kombeid ning palju muud. Selles mõttes pakuvad nad enam kui skulptuurid. Geomeetrilise mustriga maalid 8. sajandist eKr Vana- Kreekast pärinevad ka mitmed ornamendid, mida siis ja ka hilisematel aegadel on palju kasutatud ehitiste, tarbekunstiteoste jms. kaunistamiseks. Oranmendid vaasidel paiknevad ribadena. Vaasid väga värvilised ja hoolikalt teostatud. Ornamendid Tuntuim neist on meander, mis oma nime on saanud väga käänuliselt Maiandrose jõelt. Teised ornamendid on: lainevööt, palmett, akantusvööt, munavööt. MEANDER LAINEVÖÖT PALMETT AKANTUSVÖÖT MUNAVÖÖT MUNAVÖÖT PALMETT MEANDER Mustafiguuriline tehnika 7.- 4. saj eKr Vaaside punaseks põletatud pinnale kanti musta värviga inimeste ja loomade siluetid. Nende peale kraabiti nõelaga üksikasjad need jäid näha peenikeste punaste joontena. Selline võte oli aga ebamugav
loodus- ning sageli ka ühiskonnanähtuste tagant kõrgemaid jõude. Selle vaatekoha järgi on maailmas asetleidev peamiselt jumalike tahte ja polüteistlike religioonide puhul ka jumalate omavahelise vastasmängu tulemus, mis oli omane ka muistsetele kreeklastele. Esimesed Vana-Kreeka arhitektuuri saavutused seostuvad templitega, mis on säilinud ka tänapäevani Euroopas ning on ka eeskujuks Euroopa arhitektuurile. Üks kuulsamaid templeid on näiteks Artemise tempel Maganesias Maiandrose jõe ääres. Minu arust Vana-Kreeka võis ning ongi mõjutanud ja arendanud Euroopa kultuuri piisavalt palju, et jätta igasse valdkonda endast jälg. Vana-Kreeka on siiamaani eeskujuks Euroopa kunstis, filosoofias, arhitektuuris, spordis, keeltes ja paljudes muudes tähtsates ja igapäevastes valdkondades.
VANAKREEKA KUNST Meander-sai oma nime Väike-Aasia käänulise jõe Maiandrose järgi. Teatri põhiplaan 1-teatron, 2-orkestra, 3-skenee Z 1. Arhailine e vana aeg 600-480 ekr eusi tempel 2. klassikaline e õitseaeg 480-323 ekr
Seina- ja tahvelmaalid, vaasimaalid. 2. Mille kaudu saame tänapäeval ainu vanakreeka maalikunstist? Tänu arheoloogilistele leidudele. 3. Kes on kuulsaim nimeliselt teada olev vanakreeka maalija? Apelles 4. Milline seos on kreeka maalikunsti ja keraamika vahel? 5. Millise ornamentikaga olid kaunistatud vanimad kreeka vaasid? Geomeetriline ornamentika. 6. Kust sai nime meander? Kreeka ornament, nimetus tuleb Väike-Aasia käänulise jõe Maiandrose nimest. 7. Milleks vaase tarvitati? Erinevatel otstarvetel. Õli, veini ja teravilja hoidmiseks. 8. Kuidas kujutati elusolendeid arhailise ajastu vaasidel? Kohmakate mustade siluettidena. 9. Võrdle omavahel mustafiguurilist ja punasefiguurilist vaasimaali. Mustafiguurilisel vaasil inimkeha anatoomia realistlik, kui punasefiguurilisel vaasil old liigutused kujutatud keerukamalt, ilmusid kehade pöörded, kogu kujutis ruumilisem ja looduslähedasem. 10
Kuulsaim nimeliselt teadaolev kunstnik on Apelles 4. Milline seos on kreeka maalikunsti ja keraamika vahel? Keraamika ja maalikunsti seos seisneb selles, et maaliti vaasidele. 5. Millise ornamentikaga olid kaunistatud vanimad kreeka vaasid? Vanimad kreeka vaasid oli kaunistatud mitmete kujunditega, näiteks kolmnurkade, rombide ja meandritega ning nurgeliste joontega. 6. Kust sai nime meander? Meandri nimetus tuleb Väike-Aasia käänulise jõue Maiandrose järgi. 7. Milleks vaase tarvitati? Vee ja veini hoidmiseks, õli ja teravilja säilitamiseks ning vee ja veini segamiseks. 8. Kuidas kujutati elusolendeid arhailise ajastu vaasidel? Elusolendeid kujutati skemaatiliselt, mustade siluettidena ning anatoomia oli moonutatud. 9. Võrdle omavahel mustafiguurilist ja punasefiguurilist vaasimaali? Mustafiguurilises stiilis olid figuurise siluetid suuremas, ilmekamad ning anatoomia oli realitslikum
