SWOT analüüsi ristanalüüs MyFitness S W · Kvalifitseeritud personali · Üldlevinud tehnoloogia olemasolu kasutamine · Kõrge maine ostjaskonna · Tööjõu voolavus hulgas O T · Täiendava ostjagrupi · Üldine majanduskorra ilmumine langemine · Nõudluse kiire kasv · Konkurentide arvu võimalik kasv TV- strateegia Inimesed tunnevad suuremat huvi tervislike eluviiside vastu ning suunduvad spordiklubisse, millel on kõrge maine ja kus treenerid on professionaalsed. TO-strateegia Kliendid ei pea vajalikuks otsimaks uut spordiklubi, kui nad on rahul praeguse klubi maine ja personaliga. NV-strateegia
rohkem tsiviliseeritud kui külad või muud alad. Linnades on kergem tööd leida ning arstiiabi on lähedal. Hõredamini asustatud on mägised või künklikud alad. Mägisel alal on muld erosiooniga ohustatud või viljatu, seal on raske maad harida. 2012 aastal 1 996 617 2008 aastal 2 007 711 2007 aastal 2 009 245 2006 aastal 2 010 347 2005 aastal 2 011 070 1992 aastal 1 999 210 Nii nagu teisteski üleminekuriikides kaasnes ka Sloveenias iseseisvumise ja majanduskorra muutumisega sündimuse märgatav vähenemine. 1997. a-st on suremus ületanud sündimuse. Rahvastiku loomulik juurdekasv vähenes 1990.-2003. a. 0,19%-st -0,1%-ni. Viimaste aastate rahvastiku juurdekasvu on andnud sisseränne- alates 1990. a-st on sisseränne ületanud väljarände. 2003 moodustasid sisserännanuist 69% Jugoslaavia järglasriikide kodanikud ja 14% tagasipöörduvad sloveenid. Rahvastikukasv (protsentides): - 0.1% Sündimus: 8,97/1000 in. kohta (8,97 promilli)
28 in/km2. b)Tihedaim on asutus jõeorgused. Aadria mere rannikul ja Panoonia tasandikul. Palju inimesi elab ka linnades, sest linnad on enamasti rohkem tsiviliseeritud kui külad või muud alad. Linnades on kergem tööd leida ning arstiiabi on lähedal. Hõredamini asustatud on mägised või künklikud alad. Mägisel alal on muld erosiooniga ohustatud või viljatu, seal on raske maad harida. 3. Nii nagu teisteski üleminekuriikides kaasnes ka Sloveenias iseseisvumise ja majanduskorra muutumisega sündimuse märgatav vähenemine (1990. a. sündis 22 368, 2003. a. 17 381 last ). 1997. a-st on suremus ületanud sündimuse. Rahvastiku loomulik juurdekasv vähenes 1990.-2003. a. 0,19%-st -0,1%-ni. Viimaste aastate rahvastiku juurdekasvu on andnud sisseränne- alates 1990. a-st on sisseränne ületanud väljarände. 2003 moodustasid sisserännanuist 69% Jugoslaavia järglasriikide kodanikud ja 14% tagasipöörduvad sloveenid. 4. Sündimus: 8,97/1000 in. kohta (8,97 promilli)
Nende otsused määravad vastastikuses mõjus vastused küsimustele mida, kuidas ja kellele. Olulised "tugisambad" on eraomand, hinnasüsteem, turukonkurents ja ettevõtlikkus. Turumajanduses on majanduslikuks motiiviks kasum. Kasum on kogutulude ja kogukulude vahe. Põhimõte on vähem efektiivne peab ruumi tegema efektiivsemale. Pole olemas puhtal kujul täiuslikult vaba majandussüsteemi. Majandusteadlane Joseph Schumpeter: "Kapitalistliku majanduskorra aluseks on loov hävitamine, protsess, mille käigus vanad ja ebaefektiivseks osutunud struktuurid asendatakse uute ja tõhusamatega. Loova hävitamisega kaasnevad paratamatult pankrotid ja töötus. Need on edu ja kasvu eelduseks." Georg Soros "Globaalse kapitalismi kriis": "Täielik tööhõive, taskukohased meditsiiniteenused ja tervisesõbralik keskkond võivad teatud tingimustes tõesti osutuda turuprotsesside kõrvalproduktiks, kuid kasumiprintsiip
