10. Tarbimine, säästmine ja investeerimine Tarmiskulutused on vahe isikliku tulu ja säästude vahel · Vale,tarbimiskulutused on vahe kasutatava tulude ja säästude vahel Kui tarbimise piirkalduvus on 0,9 kulutavad tarbijad alati 90% oma tuludest tarbimiseks · Vale,MPC näitab seda,kui suur osa kasutatava tulu lisaühikust kulutatakse tarbimisele Kahesektorilises majandusmudelis võrdub kogutulu säästude ja tarbimiskulutuste summaga- Õige Tarbimiskulutused võrduvad alati nulliga,kui kasutatav tulu võrdub nulliga · Vale,kui kasutatav tulu võrdub nulliga,siis tarbimise kulutused võrduvad autonoomsete tarbimiskulutustega. Kuna tarbimiskulutused ja säästud võrduvad kasutatava tuluga,siis keskmine tarbimiskalduvus + keskmine säästmiskalduvus võrdub alati 1. Tarbimise piirkalduvuse ja säästmise piirkalduvuse summa võrdub ühega.
Makroökonoomika Nimi Õpperühm 1 Kontrolltest 211. 1 ÕIGE VALE. TEE VALE ÕIGEKS 1 - 10, Iga õige vastus annab 1 p, kokku 10 p. 1. Kui reaalne SKP ja hinnaindeks suurenevad, siis suureneb ka nominaalne SKP, õ 2. SKP mõõdab sotsiaalset heaolu. V, -mõõdab riigi maj. teg. tulemusi 3. Kahesektorilises majandusmudelis võrdub kogutulu säästude ja tarbimiskulutuste summaga. õ 4. Tarbimiskulutused võrduvad alati nulliga, kui kasutatav tulu võrdub nulliga. V- autonoomstete tarbimiskulutustega 5. Mida suurem on tarbimise piirkalduvus, seda suurem on mulltiplikaator. õ 6. Kui töötuse tase on kõrge, siis tuleks rakendada ekspansiivset fiskaalpoliitikat. õ 7. Kommertspankade tegelikud sularaha reservid võrduvad kohustuslikud reservid pluss lisareservid. õ 8
majanduses eksisteerivate nähtuste omavahelisi seoseid.Põhineb faktilisel materjalil. Normatiivne analüüs-on hinnanguline arutlus selle üle, mis majanduses toimib hästi või mis toimib halvasti.Põhiküsimus on, et kuidas majandus peaks toimima. Induktsioonimeetod-Liigutakse üksikutelt faktidelt üldistele, osalt tervikule. Deduktsioonimeetod-Algab hüpoteesi püstitamisest.Liigutakse üldistelt faktidelt üksikutele, tervikult osadele. Endogeensed muutujad-majandusmudelis kasutatavad üksteisega seotud muutujad(sisemised muutujad). Eksogeensed muutujad-Nad on muudetavad ainult väljastpoolt mudelit.(välimised muutujad). Voog-koguse muutus mingi ajaperioodi jooksul. Varu-kogus,mis eksisteerib teatud ajamomendil. Definitsioon-esitab defineeritava mõiste või seose kõige olulisemad aspektid. Teooria annab loogilise struktuuri muutujate korrastamiseks ja analüüsimiseks.Eeldused-teooria teine oluline komponent
Positivistlik analüüs põhineb faktilisel materjalil. Normatiivne analüüs on hinnanguline arutlus selle üle, mis majanduses toimib hästi või mis toimib halvasti. Selle analüüsi põhiküsimuseks on, kuidas majandus peaks toimima. Lahendades mingit majanduslikku probleemi, uuritakse sisuliselt majanduslikke muutujaid, mis on inimeste majanduskäitumise väljundiks või mõjutavad viimast. Muutujad võivad olla endogeensed kui ka eksogeensed. Endogeensed (sisemised) muutujad on majandusmudelis kasutatavad üksteisega seotud muutujad. Peale nende muutujate sisaldab mudel arvulisi parameetreid, mille väärtused mõjutavad endogeensete muutujate vahelisi seoseid. Seetõttu käsitletakse parameetreid eksogeensete (väliste) muutujatena, mis antud mudeli raames on konstantsed. Majandusteaduses tehakse vahet ka varumuutuja ja voomuutuja vahel. Varu on kogus, mis on olemas teatud ajamomendil. Voog on koguse muutus teatud perioodi jooksul.
