Dnepri ja Dnestri vahel olid Andid idaslaavlased. Tähtsamad kaupmeeste asulad: Vana-Laadoga, Novgorod, Pihkva, Polotsk, Kiiev. Normannistlik teooria Vana-Vene riigi lõid viikingid. Antinormannistlik Russide hõim kes elas Dnepri lisajõe Rossi ääres andis nime kogu vene riigile ja rahvale. 882 koondas Oleg P-Vene hõimude väed ja vallutas Kiievi ja pani aluse Vana-Vene riigile. Uskumustes olid tähtsad: surnute austamine, esivanemate kultus, majavaim ja loodusvaimud. Svarog ja Sazbog päiksejumal. Veles karjajumal. Perun - pikse ja sõjajumal. Stribog tuulejumal. Mokosa viljakusejumalanna. 980 Vladimir üritas viia lähi muinasusu reformi ja püstitas Kiievisse panteoni, selle keskele Peruni kuju. 988 Venemaa ristiusustamine bütsantsi õigeusku. Bulgaariast võeti üle kaks tähestiku glagoolitsa ja kirillitsa muutus valitsevaks. Leetopiss kroonikamunk Nestor koostas ühe vanema ja
Vana-Vene riigi tekkeaja suhtes langevad arvamused kokku see on aasta 882. Slaavlaste uskumused ei moodustanud päris ühtset süsteemi, esines piirkondlike laene ka naaberrahvastelt. Tähtsal kohal idaslaavlaste usundis oli surnute austamine ja esivanemate kultus. Näiteks mälestati lahkunuid kalmetel ühissöömingute ja joomingutega nii peiete ajal kui hiljemgi. Esivanemate kultusega seostus ka majavaim(domovoi) keda arvati elavat kolde või ahju all ja kellele ohverdati. Loodusvaime peeti pahatahtlikeks, sellepärast oli keskpäeval põllul töötamine keelatud. Idaslaavlaste jumaluste seas seisid tähtsal kohal päikesejumalad Svarog ja Dazbog, karjajumal Veles, piksejumal ja hiljem sõjajumalaks kuulutatud Perun, tuulejumal Stribog, viljakusejumalanna Mokosa. 980. aasta paiku üritas suurvürst Vladimir läbi viia muinasusu reformi, rajades Kiievisse üleriigilise panteoni
Arhitektuur. 34. Millised on Vana-Vene riigi tekke kaks vastukäivat teooriat? Normannistlik riigi lõid viikingid Rjusk, Sireus, Truvor. Slaavlased võimetud riiki rajama, metslased. Antinormannistlik idaslaavi hõim Russid elasid Dnepri lisajõe Rossi ääres (sealt ka riigi nimi). 35. Millal kujunes Vana-Vene riik? 882 36. Iseloomusta Vana-Vene usundit. Austati surnuid, lahkunuid mälestati söömingute ja joomingutega, austati vaime (majavaim (domovoi), loodusvaimud (metsa-, vete- ja põlluhaldjad (peeti pahatahtlikeks)). 37. Millal võeti vastu Vana-Vene riigis ristiusk? (mis usk?) 998 Bütsantsi õigeusk. 38. Kuidas on Bütsants mõjutanud Vana-Vene kultuuri? Bulgaariast 2 tähestikku (krillitsa, glagoolitsa), kroonikad (leetoppised), ikoonimaalid.
Normannistlik väidetakse, et viikingid (Rjurik, Sireus, Truvor) rajasid vana-vene riigi. Antinormannistlik väidetakse, et esimene teooria on legend. Russide järgi sai riik nime, kes elasid Dnepri lisajõe Rossi ääres. 35. Millal kujunes Vana-Vene riik?882. aastal. 36. Iseloomusta Vana-Vene usundit.Austati surnuid ja oli esivanemate kultus, kalmetel korraldati ühissööming ja jooming, austati vaime(majavaim(domvoi)-elas kolde või ahju all, loodusvaimud(metsa,vete jne) peeti halbadeks) 37. Millal võeti vastu Vana-Vene riigis ristiusk? (mis usk?)988. a Bütsantsi õigeusk. 38. Kuidas on Bütsants mõjutanud Vana-Vene kultuuri?Kaks tähestikku Glagoolitsa, kirillitsa (bulgaariast), ikoonimaalid, kroonikad ehk leetopise.
