Leidsid 13 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Mais". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
tera, suhkrumais, viljapea, kõrre, maisil, tangu, sorte, haruldane, sobivam, armastab, suvest, aastaaega, vars, kepi, pikkuses, tuhat, isasõisikud, taimele, toorelt, helbeid, aretatudMAIS Kuna mais ei ole Eestis kuigi haruldane, siis võib oletada, et maisi on näinud peaaegu iga inimene. Kuigi ta kasvab väga kiiresti ja Eestis tema kasvukiirusele võrdset taime ei leidu, ei ole ta just kõige sobivam taim meie kliimasse, sest ta armastab meie suvest soojemat aastaaega ja väiksemgi öökülm võib talle liiga teha. Oma algkasvukohas võib see taim kasvada isegi kuni 6 meetri kõrguseks ja annab väga palju terasid. Kuigi maisi vars on tugeva kepi jämedune, kuulub ta siiski kõrreliste hulka. Maisi eristab meie teistest teraviljadest see, et tema viljapea ei kasva harjumuspärases kohas kõrre otsas, vaid hoopis lehekaenlas. Neid on sellel taimel isegi mitu. Maisi
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS PAGAR-KONDIITER Priidik Aasaleht PK-07 Mais teraviljana ja toiduainena Keemia Iseseisev töö Pärnu 2009 MAIS Botaaniline nimi: Zea mays Kuna mais ei ole Eestis kuigi haruldane, siis võib oletada, et maisi on näinud peaaegu iga inimene. Kuigi ta kasvab väga kiiresti ja Eestis tema kasvukiirusele võrdset taime ei leidu, ei ole ta just kõige sobivam taim meie kliimasse, sest ta armastab meie suvest soojemat aastaaega ja väiksemgi öökülm võib talle liiga teha. Oma algkasvukohas võib see taim kasvada isegi kuni 6 meetri kõrguseks ja annab väga palju terasid. Mais ongi terade
Mehhikos. Mais oli väga oluline toiduallikas maajade ja asteekide tsivilisatsioonis. Kesk-Ameerikast levis mais põhja poole kuni Kanadani ja lõuna poole kuni Argentiinani. Pärast Ameerika avastamist 15. sajandil introdutseeriti mais Hispaania kaudu Euroopasse, kus seda esialgu kasvatati soojemates Vahemeremaades, hiljem peaaegu kogu Euroopas. Veel 1980. aastatel arvati, et mais kultuuristati 4500 aastat tagasi Mehhikos ja Guatemaalas. Maisi alamliigid : Harilikust maisist on aretatud palju sorte, mida rühmitatakse mitmeks alamliigiks: Hammasmais Paismais Kõva mais Suhkrumais Sõklamais Tärklismais Tärklise-suhkrumais Vahamais Morfoloogia Mais on kõrreline ja kasvab tavaliselt 23, harva kuni 6 m kõrgeks. Ta annab hektari kohta rohkem teri kui ükski teine teravili. Püstise kõrre läbimõõt on 27 cm ja selle südamik on täitunud pehme säsiga. Soodsate kasvutingimuste korral on kõrrel ka külgvõrsed Viljapea kasvab varrele lehekaenlasse. Tõlvikuid on maisitaimel 14
teri kui ükski teine teravili. Maisi kultiveeritake maailmas laialdaselt. Kaalu Maisijahust tehakse leiba, lisades nisu- või maniokijahu. Noori suhkrumaisitõlvikuid kasutatakse köögiviljana, süüakse toorelt poolest ületab maailma maisitoodang või keedetult. Maisiteradest valmistatakse tangu ja helbeid. Tuntud ka riisi ja nisutoodangu. Kuigi USA toodab küll on maisitärklis. Mais on kõrreline, tema kõrs on tugeva kepi jämedune. Viljapea kasvab peaaegu poole kogu maailmas toodetavast varrele lehekaenlasse. Tõlvikuid on maisitaimel mitu. Tõlvik on kuni 45 maisist, siis maisi kasvatatake laialdaselt cm pikkune
Vanimad maisiseemned leiti Teotihuacanist, mis asub Mehhikos. Väga oluline toiduallikas maajade ja asteekide tsivilisatsioonis. Levis põhja poole kuni Kanadani, lõuna poolel kuni Argentiinani. Pärast Ameerika avastamist 15.sajandil introdutseeriti mais Hispaania kaudu Euroopasse. (Esialgu kasvatati soojemates Vahemeremaades, hiljem peaaegu kogu Euroopas.) Alamliigid Hammasmais Paismais Kõva mais Suhkrumais Sõklamais Tärklismais Tärklise-suhkrumais Vahamais Morfoloogia Mais on kõrreline ja kasvab tavaliselt 2-3m kõrguseks. (Harva kuni 6m kõrguseks) Ta annab hektari kohta rohkem teri kui ükski teine teravili. Püstise kõrre läbimõõt 2-7cm. Soodsate kasvutingimuste korral on kõrrel ka külgvõrsed. Viljapea kasvab varrele lehekaenlasse. Tõlvikuid 1-4. Tõlvik kuni 25 cm pikk, karva kuni 45cm
