Arvutiviirus · Arvutiviiruseks nimetatakse arvutiprogrammi, mis pole orienteeritud arvuti kasutajale ja mille tegevus ei lähtu arvutikasutaja huvidest Arvutiviirus on mõeldud... · Ennast levitama teistesse arvutitesse · Häirima arvuti tööd · Koguma paroole · Tekitama arvutile juurdepääsu häkkeritele · Rikkuma kettale salvestatud andmeid · Häirima arvutivõrgu tööd Arvutiviirused jagunevad · Failiviirused · Süsteemiviirused · Makroviirused Failiviirused e parasiitviirused Failiviirused e. parasiitviirused nakatavad: · Programmifaile · Seadmedraive · Ülekattefaile Ainus asi mis annab märku viiruse olemasolust on faili suurenemine viiruse koodi võrra ja neile omane sting faili lõpus Buutsektori viirused e. süsteemiviirused · Esimest tüüpi arvutiviirus · Ta saadab alglaadimisel tavalisi teateid · Levimiseks nakatavad kõik selle rühma viirused diskettide laadesektorit
Arvutiviirused ja teised viiruselaadsed anomaaliad Viirused Trooja hobused Tõugud (worms) Aja- ja loogikapommid Makroviirused Viirused... ... on paljunemisvõimelised protseduurid nad nakatavad faile, istutades neisse iseenda koopia, mis siis omakorda on edasiseks nakkusallikaks ... aktiviseeruvad, kui pannakse tööle viirust sisaldav programm peremeesprogramm Viiruste toimed ... "ohutud" viirused tobe teade, pilt, meloodia või muu sümptom (näiteks klaviatuuri laotuse segiajamine) eesmärgiks kasutaja häirimine ...destruktiivsed viirused
...................................................... 2 ,,SÜÜTUD" VIIRUSED............................................................... 2 ANDMEID HÄVITAVAD VIIRUSED...........................................3 PROGRAMMIFAILE NAKATAVAD VIIRUSED.......................3 SPAWING-TÜÜPI VIIRUSED....................................................4 PARASIITVIIRUSED.................................................................. 4 SÜSTEEMIVIIRUSED EHK BOOT-SEKTORI VIIRUSED........4 MAKROVIIRUSED.................................................................... 4 ,,ANTIVIIRUS" VIIRUSED.........................................................5 KAITSE ARVUTIVIIRUSTE EEST............................................. 5 MIDA TEHA ARVUTIVIIRUSTEST HOIDUMISEKS ?..............5 VIIRUSETÕRJE TARKVARA.................................................... 6 KASUTATUD KIRJANDUS....................................................... 7 MIS ON ARVUTIVIIRUSED?
.......................................... 7 Polümorfsed ehk mutatsioonviirused....................................................................................... 7 Vaktsiinihävitusviirused (bounty hunter).................................................................................. 7 Võrguviirused ......................................................................................................................... 8 Makroviirused ......................................................................................................................... 8 Soovitusi arvuti ja andmete kaitseks....................................................................................... 9 Kasutatud allikad:.................................................................................................................. 10 3 Sissejuhatus
Arvuti Kohtvõrk Server Arvuti Server Server Server Server Server Server Arvuti ja ohud · Interneti ühendus · Viirused Lihtsad Pahatahtlikud Nuuskurid Viirused: Trooja hobused Tõugud (worms) Aja- ja loogikapommid Makroviirused Arvuti ja ohud · Suhtlemine · Otsingud webilehtedelt · Viirustõrjesüsteemid Tulemüür Filtrid Viirustõrjeprogrammid Tark kasutaja Tark kasutaja · Uuendab pidevalt viiruskaitse programme · Ei ava tundmatu saatja kirju, võõra inimese poolt saadetud linke, faile, pilte · Kasutab tugevaid paroole · Erinevates kohtades kasutab erinevaid salasõnu ja vahetab neid aegajalt · Kaheldes webilehes, sisestab meelega vale parooli Tark kasutaja