Esimese teooria pooldajad on väitnud, et vana_vene riigi lõid viikingid. Teise teooria pooldajad väidavad aga, et russid, keda seostatakse idaslaavi hõimuga, olevatki andnud nime kogu Vene riigile ja rahvale. Kuid üha enam on ajaloolasi tunnistanud viikingite osatähtsust vene riigi loomises. Muinasusund ja ristiusu vastuvõtmine Tähtsal kohal oli surnute austamine ja esivanemate kultus. Lahkunuid mälestati kalmel ühissöömingutega ja joomingutega. Esivanemate kultusega seostus ka majavaim, keda usuti elavat kolde all ja kellele ohverdati. Loodusvaime peeti aga üsna pahatahtlikeks. Jumaluste seal seisid tähtsal kohal päikesejumalad. Kui ülikkond võttis ristiusu vastu rahumeelselt, siis kogu lihtrahvas polnud sellega sugugi nõus. Kultuur Ristiusu vastuvõtmisega kaasnes bütsantsi kultuuri mõjude tugevnemine. Kloostrites ja vürstide õukondades hakati koostama ka kroonikaid, kuhu tähendati üles aasta jooksul toimunud sündmused
· Riigi tekkeaja suhtes langevad arvamused kokku . 882a peale Rjuriku surma olevat yks tema lähikondlasi Oleg koondanud P-Venes elavate eri päritolu hõimude väed, vallutanud Kiievi ja pannud nii aluse yhtsele V-Vene riigile Muinasusund ja ristiusu vastuvõtmine · Tähtsal kohal surnute austamine ja esivanemate kultus. Lahkunuid mälestati kalmetel yhissöömingute ja joomingutega nii peiete ajal kui hiljemgi. · Esivanemate kultusega seostus ka majavaim, keda arvati elavad kolde või ahju all. Talle ohverdati. · Loodusvaime peeti ysna pahatahtlikuks. · Tähtsal kohal päiksejumalad: Svarog ja Dazbog. Karjajumal Veles, piksejumal ning hiljem ka sõjajumalaks kuulutatud Perun. Tulejumal Stribog. Viljakusejumalanna Mokosa (kaitse all ka naiste käsitöö) · Vladimir suurvürst, kes yritas 980 a. läbi viia muinasusu reformi, rajades Kiievisse üleriigilise panteooni. Ei leidnud pooldamist
Co on maakoores keskmiselt levinud element (omavahel väga sarnastest nn rauatriaadi (Fe, Ni, Co)elementidest on Co kõige väiksema levimusega). Tuntakse üle 30 Co-mineraali. Co on Ni, Fe, Cu ja Mn geoloogiline kaaslane. Co leidub ka ookeanide põhjakonkretsioonides, mille varud on väga suured. Looduslik Co on 2 isotoobi, massiarvudega 59 ja 57 segu. Avastamine ja nimetus Koobalti nimetus tuleneb saksa sõnast Kobold 'mäevaim' (ka ülemeelik majavaim või gnoom). Sõna kobelt esines juba Agricolal. Lihtainena sai Co esimesena rootsi keemik G. Brandt 1735. a. Koobaltiühendid olid kasutusel juba kaugses minevikus, nt ajajärgus ca 2500 eKr on tuntud sinise koobaltklaasiga kaunistatud kaelaekee (samast ajast on teada kaa koobaltit sisaldavad värvid Egiptusest). Omadused Koobalt on hõbevalge plastne raskmetall. Co on üks kolmest toatemperatuuril ferromagneetilisest lihtainest(need on Fe, Co ja Ni), Curie punkt on 1121 C
Esimene surnu: kui mees siis arvati et parem kui majahaldjas end näitas, ei tähendanud head, pidi kohe ohverdama matmiskoht- leealune, maeti maja alla (sümboolne osa- kont vms) toitmine (majahalda toitmine) ülesanded: valvamine(tule valvamine), varjamine (äikse eest), säilimine, tööde tegemine(siiski peamiselt kratt), nastiku haavamine- lehmad lähvad nirgi haavamine- hobused lähvad Vana Jüri Peko Majavaim LOENG 01.12.2011 VEEGA SEOTUD USKUMUSED Näkk- uppunud inimene muutub näkiks, need kelle keha pole kätte saanud ja mattusetoiminguid tehtud, näkk uputab inimesi, kui näkk saab kellegi enda asemele saab ta vabaks. Esinemiskuju: ilusa naisena kui mehi meelitada, kui naisi meelitada siis ehtena, lapsi meelitades- nt hobusena vms. , kõige tavalisem kuju mingi suvaline klomp järveääres, merel näiteks