tootmismahud tõusnud üle kolme korra. · Mais on suurima saagikusega teravili. · Teraviljakasvatuses külvipinnalt ja kogusaagilt maailmas nisu ja riisi järel kolmandal kohal. 5 Iseloomustus Mais (Zea mays) on kõrreliste sugukonda kuuluv teravili. Kasvab olenevalt sordist 1,7-3 m, ka kuni 6 m kõrguseks. 6 · Püstise kõrre läbimõõt on 27 cm, südamik on täitunud pehme säsiga. · Soodsate kasvutingimuste korral on kõrrel külgvõrsed. · Lindikujulised lehed on 5-15 cm laiad ja kuni 120 cm pikad. · Õied on ühesugulised: isas- ja emasõied paiknevad ühel ja samal taimel (isasõisik taime ladvas, emasõisik lehekaenlas). 7 · Emasõisikutest arenevaid viljapäid ehk tõlvikuid on maisitaimel 14. · Tõlvik on tavaliselt 1025, harva kuni 45
sugukonda ning soodsates tingimustes võib kasvada kuni 6. meetri pikkuseks. Samuti annab hektari kohta rohkem teri kui ükski teine teravili. Mais tähendab otsetõlkes "See, mis hoiab elus". Maisi kasutusalad Maisijahust tehakse leiba, lisades nisu- või maniokijahu. Noori suhkrumaisitõlvikuid kasutatakse köögiviljana, süüakse toorelt või keedetult. Maisiteradest valmistatakse tangu ja helbeid. Tuntud on maisitärklis. Eestis kasvatatakse maisi peamiselt looma- söödaks . Kui eraldada maisiteradest idud, saab neist isegi õli pressida, mis kuulub väärtuslike õlide hulka. Tänapäeval on ka väga levinud plaksmais ehk popcorn, mida saab valmistada aga ainult kindlast maisisordist. Samuti kasutatakse maisi ravimina. Maisi päritolu ja levikuala Tõenäoliselt on mais pärit Kesk-Ameerikast, Lõuna-Mehhikost, kust see on levinud Põhja-
Aasias kasutatakse nelki ka sigaretitubaka aromatiseerimiseks. Vürtsina kasutatakse nelki mitmeti, ta sobib tööstuses toiduvürtsina marinaadidel, vorstide ja kondiitritoodete maitsestamiseks. Ka meil on nelk väga tuntud vürts. Nelgipuu on 9-12 m kõrgune igihaljas puu. Munajad nahkjad läikivad lehed on kuni 12 cm pikad. Nende õitel on valged kroonlehed. Teraviljad Riis. Teravili, söögitaim, näeb välja nagu väike tera. Kasvutingimustena vajab ta üleujutamist, ühtlaselt sooje ilme, sügavat mullaharimist ja rohket väetamist. Riisist toodetakse tärklist, puudrit, viina, jahu, piiritust ja õlut ning seda ka süüakse. Kasvatatakse troopilistel aladel. Peamiselt Hiinas, Indias, Pakistanis, Tais ja USA-s. Mais kasvab kuni kuue meetri kõrguseks ja annab hektari kohta rohkem teri kui ükski teine teravili. Maisijahust tehakse leiba, lisades nisu- või mahiokijahu. Noori suhkrumaisitõlvikuid kasutatakse
45 Hiina kapsas On eriti hea toorsalati materjal, meenutab peasalatit. On u 30 cm pikk, üsna tihe pea, lehed õrnad ja mahlased, pole kibedat "kapsamaitset". Kasut põhiliselt toorsalatiteks ja garneerimiseks, ka suppides. Ei säili kaua. 2.3. Juurviljad Porgand On Eesti üks tervislikum köögivili. Ta on sugulane köömne, tilli ja peterselliga. Tavaliselt oranzi värvi aga on ka lillat, punast, kollast ja valget värvi sorte. Mida tugevam on värv, seda rohkem sisaldab see vitamiine. Kulinaarias on parimad need sordid, millel on väike südamik. Tänapäeval on värske porgand saadaval aastaringselt. Palju kasutatakse konservitööstustes ja külmutatult köögiviljasegudes, samuti mehudeks, mahladeks ja lastetoitudeks. Vitamiinidest on tähtsaim A vitamiini eelvitamiin karotiin. See on rasvas lahustuv vitamiin, organismile väga vajalik, eriti kasvueas.