Arvutiviirused Programm,mis on enamasti ,mõeldud kahju tekitamiseks ja millel on kalduvus ennast ise paljundada ja levitada. MÕELDUD: · häirima arvuti tööd · rikkuma kettale salvestatud andmeid · paroolide kogumine · võib rikkuda tarkvara LEVIVAD: · arvutivõrgu kaudu · e-posti teel · suhtlustarkvara abil · väljajagatud ressursside kaudu LIIGITUS: · süütud viirused · parasiit viirused · antiviirus viirused · süsteemiviirused · makroviirused · andmeid hävitavad viirused · programmifaile nakatavad viirused · Spawing-tüüpi viirused TUNNUSED: · programmide töö aeglustamine · failimahtude suurenemine · kõvakettalt kaob vaba ruumi · kahtlaste failide ilmumine · ebaharilike veateadete ilmumine · failid kaovad ilma mingi põhjusetta Riistvara Riistvara-on arvuti füüsilised komponendid Sisendseadmed-kõik seadmed, mille abil on võimalik arvutisse andmeid sisestada.NÄITEKS: · hiir
koopia. Viirus käivitatakse nakatunud programmi aktiveerimisel. Kuigi viirus vajab mõningatel juhtudel käivitamiseks kasutaja abi. Viirus töötab varjatult ja kasutaja ei märka selle olemasolu enne tõsisema probleemi tekkimist. Üldjuhul on probleemiks: * arvuti aeglus programmide käivitamisel * reklaamaknad * faili mahu suurenemine * kahtlaste failide tekkimine * mälu vähenemine Arvutiviirused jagunevad: 1. failiviirused 2. süsteemiviirused 3. makroviirused Arvutiviirus on programm, mis pole orienteeritud arvuti kasutajale ja mille tegevus ei lähtu arvutikasutaja huvidest. Viirus on mõeldud häirima arvuti tööd, rikkuma kettale salvestatud andmeid, tekitama juurdepääsu õigusi teistele kasutajatele, koguma paroole ja saatma neid 4 edasi ning tegema muud sarnast. Samuti halvavad viirused arvutivõrgu tööd. Need, kes on natukenegi rohkem kui vähe kokku puutunud sellise imeriistaga nagu
Mis on arvutiviirus? Viirus on programm Häirib arvuti tööd Rikub kettale salvestatud andmeid Halvab arvutivõrgu tööd, tekitades üleliigset tööd võrgus Tekitab juurdepääsuõigusi teistele kasutajatele/häkkeritele Arvutiviiruste tüübid „Süütud” viirused Andmeid hävitavad viirused Programmifaile nakatavad viirused Spawing-tüüpi viirused Parasiitviirused Süsteemiviirused ehk boot-sektori viirused Makroviirused „Antiviirus” viirused Kuidas viirused levivad? Failidega USB pulkadel ja CD-del Arvutivõrgu kaudu e-posti teel Viirusesse nakatunud veebilehti külastades Peamised arvuti viirusega nakatumise tunnused Kasutuses oleva operatiivmälu suurenemine võrreldes tavalise tööreziimiga. Ootamatute erinevate video- ja/või heliefektide ilmumine. Arvuti iseeneseslik käitumine, ilma kasutaja soovita ette hüppavad aknad, brauseri kodulehe muutumine.
............................................................5 1.3 Programmifaile nakatavad viirused ...............................................................5 1.4 Spawing-tüüpi viirused ..................................................................................6 1.5 Parasiitviirused...............................................................................................6 1.6 Süsteemiviirused ehk boot-sektori viirused ...................................................6 1.7 Makroviirused................................................................................................6 1.8 ,,Antiviirus" viirused......................................................................................6 2 ARVUTIVIIRUSTE AJALUGU...........................................................................7 2.1 1962. aasta......................................................................................................7 2.2 1970-ndate aastate algus .......................................
Samas ei ole uuemate viiruste korral alati võimalik faili suurenemisest lähtuda, sest peremeesfaili koodi kokkupakkimisel faili suurus ei suurene. 1.6 Süsteemiviirused ehk boot-sektori viirused Seda tüüpi viirused kirjutavad oma koodi boot-sektorisse. Seega tehes algkäivituse nakatunud kettalt aktiviseeritakse ka viirus. Sellised viirused on tavaliselt üsna destruktiivsed, sest kirjutades viiruse koodi boot-sektorisse, kirjutatakse üle seal eelnevalt asunud info ketta kohta. 1.7 Makroviirused Makroviirused levivad ainult makrokeele kasutamist võimaldavates süsteemides. Seda tüüpi viiruste lemmikobjektideks on MS Wordi ja MS Exceli dokumendid. 1.8 ,,Antiviirus" viirused ,,Antiviirus" viirused ei ole disainitud mitte ainult nakatama käivitusfaile, vaid sisaldavad ka teatud antiviiruse koodi. Sellised viirused sisaldavad mootorit, mis on võimeline võimetuks tegema või isegi kõrvaldama antiviiruse programme ja ka konkureerivaid viiruseid.