VANA - KREEKA Antiik-Kreeka/Kreeka/Hellas ISELOOMUSTUS Vana-Kreeka ehk Antiik-Kreeka ehk Kreeka ehk Hellas oli vanaaja maa, mida asustasid muinaskreeklased ehk hellenid. Maa hõlmas Balkani poolsaare lõunaosa, Egeuse mere saared (Küklaadid, Sporaadid) ja Väike-Aasia lääneranniku. Vana-Kreeka ajaloos eristatakse viit perioodi: Kreeta-Mükeene periood, umbes 2000 eKr 1000 eKr. Tume ajajärk, umbes 1100 eKr 800 eKr Tsivilisatsiooni uus tõus aastatel 800 eKr 500 eKr Kreeka klassikaline ajajärk, umbes 500 eKr 338 eKr Hellenismiperiood, 338 eKr 30 eKr. ISELOOMUSTUS Kreeka teadus ja kultuur tõusid mõneks ajaks erakordselt kõrgele tasemele Erakordsed on saavutused arhitektuuri ja kujutava kunstiosas Kunst oli Kreekas tihedalt seotud religiooni ja müütidega Kreeka kunst on seotud usuga jumalatesse ja mütoloogiasse Jumalaid oli palju. Jumalate üle valitses taeva- , tormi- ja äikesejumal Zeus. Lisaks ol...
ja kangelastest, samuti ka tolleaegsed peod ning spordivõistlused. Vaasimaalid mõjuvad huvitavalt, kuna sealt saab näha muistsete kreeklaste elu, nende välimust, rõivaid, tarbeesemeid, kombeid ning palju muud. Selles mõttes pakuvad nad enam kui skulptuurid. Vana- Kreekast pärinevad ka mitmed ornamendid, mida siis ja ka hilisematel aegadel on palju kasutatud ehitiste, tarbekunstiteoste jms. kaunistamiseks. Tuntuim neist on meander, mis oma nime on saanud väga käänuliselt Maiandrose jõelt. Kokkuvõte Muistsed kreeklased armastasid ilu. Nad soovisid, et ehitised ja tarbeesemed oleksid kaunid ja tasakaalustatud. Kujundajad mõtlesid sellele, kuidas täita tühjad pinnad kaunistustega nii, et neid saaks sobival hulgal. 6 Kreeka kunst on maailmale avaldanud väga suurt mõju. Oma rahuliku,
muu sellise aardekambrid, kuid nad ei olnud rahva kogunemiskohad nagu kirikud.Vanimad templid olid savi- ja puitehitised. Monumentaalseid kivist templeid hakkasid kreeklased ehitama 7. sajandil e.m.a.. Juba 6. sajandil e.m.a. lisandus lihtsaile dooria stiilis templihooneile Väike-Aasia poliste majandusliku tugevuse väljedusena joonia stiilis hiigeltempleid (Samosel Efesoses, Didymas). Hellenismi ajal jõuti uuesti selliste mõõtmeteni näiteks Artemise tempel Maganesias Maiandrose jõe ääres. Rooma keisririigis hakati ehitama eriti esinduslikke marmortempleid näiteks Heliopolises. Amfora - Vana-Kreekas ja Vana-Roomas kasutatud kitsa kaela ja kahe sangaga savinõu, mida kasutati õli, veini, vee, teravilja jm. säilitamiseks ja transportimiseks. Leidis kasutust ka tuhaurnina. Amfiteater - Juba muistetel aegadel etendasid hellenid veinijumal Dionysose auks koorilaule ja näitemänge. Algul toimusid need vabas õhus või agoraal, peagi aga rajati selleks teatrid
kogunemiskohad nagu kirikud.Vanimad templid olid savi- ja puitehitised. Monumentaalseid kivist templeid hakkasid kreeklased ehitama 7. sajandil e.m.a.. Juba 6. sajandil e.m.a. lisandus lihtsaile dooria stiilis templihooneile Väike-Aasia poliste majandusliku tugevuse väljedusena joonia stiilis hiigeltempleid (Samosel Efesoses, Didymas). Hellenismi ajal jõuti uuesti selliste mõõtmeteni näiteks Artemise tempel Maganesias Maiandrose jõe ääres. Rooma keisririigis hakati ehitama eriti esinduslikke marmortempleid näiteks Heliopolises. AMFORA - Vana-Kreekas ja Vana-Roomas kasutatud kitsa kaela ja kahe sangaga savinõu, mida kasutati õli, veini, vee, teravilja jm. säilitamiseks ja transportimiseks. Leidis kasutust ka tuhaurnina. AMFITEATER - Juba muistetel aegadel etendasid hellenid veinijumal Dionysose auks koorilaule ja näitemänge. Algul toimusid need vabas õhus või