Nende otsused määravad vastastikuses mõjus vastused küsimustele mida, kuidas ja kellele. Olulised “tugisambad” on eraomand, hinnasüsteem, turukonkurents ja ettevõtlikkus. Turumajanduses on majanduslikuks motiiviks kasum. Kasum on kogutulude ja kogukulude vahe. Põhimõte on – vähem efektiivne peab ruumi tegema efektiivsemale. Pole olemas puhtal kujul täiuslikult vaba majandussüsteemi. Majandusteadlane Joseph Schumpeter: “Kapitalistliku majanduskorra aluseks on loov hävitamine, protsess, mille käigus vanad ja ebaefektiivseks osutunud struktuurid asendatakse uute ja tõhusamatega. Loova hävitamisega kaasnevad paratamatult pankrotid ja töötus. Need on edu ja kasvu eelduseks.” Georg Soros “Globaalse kapitalismi kriis”: “Täielik tööhõive, taskukohased meditsiiniteenused ja tervisesõbralik keskkond võivad teatud tingimustes tõesti osutuda turuprotsesside kõrvalproduktiks, kuid kasumiprintsiip
61. Ühiskondlik majandus vajab esmajoones a) demokraatlikku õigusriiki; b) infrastruktuuri; c)vaba vahetust, tööjaotust ja raha. 62. Institutsionaalse ökonoomika järgi on majandussüsteem a) mitmesuguste organisatsioonide ja mängureeglite keeruline ja pidevalt muutuv kogum; b) mitmesuguste püüdluste, toimingute ja abinõude keeruline ja pidevalt muutuv kogum; c)mitmesuguste abinõude ja meetodite keeruline ja pidevalt muutuv süsteem. 63. Majanduskorra alusfunktsioonid on a)strateegilise juhtimise funktsioon, taktikalise juhtimise funktsioon, järeheguleerimise funktsioon; b) eelreguleerimise funktsioon; ühiskondlike otsustussüsteenüde funktsioon, avaliku arvamuse funktsioon; c) informatsioonifunktsioon, koordinatsioonifunktsioon, motivatsioonifunktsioon. 64. (Majanduskorra) koordineerimine tähendab a) tootja ja tarbija omavahelist informatsioonivahetust, mille alusel kujuneb nõudmine ning pakkumine;
M 90.Maailma kõige arvukama religiooni - kristluse - sees on kõige rohkem a)katoliiklasi, b)protestante, c) õigeusklikke. 58. Maailmapanga poolt käsutatav jätkusuutlik säästmismäär (genuine saving) arvestab heaolu muutumise ja arengupotentsiaali hindamisel a)sisemajanduse koguprodukti absoluutsuurust ja selle dünaamikat; b)toodetud kapitali, looduskapitali ja inimkapitali; c)sisemajanduse koguprodukti inimese kohta ja selle dünaamikat. 63. Majanduskorra alusfunktsioonid on a) strateegilise juhtimise funktsioon, taktikalise juhtimise funktsioon, järeheguleerimise funktsioon; b)eelreguleerimise funktsioon; ühiskondlike otsustussüsteenüde funktsioon, avaliku arvamuse funktsioon; c) informatsioonifunktsioon, koordinatsioonifunktsioon, motivatsioonifunktsioon. 64.(Majanduskorra) koordineerimine tähendab a) tootja ja tarbija omavahelist informatsioonivahetust, mille alusel kujuneb nõudmine ning pakkumine;
