Eepilist loomingut on olnud peaaegu kõigil maailma rahvastel, aga vaid vähestel nende hulgast on leidunud kirja valdav laulik/poeet või toimetaja, kes oleks kogunud suulises 5 traditsioonis elavad ained ühtseks suurteoseks. Oma tõelise eeposeta on Euroopas näiteks jäänud slaavi rahvad, enamik soome-ugrilasi ja keldid. 3.1. Teosed · "Mahbhrata" (india) · "Rmdzana" (india) · "Ilias" (Vana-Kreeka) · "Odüsseia" (Vana-Kreeka) · "Aeneis" (Vana-Rooma) · "Vanem Edda" (skandinaavia) · "Noorem Edda" (skandinaavia) · "Beowulf" (anglosaksi) · "Lusiaadid" (portugali) · "Kangelane tiigrinahas" (gruusia) · "Manas" (kirgiisi) · "Nibelungide laul" (saksa) · "Rolandi laul" (prantsuse) · "Laul minu Cidist" (hispaania) · "Kalevala" (soome) · "Lcplsis" (läti)
Selle vanimaks osaks on 4 vedat, millest tähtsaim on "Rigveda". Ülejäänud 3 ( Atharveda, Janzurveda ja Samaveda) esitavad maagilisi loitse, ohverdamisrituaalide hümne ning kordavad osaliselt esimese veda müüte. Sellele järgnev kirjandus seisnes usulistes tekstides, mis täiendasid vedasaid ja seletasid nende sisu. Seda kirjandust nimetatakse brahmanad ja vedanta ehk vedade lõpp. ( 10.-9. saj e Kr). Vanimale ajajärgule järgneb eeposte ajastu kirjandus, mille olulisemad eeposed on "Mahbhrata" ja "Rmjana". Eeposte ajastu lõpeb nn puraanade ja tantratega. Puraana on on kokkuvõtlik teos hindu usundist ja maailmakäsitlusest, tantra aga lühike usuline tekst piiratud ringkondadele. Kolmanda ajajärgu kirjanduse moodustab suurim ja tähtsaim kirjandusvool budistlik kirjandus. Neljanda ja viimase osa India kirjandusest moodustab Uus-India kirjandus ( nim ka bhakti kirjanduseks), mis tekib u 14.-15. saj. Siin eristatakse kaht põhilist arneguliini:
HINDUISMI JUMALAD Brahma looja + Sarasvati 8 HINDUISMI JUMALAD Visnu hoidja + Laksmi 9 HINDUISMI JUMALAD Siva hävitaja ja uuendaja + Kali, Parvati, Durga, Tsamunda 10 Mantra · mantra häälikuühend, mille abil korrastatakse kosmose kaootilised helid väeks 11 India eeposed: "Rmjana" 200 e.Kr 200 p.Kr sh puraanad, "Mahbhrata" 500 e.Kr 300 p.Kr (100 000 kaksikvärssi), sh "Bhagavad-git" Ardzuna & Krisna vestlus 12 Jantra jantra diagramm mediteerimiseks, vaimsete jõudude visuaalne kujund 13 Mandala · mandala diagramm jumalate maailma ühendamiseks templiga Kalachakra stuupa 14 Jainism Mahvira (599 527 e.Kr) svetambara & digambara
teos Vtsyyana - ,,Kamasuutra" - lisaks seksuaalelule käsitleb Kama Suutra India ühiskonna paljusid aspekte, andes Vana-India ühiskonnast detailse pildi ryabhata - ,,ryabhatya" - matemaatika ja astronoomia alane teos TEOSED (autor kui on, zanr ja dateering) Rigveda - hümnid ja palved jumalatele, 17001100 e.Kr Atharvaveda - 12-10.saj.e.Kr. (atharman - tulepreester/ loits). Sisaldab kas värsis või proosas maagiat - valget jsa musta Mahbhrata - vanaindia eepos. 4. sajand eKr 4. sajand pKr Rmyana - vanaindia eeposTeos valmis umbes 2. sajandil pKr, kuid teose ainestik pärineb 4.3. sajandist eKr. Bhagavadgt - "Bhagavadgîtâ" on India eepose "Mahâbhârata" koostisosa Pancatantra - ~3.saj.e.Kr, autorlus omistatakse Vishnu armale. Muinasjutud. Hitopadea - autor Narayana, originaalselt sanskriti kelles, tõlge pärsia keelde 6.saj. Muinasjutud ukasaptati - muinasjutud, 12. saj. Brhadkath -
Karma on lahutamatu dharmast ja sansaarast. Dharma võib tähendada nii ühiskondlikku korda kui ka kosmilist korda, kuid samahästi võib see osutada üksikisiku käitumisele ja hoiakutele. Dharma juhatab hindusid mitmete vooruste juurde, nende hulgas kaastunne, andestamine, heategevus, tarkus, õigus. Lihtsamail tasandil tähendab see inimeste religioosseid ja ühiskondlikke kohustusi, mida ta peab täitma vastavalt oma seisundile ja elujärgule. Näiteks õpetab "Bhagavadgita'', üks ''Mahbhrata'' osast, et parem on täita oma kohustusi kehvalt, kui teise kohustusi hästi. Moksa ehk ülima vabanemise, inimeksistensti eesmärgi saavutamine tähendab vabaneda täielikult sansaarast ehk ümbersündide ahelast, seega rahulolematusest, kannatusest ja surmast, aga ka rõõmudest ja mõnudest, mis eluga kaasas käivad. Joogad Vaimse täiuse saavutamiseks on kolm suuremat teed (margat ehk joogat): dznjaana
TEOSED (autor kui on, zanr ja dateering) Rgveda loodud II a tuh. e Kr induse jõekonnas, sanskriti keeles, veedade ( india kirjanduse vanima kirjavara, hinduismi õpetuslik lähtealus) vanim osa. Koosneb muinasindia jumalate pühendatud hümnidest.1028 hümni, 10 raamatut (mandalat), autoriteks on muistsed luuletajad ja targad, hinduism käsitleb seda kui ilmutuslikku teksti. Atharvaveda kogum hümnidest ja loitsudest, mis moodustab vana püha kirjade kogumi, mida me teame kui veedasid. Mahbhrata india eepos, autoriks Vyasa, 180 000 värsirida, pärineb 400 e.m.a, palju kõrvallugusid (müüdid, filosoofilised tekstid) Sisu: sõjad kauravate ja pandavate vahel. Rmyana vanim india eepiline poeem (eepos), autor Valmiki (tegelikult pole ühegi autori looming), pärineb umbes 300 a e.m.a , sisu: prints Roma lugu, ramayana on väga populaarne ka teatrites. Kathakali teatris, jaava varjuteatris.
2001. aasta septembri seisuga oli Nepalis 19 eraraadiojaama, riiklik raadiojaam ning riigile kuuluv telekanal. Seadus lubab eratelevisiooni litsentside väljastamist. Kuigi aastal 1994 väljastati üks selline litsents, ei alustanud selle saaja kuue aasta jooksul saadete edastamist. Ajaloost Katmandu orust on leitud neoliitikumi tööriistu. See leid osutab vähemalt 9000 aasta tagusele asustusele. India eeposed, sealhulgas Mahbhrata mainivad Nepali elanikena kirateid. Arvatakse, et tegu on mõnd tiibeti-birma keelt kõnelnud rahvaga. Eepos Rmjana, mille sündmustik on Mahbhrata omast varasem, väidab, et Mithila (tänapäeva Janakpuri linn 7 Nepalis) on jumalanna St sünnipaik. Vlmik aasram ja teised mälestised annavad tunnistust aarja kultuuri kohalolust Nepalis juba 1. aastatuhandel eKr. Nepali riigipeade loend loetleb
algperioodil suulise pärimusena. Veeda hümnid on ohvri-, palve- ja ülistuslaulud ning loitsud. Veedad tekkisid 1200 800 eKr. Järgmine pühakirjade kiht on Brahma raamatud veedade seletused, preestrite rituaalsed käsiraamatud, mis tekkisid u 1000 800 eKr. Kolmandana ilmusid upanisadid ehk Vednta veedade lõpp kui Brahma raamatute kommentaarid ja usundifilosoofilised teosed. Need tekkisid 800 600 eKr. Hilisemad pärimused on India eepostena tuntud Rmjana ja Mahbhrata. Eeposed tekkisid 400 eKr 400 pKr. Klassikaline hinduism Tekkis 1 at keskel eKr brahmanismi reformimise tulemusena. Hinduism on väga salliv: ainus nõue on tunnistada veedade autoriteeti. On palju suundi, kuid pole keskset organisatsiooni, dogmasid ega usutunnistusi. Hinduism võib olla nii riituslik- maagiline kui ka filosoofiline. Hinduist ehk hindu võib tunnistada korraga mitut voolu. India etnilise usundina pole tal rajajat
vastutav rohkem kui 100 000 inimese surma üle. Kuna ta hakkas surnuid teibasse lööma, sai tema hüüdnimeks Vlad Teivastaja. 41. Nimeta vähemalt kolme mütoloogilist ainest sisaldavat eepost ning kirjelda nende päritolu, loojat/koostajat ja ajajärku, mil need on kirja pandud. ,,Gilgames" - varaseimad fragmendi 21. sajandist eKr, tahvli versioon säilinud 7. sajandist eKr. Üleskirjutaja koondaja arvatavasi Sînlqiunnini 13.11. sajandil eKr, akkadi keeles. ,,Mahbhrata" - Kujunes tervikuks 4. sajandil eKr kuni 4. sajandil pKr. Tuntakse 15.16. saj. käsikirjade põhjal, sanskriti keeles. ,,Ilijas" ja ,,Odüsseia" 8. sajandil eKr, Homeros, vana kreeka ioonia murdes "Kalevipoeg" - Fr. R. Kreutzwald, 18571861 42. Ava eepose "Kalevala" kangelaste Ilmarise ja Väinämöise mütoloogilist tausta. Ilmarise: ilma- ehk taeva. Ta oli taevane jumalus. Ta oli müütiline taevalaotuse sepistaja, mille tõi kaasa rauatööstuse areng läänemere regioonis.
