Maavärin on maapinna lühiajaline järsk kõikumine või rappumine, mis on seismilistest lainetest põhjustatud ning vastavalt tugevusele võivad põhjustada tohutuid kahjustusi ja katastroofe. Maavärina võimsuse hindamiseks kasutatakse Richteri skaalat. Maavärinad võivad toimuda ükskõik kus, kuid ei toimu igal pool sama tihedalt, suurim tõenöosus on maavärina tekkeks seal kus on tektoooniliste laamade liitumiskohad Keskmiselt toimub maal väga tugev maavärin iga kahe aasta tagant. Magnituudiga 9.0-9.9 maavärinate toimumissagedus on kord 20 aasta jooksul, magnituudiga 8.0-8.9 kord aastas ning magnituudiga 7.0-7.9 maavärinaid toimub igal aastal keskmiselt 18. Täpselt ei saa ette ennustada, millal maavärin toimub, kuid on võimalik oletada, millistes piirkondades võib varsti ette tulla suuremaid maavärinaid. Kuid mitmete suurte maavärinate eel on märgatud, et nii kodu- kui metsloomad muutuvad väga rahutuks (nt loomaaedades on püüdnud loomad puuridest põgeneda). Alates 1602
Muidugi suur metsade maharaiumine on tekitanud probleeme loomadele eriti pandadele ja tiigritele, kellel ei jätku eluruumi ning kohati on tegu ka üleraidega. Hiina asub Euraasia laama ida ääre osas. Hiinas toimuvad väga tugevad maavärinad. Meie sajandi suurimaks seismiliseks katastroofiks peetakse 28.juulil 1976.a kell 3:42 (kohaliku aja järgi) toimunud maavärinat koldega otse Tangshani linna all, 160 km Pekingist ida suunas, magnituudiga 7,8. Suur tööstuslinn hävis maatasa, surma sai 243 000 inimest. Majanduslikku kahju hinnati $2 000 000 000. Ka ajaloos teada olev suurim looduslik katastroof -- maavärin magnituudiga 8,0 toimus Hiinas, Shenxi provintsis 23.jaanuaril 1556.a, kus sai surma 830 000 inimest. 13. mail raputas Mandri-Hiina edelaprovintsi Sichuani pealinna Chengdud taas maavärin -- kokku nüüdseks hukkunute arv kasvanud 12 000 inimeseni. Hiina Rahvavabariigi
killast ja sõpruseta pole inimestevahelisel suhtlusel mitte mingit mõtet. Elamisväärne elu tuginebki perekonnal ja sõprusel ning seetõttu on mugav ja hea variant jääda Eestisse, kus enamusel on mainitud faktorid olemas. Teiseks, on Eestimaa võrreldes mõne kaugema ja troopilise riigiga väga turvaline ja ohutu koht elamiseks. Meil ei ole sokeerivaid tornaadosid, elusid pea peale keeravaid hiiglaineid, märkimisväärse magnituudiga maavärinaid, surmavate hammustustega madusid ja ämblikuid ning karme vulkaane. Me ei pea jälgima meeleheitlikult ilmateadet, sest teame, et homsel päeval oleks mõne märkimisväärse ja enneolematu ilmaolu ilmnemine, et peaaegu võimatu. Metsas rahulikult jalutades ei pea me kartma, et omal jalal me sealt enam välja ei lähe. Meil on võimalus looduses ringi käia igat sammualust jälgimata. Eesti on igaljuhul hea paik ohutuks laste kasvatamiseks.
Vulkaanilise plahvatuslikkuse indeks Vulkaanilise plahvatuslikkuse indeks ehk VEI on võetud kasutusele, et muuta vulkaanipursete võimsuse hindamine vähemsubjektiivseks. Arvestatakse väljapaisatud tefra kogust, purskepilve kõrgust ning hinnanguid purske võimsusele. Skaalal ei ole ülemist piiri. Magnituud 0 omistatakse mitteplahvatuslikele Hawaii-tüüpi pursetele, mille käigus paisati atmosfääri vähem kui 104 m³ tefrat. Ajaloolise aja võimsamaid purskeid hinnatakse magnituudiga 78 (1001000 km³ tefrat). Magnituudi suurenemine ühe ühiku võrra tähendab plahvatuslikkuse kümnekordset suurenemist. Pursete kestus Vulkaanipursete kestus varieerub suurtes piirides. Stromboli on tegutsenud juba viimased 2500 aastat, mistõttu nimetatakse teda "Vahemere majakaks". Kümneid aastaid on tegutsenud ka mitmed teised vulkaanid. Näiteks Etna (Itaalia), Erta Ale (Etioopia), Yasur (Vanuatu), Sangay (Ecuador), Erebus (Antarktika) jne. Enamik ei ole siiski nii pikaealised