Vaasimaalid mõjuvad selles mõttes huvitavalt, et sealt saab näha muistsete kreeklaste elu, nende välimust, rõivaid, tarbeesemeid, kombeid ning palju muud. Selles mõttes pakuvad nad enam kui skulptuurid. Vana- Kreekast pärinevad ka mitmed ornamendid, mida siis ja ka hilisematel aegadel on palju kasutatud ehitiste, tarbekunstiteoste jms. kaunistamiseks. Tuntuim neist on meander, mis oma nime on saanud väga käänuliselt Maiandrose jõelt. 10 Mustafiguuriline amfora Punasefiguuriline krateer Tänapäevast leitud sarnasused Kõige rohkem on tänapäevast leida sambaid. Dooria stiilis sambad on järgmistel hoonetel: Braidwoodi kohtuhoone Uus-Lõuna-Walesis Austraalias, Brandenburgi värav Berliinis, Lincolni memoriaal Washingtonis, Õigeusu kirik Turus, Soomes. Joonia stiilis :
Nüüd sai kujutada keerukamaid liigutusi, ilmusid kehade pöörded ja nii muutus kogu kujutis ruumilisemaks ja looduslähedasemaks. VALGEPÕHJALINE STIIL 5. saj lõpp eKr Lekythosed - peened õli või parfüümi hoidmiseks mõeldud nõud. Valgepõhjalisi nõusid kasutati matusekombestikus. Nendel kujuati leinastseene. palmett - Palmett on palmilehesarnane ornament (üldistatud). meander - Kreeka ornament, nimetus tuleneb Väike-Aasia käänulise jõe Maiandrose nimest. amfora - Vana-Kreekas ja Vana-Roomas kasutatud kitsa kaela ja kahe sangaga savinõu, mida kasutati õli, veini, vee, teravilja jm. krateer - Krateer on Vana-Kreekas suur kahe sangaga ning maalingutega kaunistatud savi- või metall-, mõnikord ka marmornõu, milles segati veini veega. enkaustika - Vahamaal ehk enkaustika on maalimine vahavärvidega. Tegemist on antiikajast pärineva maalitehnikaga, mis kasutab vahas kuumutamise teel segatud värve. ETRUSKI KUNST
lööv — tavaliselt piki basiilikat paiknevad, omavahel sammastega eraldatud piklikud ruumiosad; põikhoones esinevad põiklöövid. madonna, jumalaema — ristiusus Jeesus Kristuse ema Maarja; kunstis Maarja kujutis koos Jeesus-lapsega. mastaba — vanaegiptuse lameda katusega haudehitis. mausoleum — suur haudehitis; nimetus tuleneb kuningas Mausolose haudehitisest, mis püstitati 4. saj. e.m.a. Väike-Aasias. meander — kreeka ornament, nimetus tuleneb Väike-Aasia käänulise jõe Maiandrose nimest. menhir — pronksiaegne usulistel eesmärkidel püstitatud kivisammas. minarett — islamiusuliste templi, nn. mošee torn. miniatuur — 1) keskaegne raamatu-maal; 2) väike pilt. monument- mälestussammas, ausammas. mosaiik — erivärvilistest kivikestest, klaasitükkidest või muust materjalist kokkusobitatud pilt või ornament, näiteks põrandate ja seinte katmiseks. motiiv —kunstiteose ainestiku koostisosa. muusa — kunstidega teaduste kaitsjanna vanadel kreeklastel.
samba kapiteel. Akantusväänel akantuslehtedest taimornamentika, mida on kasutatud dekoratiiv- elemendina nii ehituskunstis, mööblidekooris (manerism), puidust nikerdatud kantslitel jne. Pildil 16. sajandist pärineva kantsli kõlaräästas akantusväänlaga. 10 Meander täisnurgi murtud joonega ornament, mille nimetus tuleneb Väike-Aasia käänulise jõe Maiandrose nimest. Meandrit kasutati juba esiajaloolisel ajal, kuid klassikalise kuju sai see kreeka kunstis. Palmett palmilehesarnane, õietupest kodarjalt laienev taimornament kreeka kunstis, mis juurdus Idamaade mõjule 7-8. saj. e. Kr ja sai üheks meelisornamendiks ka Roomas. Hilisemal ajal oli palmett eriti kasutuses klassitsismis. Palmett on enamasti asetatud sümmeetriliselt, sageli on ka väänseoses. Antiigis esindas palmett looduslikku vormi, muutudes hiljem puhtalt ehismotiiviks.