2. 1. Majanduspoliitika • Poliitika- valitsemise , eesmärkide ja võimaluste ühitamise kunst • Majanduspoliitika – (riiklike) abinõude kogum, mis on suunatud majanduslike eesmärkide saavutamiseks; • Eesmärgid jagunevad korra-, struktuuri- ja protsessipoliitilisteks või põhilisteks, teisesteks ja alleesmärkideks • Aluseks ideoloogiad ja majandusteooriad: liberalism, konservatism, sotsialism, globalism jt. 2.2. Majanduskorra tüübid • Agraar-, industriaal-, teenindus- ja infoühiskonnad • Orjanduslik, feodaalne, kapitalistlik (turumajanduslik), sotsialistlik kord • Uue - rahu ja õiglust tagava ideaalkorra otsingud (Platoni päikeselinnas kuni eluni teistel planeetidel) 2.3. Turumajanduskorrad • Liberaalne (vaba)turumajandus (Adam Smith, Milton Friedman, USA) • Riigi reguleeritud turumajandus (John Maynard Keynes) • Sotsiaalne turumajandus (Ludwig Erhard, Saksamaa)
/18. Saj) – iseloomusta neid laevakaravanide tüübi ja majanduspoliitilise korralduse järgi? I faas (16. sajand) – tegevust kontrollis riik Maailma ajaloo esimene maailma jaotusleping Portugali ja Hispaania vahel. Maailma ida osa pidi kuuluma Portugalile. Igal aastal viis 20 – 60 laevast koosneva karavani Ameerikasse, Euroopasse kulda ja hõbedat. Alus kaubandusele Ameerika ja Euroopa vahel, alus tulevaseks majandushüppeks. Uued kolooniaalad olid eelduseks uute majandus investorite ja majanduskorra tekkeks. II faas (17. 18.sajand) – kujuneb välja riigi ja erasektori koostöö Suurenes kaubavahetus Ameerika ja Euroopa vahel, vahendati suhkrut ja orje. 17. sajandi lõpuks suurenes suhkrulaevade tihedus meeletult, 1760-1800 suundus Aafrikast Kesk- Ameerikasse umbes 300 orjalaeva aastas. Ühel laeval 250 orja. Sellega seoses tekkisid uued majandus institutsioonid, mis kujundasid ümber kogu maailma. See oli aluseks tšarterkompaniide tekkele.
Erinevalt teistest NSV Liidu subjektidest, s.o Ukrainast, Valgevenest, Taga-Kaukaasia ja Kesk-Aasia vabariikidest, liitus Baltikum liiduriigiga võrdlemisi hilja, kui kõik riigikorralduse põhiprintsiibid, sh keskuse ja ääremaade suhete mehhanismid, olid juba kujunenud. Samal ajal oli Balti regioonil mitmeid erisusi, mis ei lubanud keskvõimul Leedule, Lätile ja Eestile mehaaniliselt laiendada juhtimispõhimõtteid, mis olid kasutusel n-ö vanades vabariikides. Kuigi Moskval oli erineva majanduskorra ja kultuuritraditsiooniga regioonide ühendamise kogemus, pidi ta arvestama "Balti probleemi" eripära, mida iseloomustasid järgmised aspektid: 1) Balti regiooni lääneorientatsioon; 2) kommunistliku ideoloogia ja kommunistliku partei nõrk mõju; 3) tugevate riikliku iseseisvuse taastamise meeleolude olemasolu; 4) aktiivne, sh ka relvastatud opositsioon sovetiseerimispoliitika vastu. Eesti "panus" tuumarelvastuse võidujooksu
reguleerimise teel, mis on ringluses. Mitte trükkida juurde. Nõudmine peab kujunema vastavalt pakkumisele. Maksud langesid. 80ndate aastate keskpaigaks suudeti sellest kriisist üle saada. 40-50ndatel ühiskonnad liikusid sisepoliitiliselt vasakule 50-60ndatel põhiliselt parempoolsed valitsused 70ndatel EUR riikides vasaktsentristlikud valitsused. 70ndate algul tõusis arengumaade osa maailmas. 1974. ÜRO Peaassamblee deklaratsioon uue rahvusvahelise majanduskorra loomise kohta. Sisu: lõhe vähendamine tööstusriikide ja arengumaade vahel. Arengumaad jagunesid 4 gruppi: I. grupp OPECi maad, kelle sissetulek suurenes kiiresti II. grupp vastindustrialiseerinud maad toetatud väliskapitalist. Korea VR, Taiwan, Hongkong jne. Odav tööjõud. III. grupp põhiosa, klassikalised arengumaad. Monokultuursed, ühe tooraine väljavedajad. IV. grupp maailma kõige vaesemad riigid. Suurem osa neist Aafrikas.