- matmiskoht leealune (8000-4000 aastat tagasi) - olulisim - surnu toitmine Osad neist on koduhaldjad - valvamine (kui on toidetud) - varjamine (äikese eest) - säilimine (maja) - tule valvamine - tööde tegemine Suitsutatud rukis (haiguskindel, hinnas) Nastik - lehmad (toideti piimaga) Nirk (pruun) - Hobused [Vaata - Tänassilma lehmakari Viljandi mnt. ääres] Vana Jüri, Peko. Majavaim. Peko liisk (vereliisk). Vilistamine > tuul > äike Kõige patriarhaalsem on rändkarjakasvatajate ühiskond. Kohtus vannuti maa nimel. 01.12.2011 Meri Järved Jõed Allikad Vetevana. ,,Meri võttis". Nõuab austust. Liivlastel palju üleskirjutusi. Nõuab ohvreid: - hobune (kanepiseemned panid kronu läikima) - esimene kala lastakse tagasi (kakuam - väike mootoriga paat)
Neile on ohverdatud toitu ning nad annavad põlluõnne, rohukasvu, viljasaaki. Neil ei ole kuju ning neid ei nähta kunagi kellegi kujul, vaid nad on seotud maaga. Nagu elav või isikustatud maa. Nad on taandunud ristiusu mõjul, nende funktsioonid on üle läinud kristliku sisuga olenditele või taevasele jumalale. Kodu ja viljakusega seotud olendid Eluhoonetega seotud olendite ajalooliseks taustaks on talupoja rehielamu, kuid nad elavad edasi ka uuemates majades. Esimeseks olendiks on majavaim, kes on abstraktne kehatu olend ning ta samastub paljuski majaga. Majavaim hingestab maja, teda pigem kuuldakse mingi naksumise, tiksumise, kolistamisena. Majavaimu on väga raske lokaliseerida, ta ongi nagu see hingestatud ning elav maja ise. Tugevamini võib temaga olla seotud kolle, ahjutagune, lävepakk. Kolle on koht, kuhu majavaimule on pandud süüa. Inimene üritab majavaimuga sidet hoida, talle antakse veidi asju, kuid mitte palju
katus; 6. esimene tuli (kõige rohkem väestatud kolle, ahi) – esimese tule süütab maja peremees; 7. regulaarsed ohvrid (suurte pühade ajal, millegi uue puhul); 8. esimene surnu – maetakse teiste riitustega. Majahaldja esinemiskujud: kilk; nastik; nirk. Kui kolid ära ja tahad majavaimu kaasa võtta siis majast palk kaasa (üle voolava vee ei või viia). Majavaimu funktsioonid: maja hoidmine, valvamine (eriti äikese ajal); nõuanded; ended. Kui majavaim näitab enda kuju siis keegi majast sureb. Tööde tegemine (rehepeks) – selles suhtes majahaldjas kattub kratiga. Majavaimul tekib vastavus Maarja, Antoniuse (Tõnn) , Katariinaga. Majahaldjas ei kannata tülitsemist ja riidusid. Libahundid Tont, libaloomad, külmking, marrus, puuk, kratt, ebajalg, võlu. Haldja ja libahundi vahettegemise kriteeriumid: I Vahe tegemise kriteerium - surnu hing – a) kinnijäänud (kurjategijad, must nõid,