Väga tihti on selliste olukordade põhjustajaks arvutiviirused. Arvutiviirus on programmikood, mis on kirjutatud selge sihiga, et see end ise paljundaks. Viirus üritab levida arvutist arvutisse, kinnitades end peremeesprogrammi külge. See võib rikkuda tarkvara, andmeid ja riistavara. Arvutiviiruste tüübid. "Süütud" viirused Andmeid hävitavad viirused Programmifaile nakatavad viirused Spawing tüüpi viirused Parasiitviirused Süsteemiviirused Makroviirused "Antiviirus" viirused Kuulsaimad viirused. Trooja hobused Michelangelo Ehk CIH (Tsernobõli "Troojalased" viirus) NewLove LoveLetter Good Times Kurikuulsatest arvutiviirustest lähemalt. Michelangelo aktiveerub Michelangelo Bunarotti sünnipäeval 6. märtsil hävitades kogu boot - ketta info.
kirjutavad tekinud vabale kohele mingi muu koodi · Spawing tüüpi viirused nakatavad sihtmärki · Parasiitviirused kirjutaavd oma koodi peremeesfaili otsa. Fail muutub viiruse koodi võrra pikemaks. · Süsteemiviirused viirused kirjutavad oma koodi ketta boot sektorisse. Seega tehes arvuti algkäivituse nakatunult kettalt, aktiveeritakse ka viirus. · Makroviirused levivad makrokeele kasutamist võimaldavates süsteemides. Nt! ms word 2. Ohtude liigitus ohte on võimalik liigitada: turvalisuse komponendi järgi (mida ohustab); allika järgi (mis põhjustab); kahjustuse olulisuse seisukohalt (kui suure kahju tekitab). Toime järgi võib ohud liigitada nelja põhitüüpi: halvang; infopüük; modifitseering; võltsing. Ohtude jagunemine allikate järgi: stiihilised ohud: keskkonnaohud; tehnilised rikked
Peamised levimise viisid: · E-maili manusena · Arvutivrgus vljajagatud ressurside kaudu · Kasutatud flopikettad tundmatust allikast · Eelformateeritud flopikettad · Disketid kodunt vi koolist · Laenatud disketid · Nakatunud internetileheklgede kaudu · Korduvalt pakitud vi avatud tarkvara pakend (kahtlane firma) · Odavalt saadud tarkvara (kahtlane firma) · Piraattarkvara Kuidas viirused jagunevad ? Arvutiviirused jagunevad: failiviirused süsteemiviirused makroviirused Mida teha arvutiviirustest hoidumiseks ? · Aktiviseerida tulemüür 7 · Mitte avada kirjadega kaasas olevaid faile, kui pole sisu turvalisuses veendunud · Skanneerida viirusetõrjeprogrammiga sissetulevaid kirju · Mitte tõmmmata internetist programme · Eemaldada programmid, mida ei kasutata · Mitte jätta disketti arvutisse · Mitte jagada diskette · Olla ettevaatlik internetis pakutava suhtes!
Arvutiviiruse esmane ülesanne on ennast edasi levitada teistesse arvutitesse. Viiruste levimiskiirus võib olla väga suur ja nende likvideerimine vägagi tülikas. Viiruste poolt tekitatav kahju võib olla erineva ulatusega. Heal juhul võib viirus lihtsalt kuvada pilte või teateid, halvemal juhul aga kahjustada faile, kustutada kõvakettal leiduva või teha muud kahju. Arvutiviirused jagunevad: 1. failiviirused 2. süsteemiviirused 3. makroviirused Mida teha arvutiviirustest hoidumiseks? Kontrolli, et sinu Windows-il või ka muul operatsioonisüsteemil oleksid peal värskeimad paigad ehk update'id. Kontrolli, et sinu arvutis oleks lubatud Automatic Updates. Selleks ava Control Panel-is Automatic Updates ja veendu et seadistustes oleks valitud Automatic (ei kehti domeenis olevate arvutite kohta). Kasuta arvutis antiviirustarkvara. Viirustõrjetarkvara on programm mis kontrollib arvutis
Kuni selliste andmekandjate kasutusaja lõpuni olid alglaadesektorit kasutavad pahavaralised failid kõige tavapärasemad ning edukamad teiste masinate nakatamisel. Traditsioonilised arvutiviirused tekkisid 1980. aastatel tänu personaalarvutite, BBS-i (hiljem FidoNet) ja modemite populaarsuse kasvule. Bulletin board-il (BBS) põhinenud tarkvara jagamine aitas otseselt kaasa trooja hobuste levikule ning viiruseid hakati kirjutama enam kasutatavate programmide jaoks. Makroviirused muutusid tavalisteks 1990. aastate keskpaigast. Enamus sellistest viirustest on kirjutatud Microsofti programmidele nagu Word ja Excel ning levivad läbi Microsoft Office'i nakatades dokumente ja arvutustabeleid. Macintoshi arvutid olid samuti haavatavad, sest mainitud programmid olid saadaval ka Mac OS'ile. Mõned Microsoft Word'i vanemad versioonid lubavad makrodel imiteerida end tühjade ridadega. Kui kaks makroviirust nakatavad dokumendi samaaegselt, võib nende