kaupade ja teenuste koguväärtusest on kõik muud kulud (palk, üür, inressid), maha arvestatud. 34) Amortisatsioon e kulum (Deprecaiation) on kapitali aegumine, kulumine, vananemine jne. aja jooksul. Näitab kulusid kulunud kapitalikaupade asendamiseks. 35) Kaudsed maksud 36) Isiklik tulu 37) Tarbimine 38) Autonoomne tarbimine 39) Industrieeritud tarbimine 40) Keskmine tarbimis kalduvus 41) Sääst 42) Investeerimine 43) Tasakaal lihtsas majandusmudelis 44) Inflatsioon 45) Inflatsioonimäär 46) Inflatsiooni mõõtmis vahendid a. Tarbija hinna indeks b. Tootja hinna indeks c. SKP 47) Defluutor 48) Nõudluse inflatsiooni teooriad 49) Kulu inflatsiooni teooria
Kapitali kogus suureneb täpselt niipalju kui suurenevad netoinvesteeringud. Kahesektoriline majandus- Y=E ( Yd ( kasutatav tulu ) = Y = C + Id Autonoomne tarbimine- esineb siis, kui kasutatav tulu võrdub nulliga. Tuletatud ehk indutseeritud tarbimine- tarbimine, mis muutub, kui kasutatav tulu muutub. Säästmisfunktsioon- S= Yd-C= Yd- (C0 + CYd) ja S= -C0 + (1-c)Yd Plaanitud kogukulutused- E= C + Id Tasakaalu korral on kahesektorilises majandusmudelis säästud võrdsed planeeritud investeeringutega. Väljavoog- raha eemaldamine tulude voost. Säästud (S), maksud (T) ja import (M) Sissevoog- raha lisandumine tulde voogu. Planeeritud investeeringud, avaliku sektori kulutused (G) ja eksport (X). Kogutoodangu täishõvetase- tootmismaht, mida ühiskond võiks toota, kui ta suudaks kõiki oma ressursse täielikult ja efektiivselt kasutada. Languslõhe- suurus, mille võrra kogukulutsed on lühiajaliselt allpool kogutoodangu täishõivetaset.
tarbimiskuludeks. Tarbimiskulutuste ja kasutatava tulu suhe APC = C/Yd (C planeeritud tarbimiskulutused Y kogutoodang) 40) Sääst (Savungs) S - on kasutatava tulu osa, mida ei kulutata tarbimiseks (Tulud tarbimine) S= Yd C Y- kogutoodang C planeeritud tarbimiskulutused 41) Investeerimine (investment) I on uue kapitali tootmis- ja akumuleerumisprotsess 42) Tasakaal lihtsas majandusmudelis - Tasakaalutingimuse kujutamiseks kasutatakse alati 45-kraadise tõusuga joont. Kõik sellel joonel asuvad punktid vastavad tasakaalutingimusele Y = E. Juhul, kui kogukulutuste kõver on allpool tasakaalujoont, on EY, st varud hakkavad suurenema ning tootmist tuleb vähendada. Kui kogukulutuste kõver on ülalpool tasakaalujoont, siis EY, st varud hakkavad vähenema ning tootmist tuleb suurendada. 43) Inflatsioon (Inflation) üldine/keksmine hinnataseme tõus
tulu – eratarb. - isikl.netomaksud) d. APS – Keskmine säästmiskalduvus – kirjeldab säästmise ja IKT vahelist seost igal konkreetsel tulutasandil. APS = S/Y e. MPS – Säästmisfunktsiooni kalde määrab säästmise piirkalduvus – igast täiendavast tuluühikust säästmisele kulutatav osa. MPS = ΔS(muutus säästudes)/ΔY(muutus tulus) 11. Investeerimine ja investeerimisjoon 12. Millal kujuneb lihtsas majandusmudelis SKP tasakaal? a. 13. Kuidas määratakse rahvamajanduse kogutulu? Mis on avaliku sektori kulutused? a. Kogurahvatulu (KRT) võrdub sisemajanduse koguprodukt pluss mitteresidentidelt saadud esmased tulud miinus mitteresidentidele makstavad esmased tulud. b. Rahvatulu (töö ja omandi arvelt saadud kogutulu, mis on saadud kaupade tootmisest ja teenuste ostmisest) (Puhastoodang – kaudsed maksud ja siirdemaksed) c
kasvatab lapsi üksikvanemast isa. Perekonna reeglid ja tavad on normidest kõrvalekalduvad ja taunitavad. Mr miller, on alkohoolik, pervert ning väärkohtleb oma lapsi. Kas otseselt või kaudselt sellise käitumise tulemusena tuleneb Tommy sadistlik ja vaenulik käitumine ning Kayleighi osaline alaväärsuskompleks. 1.8 Majandus Otseselt teemat filmis ei käsitleta kuid võib eeldada, et tegemist on klassikalise kapitalistliku majandusega mis eksisteerib tänapäeva ühendriikide majandusmudelis. Tootmist filmis ei käsitleta kuid tarbimist esineb filmi jooksul mitmeti. Tegelikkuses võib suure osa igapäevategevustest tarbimiseks liigitada. Filmis tarbitakse mitmeid teenuseid nagu autoga sõites kütusekulu jne. kuid selliseid tarbimissituatsioone ma esile tooma ei hakka. Suuremad teenuste tarbimise situatsioonid on lasteaiateenuse tarbimine perekond Trebornide poolt, hiljem tarbitakse psühholoogi teenust Evani mäluaukude põhjuste väljaselgitamiseks.
o Oletame, et majandus sisaldab ainult kodumajapidamiste ja ettevõtete sektorit. Avalik sektor ja väliskaubandus puudub. o Eeldame, et kõik tarbijate kulutused vastavad nende planeeritud kulutustele. See tähendab seda, et kõikide tarbijate tegelikud kulutused on lõppkokkuvõttes sama suured, kui nende planeeritud kulutused. o Oletame, et üldine hinnatase on konstantne. · Kogukulutused kahesektorilises majandusmudelis: o Kahesektoriline majandus on tasakaalus, kui on rahuldatud tingimus, et tegelik kogutoodang võrdub kogukulutustega: Y=E o Kuna kahesektorilise majandusmudeli kogukulutused koosnevad kahest osast tarbimiskulutused (C) ja investeerimiskulutused (I), võrdub tasakaalu kogutulu nende summaga. Y=C+Id · Tarbimiskulutused hõlmavad kulutusi kodumaiste kaupade ja teenuste tarbimiseks teatava perioodi jooksul.
1. vabade vahendite ülekandmine ressursside efektiivseks juhtimiseks säästjatelt finantseerimist vajavatele majandusüksustele 2. riskide juhtimine, sh majandustegevusega kaasnevate riskidele avatuse juhtimiseks Finantsturu funktsioonideks on: finantsinstrumentide objektiivse hinna määramine likviidsuse tagamine instrumentidele tehingukulude vähendamine kapitali kaasamise funktsioon läbi turgude toimib kontroll ettevõtete üle (Ameerika majandusmudelis). Finantsturg jaguneb: 1. Instrumentide tähtaegade järgi: rahaturg- lühiajaliste, kuni 1-aastaste instrumentide turg kapitalituruks- pikemaajaliste instrumentide turg 2. Finantsinstrumendi elutsükli järgi: esmasturg järelturg 3. Finantsinstrumendi liikide järgi: võlainstrumentide omandiväärtpaberite valuutaturg ja tuletisväärtpaberite turuks 4. Kauplemissüsteemi organisatsioonilise struktuuri alusel: turu börsivorm
