepunktid (seletus)? Kastepunkt – temperatuur, mille juures õhus olev veeaur kondenseerub. Punkt, kus veeauru rõhk ületab küllastatud veeauru rõhu. Temperatuur, mille juures õhu tavarõhu 1 atm korral moodustub kondensaat. 45. Vedelike üldomadused.

Keemia → Keemia ja materjaliõpetus
148 allalaadimist
Keemia alused konspekt
90
docx

Keemia alused konspekt

Edasisel jahutamisel vesi kondenseerub: tekib udu või kaste. Seda temperatuuri nimetatakse kastepunktiks. Gaasi/auru kondenseerimiseks (veeldamiseks) on vaja alandada temperatuuri ja/või tõsta rõhku. Kondenseerumisel eraldub samapalju soojust, kui kulub aine aurustamiseks: Õhu suhteline niiskus Tavatingimustes on õhus alati niiskust (veeauru). Niiskuse sisaldust väljendatakse relatiivse niiskusena, mis kujutab endast õhu tegeliku niiskusesisalduse (veeauru osarõhu) suhet maksimaalsesse (vee küllastunud auru rõhku antud temperatuuril), väljendatuna protsentides. Õhu relatiivne niiskus 70% temperatuuril 20 °C tähendab, et veeauru osarõhk on 70% maksimaalsest s.o.17,535 mmHg-st, seega 12,275 mmHg Kuna osarõhu ja üldrõhu abil saab leida ka mahuprotsenti, siis eeldades, et üldrõhk (atmosfäärirõhk) on 760 mm Hg, saame veeauru mahuprotsendiks õhus 12,275 / 760 * 100% = 1,62% (ruumalaprotsent).

Keemia → Orgaaniline keemia ii
187 allalaadimist
Elektroonilised laevajuhtimisseadmed konspekt
210
docx

Elektroonilised laevajuhtimisseadmed konspekt

..0,7 kriitilisest lainepikkusest. Plaatidevaheline kaugus a moodustab lainejuhi pikema külje. Lainejuhi lühem külg b ~ 0.35 λkr. Rõhtsalt polariseeritud elektrimagnetilise kiirguse elektriline komponent on rangelt orienteeritud paralleelselt lainejuhi lühema küljega. Seda tüüpi laine polariseeritus on väga püsiv ja ei muutu pööretel ega lainejuhe deformatsoonil. . Jooksevlaine teguriks nimetatakse liinis oleva minimaalse pingeamplituudi suhet maksimaalsesse pingeamplituudi: U U  U kiiratav 1  p JLT  min  sisenvev  U max U sisenvev  U kiiratav 1  p Jooksevlaine tegur võimaldab arvutada kadusid lainejuhis. Jooksevlaine teguri pöördväärtust nimetatakse seisevlaine teguriks – SLT Ideaalsel juhul JLT=SLT, praktiliselt aga JLT = 0.7...0,8. Veeauru kondenseerumisel tekkiv ainuke veetilk võib JLT väärtust märgatavalt vähendada.

Merendus → Laevandus
39 allalaadimist
Meresõiduohutus ja laeva juhtimine
103
doc

Meresõiduohutus ja laeva juhtimine

üksiklaine liikumist jälgides. Madalik ilmub välja sellel poolel kus laine tõuseb teravaks ja hakkab murduma. Selgelt väljajoonistuv ahtrilaine annab tunnistust madalast sügavusest kiilu all. Sügavuse vähenemise näitajateks on ka masina pöörete langemine, vibratsioon ahtris ja ülespekstud pinnas ahtri taga. Laeva juhtimise võtted olenevad kanali kujust. Üldiselt tuleb hoiduda kanali tegeliku telje maksimaalsesse lähedusse saavutades laeva püsimine sellel suhteliselt väikeste sümmeetriliste roolikalletega mõlemale poole. Vööri allumist madalikust eemale tõukavale jõule tuleb arvesse võtta kanali kõverusi läbides. Tuleb hoiduda välimise kalda lähedusse. Sel juhul toetab vööri kaldast tõukumine pööret ja roolile ei ole vaja anda suuri kaldeid. Kui laev hoidub aga pöörde sisemise kalda lähedale, võib juhtuda, et vöör saab tõugatud pöördele vastupidises suunas.

Merendus → Ohutus ja ohuteave
57 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun