30.10.2015 K�rvitsakook P�hi digestive k�psistest, sulav�ist ja lisa kookoshelbeid. T�idise jaoks vaja teha ca 700g k�rvitsast tehtud p�ree. Klopi 3 muna suhkruga lahti, lisa k�rvitsap�ree, 200g hapukoort, 2tl piparkoogimaitseainet, 30g sulav�id ja 4spl jahu. K�pseta 200kraadi juures 45 minutit. T�siselt hea k�rvitsakook, maitsest olin vaimustuses. K�psisep�hi annab huvitava tekstuuri ja kook on parajalt lahja, k�rvitsamaitse sobib v�rtsidega ideaalselt. 31.10.2015 Ahjul�he sinihallitusjuustu ja ananassikastmega Tegin l�hefileele l�iked sisse ja panin sinna sinihallitusjuustu viilud. T�keldasin ananassi ja segasin hapukoore ja soolaga, katsin sellega kala. K�psetasin ahjus ca 40 minutit 200 kraadi juures. Serveerisin kurgi-paprika-tomati-hiinakapsasalatiga. Arvasin, et on maitsvam. Sinihallitusjuust ei sulanud, oleksin pidanud selle kastmesse t�keldama. Samuti oli v�he soola. 31.20.2015 Juustune k�rvitsap�ree(supp) k�rvitsaseem...
Valmistatakse lihadest, kaladest, mis grillitakse, praetakse või küpsetatakse ahjus, ja milledele lisatakse värskeid puuvilju-köögivilju. Kastmeks sobib taimeõli, rõõsk-ja hapukoor, õli-äädikakastmed. Serveeritakse kerge eine pearoana, mitmekäiguliste lõuna- ja õhtusöökide eelroana. Soe salat chorizo ja valgete ubadega[5] Salatikastmed Salatikastmed parandavad ja täiendavad salatite maitset, annavad neile mahlasust. Salatikastmetes kasutatakse, külma õlikastet, hapukoore-majoneesikastet, kapukoorekastet, keefiri- ja hapupiimakastet, jogurtikastet või mahlakastet.[2] Kasutatud kirjandus [1] http://et.wikipedia.org/wiki/Salat_%28toit%29 [2] http://koolielu.ee/waramu/view/1-284ef8d6-483a-42f1-8ef8-bbea24e43534 [3] http://www.naisteleht.ee/node/1383 [4] http://www.nami-nami.ee/uploads/images/2470salatikeNAMI.jpg [5] http://4.bp.blogspot.com/-
Juba möödunud sajandi lõpus kasvatati Prantsusmaal u 900 pirnisorti, palju neist on tänaseni hinnatud. Ainuüksi Belgia sordiaretaja Van Mons on rohkem kui 400 sordi autor. Eelmise sajandi keskel oli Krimmis Nikitski botaanikaaias 550 pirnisortidest koosnev kollektsioon. Eestis kasvatatakse erinevaid pirnisorte väga vähe, sest külmakartlik pirnipuu ei sobi Eesti kliimasse eriti hästi. Kasvatatakse u 10 sorti, ka ei saavuta Eestis kasvatatud pirnisordid sellist magusust ja mahlasust kui lõunamaapirnid. 2.2 Pirni omadused: Vitamiinide ega mineraalide sisalduselt pirn eriti silma ei paista. C-vitamini sisalduse maksimumiks on 100 g-s 11 mg ning C-vitamini hulk oleneb suuresti puu kasvukohast. Lõunapoolsed viljad sisaldavad C-vitamiini rohkem. Pirn säilib väga lühikest aega - vaevalt 1 kuu ja seda ainult väga heades hoiuruumuis ja korralikul hooldamisel. Pirni ei sobi toorelt külmutada, selleks on vaja ta eelnevalt keeta. Värskeid pirne saab säilitada pohlamoosis.
Pooltoode sealihast. Rinna-, kaela-, nimmetükist. 40 g massiga kondiga tükk. 17.Zelatiini kasutamine roogades. Madalatel temperatuuridel tema vesilahus geelistub, kõrgematel temperatuuridel vedeldub. Kasutatakse külmutatud toodetes stabilisaatorina, et vältida suurte jääkristallide teket. 18.Mis magustoit on parfee? Parfee ehk pooljäätis on külmutatud kreem vahukoorest ja munakollastest, millele võib olla lisatud ka marju vms. 19.Mis on paneerimise eesmärk? Säilitada toidu mahlasust ja toitaineid. 20.Mitut kuumtöötlemise võtet kasutatakse hautamise juures? Kahte, algul praetakse kuni pruuni kooriku tekkimiseni, seejärel keedetakse väheses vedelikus. 21.Kuna lisatakse puljongile maitseained? Valmimise lõpus, peale maitsestamist keedetakse puljongit veel 30-35 min vahtu koorides. 22. Millise veega pannakse keema liha või kondid supile või puljongile? Külma vette ning kuumutatakse kiirelt keemiseni. 23
Need kolm toitu sobivad oma vahel hästi.Kõik toidud on valmistatud TTK õpeköögis,kus toiduvalmistamiseks on võimalik kasutada kõik vajalikud töövahendid ja seadmed.Kasutatud on värsked toiduained. Eelroaks pakun Caesari salati,mis on valmistatud broileri fileest,värskest salatist,majoneesi kastmest,saia krutoonidest, mille serveerin krõbedaks praetud peekoniga ja parmesani juustuga. Pearoaks valisin sea välisfilee. Mahlasust annab lihale blanseeritud punane paprika,mugulsibul,sulatatud juust ja sampinjonid. Seejärel paneerin liha riivsaias, mis muudab liha välimuse ilusaks ja maitse krõbedaks. Lihale pakun juurde kaalika sufleed, mis sobib suurepäraselt selle roa juurde.Püree valmistan rohelisest hernest. Teada on, et paneeritud liha ei ole tervislik, kuid mina muudan selle köögiviljadest valmistatud lisanditega väga tervislikuks
4. Aja uuesti keema, riisu vahtu, keeda madalal kuumusel 30-45 minutit. 5. Kurna läbi mitmekordse marli. 6. Jahuta kiiresti ja korralikult, säilita kaetuna külmkapis. 17. mis temperatuuril serveeritakse suppe? Prüeeritud-, piima- ja köögiviljasuppe 65 75 kraadi juures. Puljongeid 90 kraadi juures. Külmi suppe 6 8 kraadi juures. 18. mida annavad kastmed toidule? Kus on nende koht menüüs? Hea kaste annab toidule: · Mahlasust · Maitset · Muudab toidu rikkalikumaks · Muudab toidu välimust (lisab värvi ja läiget) · Muudab toidu huvitamaks ja isuäratavamaks Kaste liidab kogu toidu ühtseks tervikuks. 19. mida saab kasutada kastmete tihendajana? Nimeta 4. Vedelikuga segatud .. 1. Jahu 2. Maisitärklis 3. Riivsai ja riivleib 4. Munakollane 20. nimeta rahvusvaheliselt tuntud nimi ja tooraine valgel ja heledal põhikastmel Valge põhikaste: SAUCE BECHAMEL
inimene vajab palju energiat. Minu menüü sobib rohkem meesterahvale, sest nende päevane kalorsuse vajadus on suurem kui naistel. Eelroaks pakun koorest Bostoni salatist valmistatud suppi, mille serveerin krõbetaks praetud peekonikrutoonidega. Bostoni salat muudab supi väga maitsvaks ja annab talle imeilusa rohelise värvi. Pearoaks valisin sea välisfilee. Kuna olles ise mees pean tõeliselt lugu heast Eesti sealihast. Mahlasust annab lihale, mozzarella juustu ja värske basiilikuga. Seejärel paneerin liha riivsaias, mis muudab liha välimuse ilusaks ja maitse krõbedaks. Lihale pakun juurde kõrvitsast valmistatud vormi, mis sobib suurepäraselt selle roa juurde. Kastme valmistan erinevatest köögiviljadest, mis on kokku keedetud valge veini ja vahukoorega.Teada on, et paneeritud liha ei ole tervislik, kuid mina muudan selle köögiviljadest valmistatud lisanditega väga tervislikuks.Samuti ei ole mehed eriti head
Omane Austria noortele valgetele veinidele. Pargine sisuliselt sama mis happeline, kuid seda kasutatakse peamiselt neid veine, mis muudavad suu paksuks ja tuimaks ehk teisisõnu pargivad suuõõne. Saab veel liigitada tammepargiseks maitseks, mis on puiduse alatooniga ja marjapargiseks maitseks, mis on tekkinud viinamarja kestadest ning on veidi õhem ja kergem, samas kibedam. Puuviljane kasutatakse veinide puhul, kus on rikkalikult mahlasust ja küpsetest viinamarjadest valmistatud veinile iseloomulikke erinevate puuviljade maitset ja aroome. Pole päris sama, mis lilleline, sest puuviljalisel veinil on alati viiteid magususele. Rohune Sobib valgete veinide puhul värske rohelise muru aroomi kirjeldamiseks. Robustne, jõrm heas mõttes elujõulist, aga hetkel joomiseks veel liiga toorest veini iseloomustav väljend. Tammine veinis võib tunda tammevaadi vanillisust ja puidusust. Sageli kipuvad
Sidemed neerurasv, ploomirasv Lihaskoesisene sidekude Lihastesisene rasv 3. Rasvkude 4. Luukude 5. Veri 6. Lümf Liha kudede koostisosad VESI- mõjutab toote mahlasust ja saagist. VALGUD- annavad lihale toiteväärtuse. RASV- avaldab mõju toote lõhnale, mahlasusele energeetilisele väärtusele. MINERAALAINED- avaldavad mõju toote värvusele (Fe, Cu) ja toiteväärtusele. Mineraalainetest leidub suurel hulgal luudes ka Ca. Lihaskoe peamiseks komponendiks on siiski Fe. EKSTRAKTIIVAINED- osalevad liha maitses ning puljongi kvaliteedis ja maitses. Need on ained, mis lahustuvad vees. Olenevalt toidust tuleb valida töötlemistemp. ja töötlemisviis, et
veesiduvuse vähendamiseks), aurutades ja suitsutades(on külm-(15-20C)ja kuumsuitsutamine(60-80 C)) . Sea ja veiseliha on lihasgruppide ülesehitus põhimõtteliselt sama, ainult siga on väiksem ja nii ka lihasgrupid väiksemad. Veiseliha on sitkem kui sealiha ja välimuselt punasem. Veiseliha rasvasisaldus on väiksem sealihast- seega pole ka nii mahlane kui seal. Sealihal on eriliseks väärtuseks kamar, veiselihal aga nahk ei ole söödav. Seal annab mahlasust pekk. Veise pekki pole, on vaid rasv. Eestlastel pole seda kombeks kasutada. Searibi sobib hästi grillida, kuid veise ribi selleks ei sobi, pigem kasutatakse supi tegemiseks. Sea kaelakarbonaad on enim kasutatud tükiliha (mahlane, pekiga läbikasvanud liha). Veisel analoogne liha (antrekoot) ei ole eestlaste hulgas nii nõutud. Kõige nõutum veise väärttükk on sisefilee, tõeliselt pehme ja hinnatud liha. Vasika-, lamba-, küüliku- ja ulukiliha on vähemnõutud, ka kauplustest leiab
Tehnoloogilisi ja kulinaarseid omadusi mõjutab kõige rohkem liha võime siduda vett (veesidumisvõime) ja sellest sõltuv keedukadu. Mida suurem on see näitaja, seda vähem vett eraldub tehnoloogilistes protsessides. Normaalse kvaliteediga sealiha veehoidmisvõime ületab 53%, alla selle on tegemist madala kvaliteediga PSE lihaga. Liha pH - väärtus mõjutab mitmeid liha kvaliteedinäitajaid: liha värvust, maitset, veesiduvusvõimet, mahlasust, õrnust. Kuigi pH on kiiresti muutuv ja erinev ka sama rümba eri lihastes ning isegi sama lihase eri piirkondades (pinnal, sügavuses), on pH sageli näitajaks, mille alusel otsustatakse liha kasutamisviis, näiteks kõrge pH-väärtusega DFD-liha (pH üle 6,0) ei sobi toorsuitsusaaduste valmistamiseks. Kuna tapajärgselt toimub liha pH muutus väga kiiresti, siis on sageli vajalik näidata aeg, mis on möödunud tapmisest pH määramiseni, seda näidatakse alaindeksiga: pH1 - tapmisest on
annaabi.ee 