t et kirjanduses hakati kujutama häiritustut ja rahulolematust, sõdadest jms. Kanbun on jaapani kirjakeel, tekst mis põhineb osaliselt klassikalist hiina keelt,seda kasutati Heiani perioodist 20. sajandi keskpaigani. Wabun on jaapani tekst, mis kasutab jaapani keeleõpetust ja peamiselt kun'yomi lugemisviisi. Aasia ja Lähis-Ida: TEOSED autor, maad, ajajärk India · Rigveda - hümnid ja palved jumalatele, vanim pühakiri 17001100 e.Kr · Mahbhrata india eepos, pärit vana-india veedade kirjandusest, maailma pikim eepos. 4. sajand eKr 4. sajand pKr · Bhagavadgt - Bhagavadgîtâ" on India eepose "Mahâbhârata" koostisosa · ukasaptati - muinasjutud, 12. saj. Hiina · ,,Vesteid ja vestlusi" - konfutsiuse õpilase kirjutatud õpetuste raamat. 500-400 ekr · ,,Kolmevalitsus" (autor Luo Guanzhong) 14. saj ajalooline romaan, Hiina Jaapan · "Man'yôshû" vanim jaapani luulekollektsioon
Kirjanduse Eksam 2013 1) Homerose eeposed ,,Ilias" ja ,,Odüsseia" . Eepose mõiste. Eepos suur eepiline värssteos, lugulaul, mis kujutab maailma loomist, jumalate ja kangelaste vägitegusid, müütilisi või tegelikke ajaloosündmusi, looduskatastroofe. Vanimaid säilinud eeposi on sumerite "Gilgames", india "Mahbhrata" ning Vana-Kreekast pärit Homerose koostatud "Ilias" ja ,,Odüsseia" . Eesti rahvuseepos on ,,Kalevipoeg" , Lätis ,,Karutapja" , Soomes ,,Kalevala" ."Ilias" on vanakreeka eepos, mille autoriks peetakse traditsiooniliselt pimedat Joonia laulikut Homerost. Ilias on üks väheseid säilinud kirjandusteoseid, mille tegevus toimub pronksiajal. Laulude praegune kuju pärineb allikatest, mis on kirja pandud 7.-6. sajandil eKr, tekstide aluseks arvatakse olevat aga palju vanem suuline traditsioon.
Kirjanduse Eksam 2013 1. Homerose eeposed ,,Ilias" ja ,,Odüsseia" . Eepose mõiste. Eepos suur eepiline värssteos, lugulaul, mis kujutab maailma loomist, jumalate ja kangelaste vägitegusid, müütilisi või tegelikke ajaloosündmusi, looduskatastroofe. Vanimaid säilinud eeposi on sumerite "Gilgames", india "Mahbhrata" ning Vana-Kreekast pärit Homerose koostatud "Ilias" ja ,,Odüsseia" . Eesti rahvuseepos on ,,Kalevipoeg" , Lätis ,,Karutapja" , Soomes ,,Kalevala" ."Ilias" on vanakreeka eepos, mille autoriks peetakse traditsiooniliselt pimedat Joonia laulikut Homerost. Ilias on üks väheseid säilinud kirjandusteoseid, mille tegevus toimub pronksiajal. Laulude praegune kuju pärineb allikatest, mis on kirja pandud 7.-6. sajandil eKr, tekstide aluseks arvatakse olevat aga palju vanem suuline traditsioon
annaabi.ee 