6.1. Monopol 6.2. Monopolistlik konkurents 6.3. Oligopol 7. MAJANDUSRESSURSSIDE TURG (VIII nädal) 7.1. Ressursside nõudlus 7.2. Kasumit maksimeeriva ressursside hulga kindlaksmääramine 8. RAHVAMAJANDUSE KOGUPRODUKTI MÕÕTMINE (IX nädal) 8.1.Sisemajanduse koguprodukt (SKP) 8.2.SKP mõõtmine 9. TARBIMINE, SÄÄSTMINE JA INVESTEERIMINE (XI, XII nädal) 9.1.Tarbimine ja säästmine 9.2.Investeerimine 9.3.Tasakaal lihtsas majandusmudelis 10. RAHVAMAJANDUSE KOGUTULU MÄÄRAMINE (XII, XIII nädal) 10.1. Avaliku sektori kulutused, netoeksport 10.2. Rahvamajanduse kogutulu tasakaalutase 10.3. Multiplikaator 11. FISKAALPOLIITIKA (XIV nädal) 11.1. Fiskaalpoliitika olemus 11.2. Automaatne ja situatsioonikohane fiskaalpoliitika 12. TÖÖTUS JA INFLATSIOON (XV nädal) 12.1.Töötuse olemus ja mõõtmine 12.2.Töötuse liigid 12.3.Inflatsioon ja selle mõõtmine 13
hetke sissetulek tulevasteks kulutusteks ja emitentidel vastupidi, konverteerida tulevased sissetulekud hetke kulutusteks. Finantsturu funktsioonideks: 1. Finantsinstrumentide objektiivse hinna määramine 2. Likviidsuse tagamine instrumentidele 3. Tehingukulude- (vastaspoole leidmise ja informatsiooni töötlemise kulude) vähendamine 4. Kapitali kaasamise funktsioon 5. Läbi turugude toimib kontroll ettevõtete üle (Ameerika majandusmudelis). Finantsturg jaguneb: 1. Instrumentide tähtaegade järgi: Rahaturg- lühiajaliste, kuni 1 aastaste instrumentide turg Kapitalituruks- pikemaajaliste instrumentide turg 2. Finantsinstrumendi elutsükli järgi: Esmasturg ja järelturuks 3. Finantsinstrumendi liikide järgi: Võlainstrumentide, omandiväärtpaberite, valuutaturg ja tuletisväärtpaberite turuks 4. Kauplemissüsteemi organisatsioonilise struktuuri alusel:
leidnud maksimaalselt efektiivset rakendust (esineb töötus, tootmisvahendite alakoormatus, osa ettevõtetest on suletud või töötavad vaid osalise koormusega, põllumaad on üles harimata jne). Pöördudes tagasi alternatiivkulude ja TVK näitliku selgituse juurde, vaatleme hüpoteetilist riiki, kus kõiki olemasolevaid tootmisressursse kasutatakse ainult või (butter) ja/või relvade (guns) valmistamiseks. Loomulikult on sellises näitlikus majandusmudelis rida abstraktsioone ja lihtsustavaid eeldusi. Toodetavad hüvised või ja relvad on nii tootmise kui ka tarbimise seisukohalt väga erinevaid hüvised, mis vajavad spetsiifilisi tootlikke ressursse, millede ümberkohandamine teise toote valmistamiseks tekitab kasvavaid kulusid. Ilmselt on relvad eelkõige kapitalimahukas toode, mis vajab ka kõrgtehnoloogiat ning kvalifitseeritud tööd. Seevastu või tootmine on peamiselt loodusressursse ärakasutav ja tehnoloogiliselt tuntud juba sajandeid.
2)rikkus avaldab tarbimiskäitumisele otsest mõju. Elukaare hüpotees kirjeldab tarbija poolt kogu kasulikkuse maksimeerimist eluaegse tulu alusel. *Püsiva tulu hüpotees 1957.a. Milton Friedmani poolt avaldatud. Hüpoteesi kaks põhilist seisukohta: 1)inimeste tulud on muutuvad; 2)neile ei meeldi kõikuv tarbimine, selle asemel ei lubata muutuvatel tuludel mõjutada tarbimist, püüavad inimesed säilitada enam-vähem ühtlast tarbimise taset. 5. Investeerimine ja tasakaal lihtsas majandusmudelis INVESTEERIMINE tuleneb INVESTIRE ladina keeles “rõivastama ”, “ametisse seadma”. Investeerida võib nähtavasse kapitali ja nn. nähtamatusse kapitali. Erainvesteeringud: *ettevõtete püsiinvesteeringud *eluaseme investeeringud *investeeringud kaubavarudesse 23
annaabi.ee 