vägedega. Nad asusid elama Novgorodi, Valgjärvele ja Irboskasse. 2. Antinormannistlik- Russid said nime Dnepri lisajõe Rossi järgi. Mõlema teooria kohaselt loodi riik 882.aastal, pärast Rjuriku surma, kui Oleg vallutas Kiievi ja pani aluse Vana-Vene riigile 3 RELIGIOON Austati surnuid ja tähtsalt kohal oli ka esivanemate kultus. Viimasega seostus majavaim Domovai, kellele ohverdati ahju või kolde alla. Metsavaimud olid aga pahatahtlikud. Päikesejumalad Svarog ja Dazbog Tuulejumal Stribog Karjajumal Veles Viljakusejumal Mokosa Sõjajumal Perun 988.aastal, pärast 8.aastast usu otsinguid, võeti vastu Ristiusk ja vürst Vladimir abiellus Bütsantsi printsessiga. KULTUUR
külakonna terviku raamides. Suurperede pojad jäid isamaade lähedale uusi talusid looma. Talukompleks: tavaliselt kolmeosaline talumaja (tuba/l-eestis tare e rehetuba; rehealune; ja hiljem kambrid), seejärel kõrvalhooned: aidad, suvekoda ja saun + laudad-tallidki sealsamas. Osad hooned (nt saun) on pühad paigad. Rehi täitis lisaks majanduslikku ülesannet (kuivatati ja peksti vilja). Rehealusel, kus seda tehti, on kõrgem, üleloomulik kaitse peale (majavaim-, hoidja), kes on koha (ka talu) kaitsevaim. Majavaimudele toodi ohvreid (reeglipäraseid ja juhuslikke). Kratid – varavedajad. Saun, kus toodi lapsi ilmale, viidi surnuid (hällist hauani); leil kui sauna hing; saunavaimude elukoht. Sauna hoiti elumajast lahus. Sauna tähtsus seisneb enda „puhastamises”, „pühitsemises”, saun on animatistlikus vaateviisis elav olevus. 9. Maagiline ja religioosne kultuurimudel (J.Lotman) Maagilisele suhtesüsteemile on iseloomulik:
Suurperede pojad jäid isamaade lähedale uusi talusid looma. Talukompleks: tavaliselt kolmeosaline talumaja (tuba/l-eestis tare e rehetuba; rehealune; ja hiljem kambrid), seejärel kõrvalhooned: aidad, suvekoda ja saun + laudad-tallidki sealsamas. Osad hooned (nt saun) on pühad paigad. Rehi täitis lisaks majanduslikku ülesannet (kuivatati ja peksti vilja). Rehealusel, kus seda tehti, on kõrgem, üleloomulik kaitse peale (majavaim-, hoidja), kes on koha (ka talu) kaitsevaim. Majavaimudele toodi ohvreid (reeglipäraseid ja juhuslikke). Kratid varavedajad. Saun, kus toodi lapsi ilmale, viidi surnuid (hällist hauani); leil kui sauna hing; saunavaimude elukoht. Sauna hoiti elumajast lahus. Sauna tähtsus seisneb enda ,,puhastamises", ,,pühitsemises", saun on animatistlikus vaateviisis elav olevus. 9. Maagiline ja religioosne kultuurimudel (J.Lotman) Maagilisele suhtesüsteemile on iseloomulik:
loodusjõude. Nendest olenes viljasaak. Hakkas kujunema vilja- ja karjakasvatuse õnnestumist ja kaitset taotlev kombestik. Uusi kombeid võeti üle ka naaberahvastelt ning sõjavangidelt: näiteks nimetus jõulud võeti üle Skandinaaviast, Põhja- Eestis, eriti Virumaal ja Saaremaal, austati germaani algupäraga (nimetus) haldjaid (metsa-, maa-, vee- ja kodu-). Lisaks austati usse: majaussides arvati elavat majavaim. Ehteid kaunistati ussipesade kujutistega. Eestlaste peajumala Taara nimi arvatakse olevat skandinaavia Thori teisend. 13. ja 14. sajandil matsid eestlased oma sumud tarandkalmetesse, enne matmist laibad põletati. Surnule pandi kaasa ehteid ja muid vajaminevaid esemeid EESTLASTE ELUOLU MUINASAJA LÕPUL. Tihedam asustus oli Kesk- ja Lõuna- Eesti viljakamatel aladel, ka Põhja- ja Lääne- Eestis. (Lääne- Eestis olid head rohu- ja heinamaad ning peeti arvukalt koduloomi.) 13
annaabi.ee 