Selline viirus võib toimida järgmiselt. Kui saate kellegi käest nakatatud flopiketta ja panete selle oma sisselülitatud arvutisse, toimib kõik normaalselt. Kui aga lülitate arvuti välja ja jätate flopiketta ajamisse sisse, siis järgmisel käivitamisel pöördub op.süsteem kõigepealt A-ajami poole, leiab sealt buudiviirusega nakatatud ketta, laeb viiruse arvutisse ja kõvaketta kasutamine muutub võimatuks · Makroviirused. Need kuuluvad enimlevinud viiruste hulka, kuid ei tee harilikult eriti suurt kahju. Makroviirused nakatavad Microsoft Word'i ja kõiki selle programmi abil loodud dokumente. Levivad nii e-posti teel kui dokumentide transportimisel flopiketastel Viirusetõrjed: AVG Avast Norton NOD32 Karspersky
Master Boot Record'i külge. Selline viirus võib toimida järgmiselt. Kui saate kellegi käest nakatatud flopiketta ja panete selle oma sisselülitatud arvutisse, toimib kõik normaalselt. Kui aga lülitate arvuti välja ja jätate flopiketta ajamisse sisse, siis järgmisel käivitamisel pöördub op.süsteem kõigepealt A-ajami poole, leiab sealt buudiviirusega nakatatud ketta, laeb viiruse arvutisse ja kõvaketta kasutamine muutub võimatuks · Makroviirused. Need kuuluvad enimlevinud viiruste hulka, kuid ei tee harilikult eriti suurt kahju. Makroviirused nakatavad Microsoft Word'i ja kõiki selle programmi abil loodud dokumente. Levivad nii e-posti teel kui dokumentide transportimisel ketastel ja mälupulkadel. Alates 1987. aastast, kui viirus tungis USA Kaitseministeeriumi arvutivõrku ARPANET ja paljude USA ülikoolide võrkudesse, on hakatud aktiivselt tegelema viirusetõrjega.
faile kuhu oma kood kopeerida. Seepärast öeldaksegi tihti, et arvutiviirus on programm, mis suudab ise levida. Tegelikult arvutiviirus päris iseseisvalt ju ei levi, ta vajab programmifaile (või teatud juhtudel mõnd teist liiki faile), kuhu oma koodi kopeerida. Faile, kuhu viiruse programmikood on kopeeritud nimetatakse peremeesfailideks (host). Olemas on ka arvutiviiruseid, mis nakatavad näiteks Microsoft Wordi dokumendifaile (makroviirused) jne. Sellisel juhul hakkab viirus levima arvutisüsteemis juhul kui nakatunud fail mõne rakendusega avada. Tänapäeval on sellist liiki viiruseid toodetud pea kõikide levinumate rakenduste failidele ning viirus võib levida ka näiteks piltide, e-raamatute ja muude taoliste rakenduste failide abil. Uss (worm), nagu ka viirus, on konstrueeritud ennast ühest arvutist teise kopeerima, kuid ta teeb seda automaatselt, kasutades arvuti funktsioone, mis on mõeldud failide
turvaauke tekitavad · Pipetid -- trooja hobuste, viiruste jms levitamiseks kasutatavad peibutusprogrammid · Pettus (hoax) -- inimesi nakatav "viirus" Viiruste liigitus · Failiviirused -- nakatavad käivitatavaid programme Mitteresidentsed Residentsed · Kaasfailiviirused · Alglaadesektori viirused · Hübriidviirused · Peit- (stealth) ja soomusviirused (armoured) · Polümorfsed viirused · Vaktsiinihävitusviirused · Võrguviirused · Makroviirused! · Pseudoviirused Makroviirused · Tänapäeval valdavad · Kasutavad ära võimalust, et mõnedesse andmefailidesse saab lisada programme · Word & .doc -- Concept 1994 · Iga makrokeelt sisaldav dokumendiformaat on potentsiaalne ohuallikas · Algkäivitusmakrodest hoidumine pole piisav · Automaatselt käivitatavatest makrodest hoidumine on kohati piisav · Mitmeid trikke makrokaitsest mööda hiilimiseks Viiruste vastu · Mitte käivitada mitteusaldusväärsest allikast pärit aktiivsisu!
annaabi.ee 