KAUBAÕPE. TOIDUKAUBAD 1.ÜLDOSA 1.1. Toidukaupade omadused Toidukaubad on toit, mida ostetakse ja müüakse hulgi- või jaekaubanduses, toitlustusettevõtetes või eksporditakse või imporditakse. Toit toiduained ja toiduainete segud on mõeldud inimesele söögiks või joogiks töötlemata või töödeldud kujul. Toidukaupade kaubaõppe aineks on toidukaupade tarbimisomadused ning liigitamine ja sortiment. Toidukaupade tarbimisomadused jagunevad sensoorseteks, füüsilisteks, toitelisteks, funktsionaalseteks ja hügieenilisteks. Sensoorsed ehk organoleptilised omadused on määratletavad meeleorganite abil. Nendeks on maitse, lõhn, kuju, värvus, konsistents (kompimise teel määratletav omadus) jt.. Füüsilised omadused on elastsus, poorsus, lahustuvus, sulamis- ja tahkumistemperatuur jt.. Toitelised omadused tulenevad keemilisest koostisest, mis määravad ära toidu toiteväärtuse. Funktsionaalsed omadused on pakend, säilitamise- ja transpordi
Harjas kollane, 2-3 cm kõrgune, kupar rohekaspruun, tugevalt kõverdunud. Vars on kaheharuline, ilmselt siit on tulnudki perekonna nimi kaksikhammas. Vars kaetud heleda risoidvildiga. Risoidid on nagu peenikesed niidid, mis aitavd samblataimel vett koguda ja hoida. Neil on enam-vähem samasugused ülesanded kui juurtel, kuid nad on lihtsama ehitusega. Kuivemates metsades maapinnal väga sage, kuid kasvab ka niisketel aladel koos turbasamblaga. Armastab happelist pinnast; okasmetsades varisenud okaste lagunemisel tekib happeline huumus - seega sobiv kasvukoht lainjale kaksikhambale. Raiestikel suureneb kõrreliste ohtrus Levik: saartel ning Lääne- ja Põhja-Eestis Tähtsamad taimekooslused: Kastikuloo-männik Kastikuloo-kuusik Kastikuloo-sarapik 1.3. LUBIKALOO KASVUKOHATÜÜP (Lul) Reljeef: tasane või laugelt nõgus paetasandik.
1. Perekond nulg (Abies) ja kuusk (Picea) Picea ühekojaline kõrge igihaljas okaspuu. Umbes 40 liiki põhja parasvöötmes (Kuusk on levinud Euraasias ja Põhja-Ameerikas peamiselt parasvöötmes ja arktilises kliimavöötmes) nt harilik kuusk (Picea abies), torkav kuusk (Picea pungens), kanada kuusk (Picea glauca), must kuusk (Picea mariana), serbia kuusk (Picea omorika). · Võra enamasti koonusjas, harvem kuhikjas. · Võrsed vaolised ja piklikkühmulised. · Okkad spiraalselt paljad või lühikarvased, kinnituvad ühekaupa näsakestele nõelja, teritunud või tömpja tipuga. Õhulõhed kõigil neljal tahul või ainult allküljel. · Pungad koonilised vaiguta või vähese vaiguga. · Käbid esimesel paaril nädalal püstised, hiljem rippuvad, seemnesoomus ühtlase paksusega, kattesoomused varjatud, seemne lennutiiva alaosa ümbritseb seemet ühelt küljelt lusikataoliselt. · Puidu kasutusviisid: ehitus-, taara-, paberi- ja reso
. 2 TERAVILI, TERAVILJASAADUSED, PAGARI- JA KONDIITRITOOTED. 2.1 Teravili. Teravili on rühm peamiselt kõrreliste sugukonda kuuluvaid kultuurtaimi, mida kasvatatakse tärklise- ja valgurikaste viljade teriste ehk terises olevate terade saamiseks. Teraviljade vili on üheseemneline mitteavanev teris ehk iva, põllumajanduslikuks keelepruugis tera. Teraviljades leidub palju vitamiine, mineraalaineid, süsivesikuid, rasvu, valke ja proteiine. Teravilja teeb toiduna väärtuslikuks soodne valgu ja tärklise suhe, mis on lähedane 1:7. See teeb teravilja inimorganismile vastuvõetavaks. Teraviljast valmistatakse jahu, tangu, helbeid jm. Tähtsaim toit, mida jahust tehakse, on leib. Esialgu õppis inimene valmistama teraviljast putru. Hiljem õpiti seda kuumadel kividel küpsetama. Toiduks kasutavad inimesed kõiki teraviljaliike, rohkem
annaabi.ee 