Ta kehtestab juriidilised normid, mis aitavad kaasa kapitalide ja kaupade liikumisele. 2. Riik peab toetama vaba konkurentsi ja võitlema monopolide vastu. 3. Eriolukordades lubatakse riigi sekkumist majandusellu. 3. Milline on Freiburgi koolkonna majandusõpetus? ,,Ordo"- iga-aastane kogumik. ,,Majanduskord on vormide kogum, milles teostati ja teostatakse majandusprotsessi igapäevast juhtimist nii siin kui seal, nii kaasajal kui minevikus." Ühiskond valib vabalt selle majanduskorra, mida ta peab õigeks ja mõistuspäraseks. Nähtusi kirjeldatakse ja vaadeldakse kvalitatiivsete muutusteta, arvestatakse ainult kvantitatiivseid. Tasakaaluteooria kui võimalus valida kõige ratsionaalsem majandussüsteem. Majanduslik humanism: *Vaba turg; * Vaba konkurents; * Vabadus monopolidest. Nende kolme vabaduse saavutamine on iga riigi eesmärk. Turusuhete esmatähtsus. 4. Mida mõistab W. Eucken majandustasakaalu all?
I faas (16. sajand) – tegevust kontrollis riik Maailma ajaloo esimene maailma jaotusleping Portugali ja Hispaania vahel. Maailma ida osa pidi kuuluma Portugalile. Igal aastal viis 20 – 60 laevast koosneva karavani Ameerikasse, Euroopasse kulda ja hõbedat. Alus kaubandusele Ameerika ja Euroopa vahel, alus tulevaseks majandushüppeks. Uued kolooniaalad olid eelduseks uute majandus investorite ja majanduskorra tekkeks. II faas (17. 18.sajand) – kujuneb välja riigi ja erasektori koostöö Suurenes kaubavahetus Ameerika ja Euroopa vahel, vahendati suhkrut ja orje. 17. sajandi lõpuks suurenes suhkrulaevade tihedus meeletult, 1760-1800 suundus Aafrikast Kesk- Ameerikasse umbes 300 orjalaeva aastas. Ühel laeval 250 orja. Sellega seoses tekkisid uued majandus institutsioonid, mis kujundasid ümber kogu maailma. See oli aluseks tšarterkompaniide tekkele.
Rohkem tähelepanu tuleb pöörata sissetulekute, tarbimise ja rikkuse jaotumisele. Suuremal määral tuleb arvestada inimeste tegevust, mis ei kajastu turutehingutes. Heaolu ja seega ka riigi konkurentsivõime saavutamiseks võib rakendada mitmeid täiesti erinevaid strateegiaid. 1.4. Majanduskord kui majanduspoliitika eeldus 1.4.1. Majanduskorra vajalikkus Ühiskondlik elu lihtsalt nõuab inimestevaheliste suhete mõningast korrastamist otstarbekuse ja ratsionaalsuse suunas. Seda enam nõuab kindlaksmääratud korda ühiskondlik majandus. Esma- joones on vaja (Raudjärv, 1995, lk 34) o vaba vahetust; o tööjaotust; o raha. See on igati mõistetav. Juba Aristoteles eristas järgmisi ringlusvorme (tähistused:
annaabi.ee 