issejuhatus Kindlasti kõige suuremat mõju järelmaailmale on avaldanud muistse Kreeka kunst. Oma rahuliku, suursuguse ilu, kooskõla ja selgusega on see olnud paljudele hilisematele põlvkondadele vaimustuse ja eeskuju allikas. Kreeka vanaaega nimetatakse antiigiks, lisaks sellele kuulub antiigi alla ka Rooma oma kultuuri, kunsti ja muude elunähtustega. Kulus mitu sajandit, enne kui 12. sajandil e.m.a. põhjast sisserändu alustanud kreeklaste hõimud suutsid umbes aastaks 600 e.m.a. välja arendada oma kunsti. Edasi järgnes kolm ajastut kreeka kunsti arengus: Arhailine ehk vana aeg - umbes 600 - 480 e.m.a., mil kreeklased lõid tagasi suure pärslaste kallaletungi ning välisvallutajatest vabanenuna said edaspidiseks soodsamad tingimused kunstiga tegelemise jaoks; Klassikaline ehk õitseaeg - 480 - 323 e.m.a. (mil suri valitseja Aleksander Suur); Hellenistlik (tuletatud sõnast "hellen'', nii kutsusid kreeklased end ise) ehk hiline - see lõpp...
polist poliitilise kindlustumise ajajärgul. Nad lähtusid lihtsast megaroni tüüpi kultushoonest ja arendasid sellest igakülgselt läbimõeldud ehitise. Alates klassikalisest ajajärgust muutus see üha esinduslikumaks. Juba 6. sajandil e.m.a. lisandus lihtsaile. dooria stiilis templihooneile Väike-Aasia poliste majandusliku tugevuse väljedusena joonia stiilis hiigeltempleid (Samosel Efesoses, Didymas). Hellenismi ajal jõuti uuesti selliste mõõtmeteni (näit. Artemise tempel Maganesias Maiandrose jõe ääres). Etruski tempel, terrakotaplaatitega kaetud puitehitis, ja kreeka hellenistlikud ehitised mõjusid Rooma hilise vabariigi ajajärgu templiehituse arengut. Keisririigis hakati ehitama eriti esinduslikke marmortempleid, need väljendasid tolle aja taotlusi muuta Rooma maailmariigiks. Nende templite sise- ja väliskujundus rikastus sajandite jooksul üha ja oli lõpuks ülimalt toretsev (näit. Heliopolises) Judaism Judaismi pühakodasid nimetatakse üldiselt sünagoogideks
AMFITEATER-teatriks, staadioniks või mõneks muuks otstarbeks ehitatud, algselt pealt katmata ruum kaares paigutatud, trepistikuna tõusvate istmeridadega BAAS-ehituskunstis samba, piilari või pilastri laiendatud alumine osa. TÜVES-samba keskosa VOLUUT-spiraalselt kokkurullitud kaunistus, kuulub alati joonia stiilis sambakapiteeli juurde, kasutati ka hilisemates ehitusstiilides (näteks barokis) MEANDER-kreeka ornament, nimetus tuleneb Väike-Aasia käänulise jõe Maiandrose nimest. KONTRAPOST-loomulikkuse saavutamise võte, kus üks on nõjajalg ja teine tavaline KORE- riietatud naise figuur KOUROS- alasti mehe figuur Pildid Ateena Akropol 3 orderit Kore, kourus Polykleitose " odakandja" Myroni "kettaheitja" "Milose Venus" "Samothrake Nike" Laokooni grupp 7 antiikset maailmaimet musta ja punasefiguuriline vaasimaal 11 6. VANAROOMA KUNST
Kreeklaste maalikunstist tuntakse kõige paremini keraamikale tehtud maale vaasimaale. 5.Millise ornamentikaga olid kaunistatud vanimad kreeka vaasid? Vanimatel kreeka vaasidel kujutatakse geomeetrilist ornamentikat. Anuma pind jagati horisontaalseteks vöönditeks, mille vahele maaliti lihtsaid nurgelistest joontest koosnevaid korduvaid kujundeid, näiteks kolmnurki, rombe ja meandreid. 6.Kust sai nime meander? Meander sai oma nime väga käänuliselt Maiandrose jõelt Väike-Aasia poolsaare edelaosast. 7.Milleks vaase tarvitati? Vaase tarvitati vee ja veini hoidmiseks ja segamiseks. Eri nõud olid õli ja teravilja säilitamiseks. Suuri keraamilisis vaase kasutati mälestusmärgina haudadel. 8.Kuidas kujutati elusolendeid arhailise ajastu vaasidel? Arhailise ajastu vaasidel on elusolendeid kujutatud kohmakate mustade siluettidena, mis moonutavad anatoomiat, kuid on siiski ilmekad. 9.Võrdle omavahel mustafiguurilist ja punasefiguurilist vaasimaali.
annaabi.ee 