ei näinudki. 4500 aasta jooksul on olnud Saint Helensi vulkaan ettearvamatu oma käitumise ja sagedaste pursetega, mis teeb temast väga ohtliku vulkaani. Enne 1980.a purset oli vulkaan viimati aktiivne 1857.aastal. Enne purset on tavaliselt näha ohumärgid suitsu eraldumine ning maavärinad. 20. märtsil 1980 osutaski 4,2-magnituudine maavärin sellele, et St. Helens on ärganud oma 123 aastat kestnud uinakust. Ajaloolise aja võimsamaid purskeid hinnatakse magnituudiga 78. Magnituudi suurenemine ühe ühiku võrra tähendab plahvatuslikkuse kümnekordset suurenemist. Siiski on raske ette ennustada, millal täpselt purse toimub ja kui võimsaks see kujuneb. Niisiis järgneski sellele maavärinale vulkaani kuulsaim purse, mis toimus 18. mail 1980. aastal kell 8:32, selles hukkus 57 inimest ning lisaks inimohvritele kaotasid oma elu ka paljud metsloomad. Kahjustused tekkisid kümnete kilomeetrite ulatuses. Tuul kandis 520 miljonit tonni
Laboriteadus on üsna tihedalt seotud füüsikaliste või keemiliste nähtustega. a) Loodusteaduse näide: Siia saab tuua sellise näite nagu tibu areng munast. Sellel juhul keskendutakse nähtuse ja protsessi kirjeldamisele. Vaadeldakse kuid tibu areneb munast. b) Laboriteaduse näide: Siia saab tuua näiteks kliima. Kui on tulemas mingit sorti tugevam torm või orkaan või tornaado, siis tänu laboriteadusele me saame aimu, kui suure magnituudiga on torm tulemas. 2. Teaduslikud teooriad on spekulatiivsed, kui neid ei saa otseselt vaadelda. Nende väljapanek see juures on üsna riskantne, sest keegi ei saa kindel olla, et see teooria peab paika. Ehk oli see ,,väljamõeldis". Teaduslikel teooriatel on üldjuhul olemas mingi tõepõhi millele toetuda. Näiteks Newton tõi lagedale gravitatsiooni teooria, mida tõestas õuna langemisega, planeetide liikumisega ja loodete olemasoluga. Ta on
kuhjunud elastsete pingete lahendumise protsessis koos kivimite rabenemisega /murranguga/ Maavärin levib seismiliste lainetena. Maigi Astok Mis on maavärin? · maavärina KOLLE (fookus) on koht maapõues, kust algab kivimite rebestumine maavärina murrang. · maavärina KESE (epitsenter) on vahetult kolde kohal olev koht maapinnal, kus maavärin on kõige tugevam. Maigi Astok Kui võtta arvesse ka nõrgad maavärinad magnituudiga alla 4, siis toimub aasta jooksul kogu maailmas vähemalt 100 000 maavärinat. Jaava Maigi Astok Kolme tüüpi murrangud Sõltuvalt pingete suunast maapõues võivad kivimiplokid piki maavärina murrangut libiseda külgsuunas, üles või alla. murrang ulatus Maigi Astok http://www.iris.edu/gifs/animations/faults
tekkimise ohu miinimumini. Väide: Oleks otstarbekas rajada tuumaelektrijaam Eestisse Tõestus/Näide: Arvestades seda, et Fukushima tuumaelektrijaam suutis purustusteta taluda 8.9 magnituudilist maavärinat, paneb see Eesti oma geoloogilise asukohaga soodsasse asendisse tuumajõujaama rajamisel. Tänu sellele, et Eesti asub Euraasia laama keskosas on maakor siin seismiliselt väheaktiivne. Suurim Eesti alal aset leidnud maavärin oli 1976 aastal ning seda hinnati Richeri skaala järgi 4,6 magnituudiga, mis teeb sellest 10 000 korda vähemvõimsama maavärina. Arvestades Eesti maakoore väikseid värinaid ning muude seismiliste protsessidega kaasnevate loodusnähtude puudumisele nagu tsunamid, oleks Eesti sobiv kandidaat tuumaelektrijaama rajamiseks, kuna ohutegurid oleks miinimumilähedased. Eestlaste rahustamiseks tuleb mainida, et tuumajõujaam on stabiilses olekus üks keskkonnasõralikumaid energijatootmisviise. Ameeriklaste uurimuse kohaselt elades
4 palli aknaklaasid purunevad, praod seintes 5 palli korstnad purunevad 6 palli lõhed maapinnas 7-8 palli tugevad purustused, rööpad väänduvad Skaalal ei ole miinimum- ega maksimumväärtusi. Maavärina tugevust hinnatakse magnituudides kümnendiku ühiku täpsusega. Maavärina tugevus võib olla ka negatiivne. Inimene seda ei tunne, kuid tundlikele seismograafidele on see madalaim registreeritav väärtus. Võimsam registreeritav maavärin on olnud magnituudiga 9,5. Maavärina amplituud kasvab magnituudi suurenemisel ühe ühiku võrra kümmekordselt. 2.3 Mercalli skaala Mercalli skaala ei sobi maavärina tugevuse hindamiseks, sest purustuste hulk sõltub peale maavärina tugevuse veel mitmetest muudest asjaoludest. Näiteks maavärina kolde ehk hüpotsentri sügavusest, epitsentri kaugusest uuritavast kohast, pinnase omadustest, ehitiste kvaliteedist ning maavärina kestusest. Seetõttu kasutatakse tänapäeval maavärina tugevuse
Tektoonilised: maa vahevööd või maakoores esinevate sisepingete lahendus Vulkaanilised: kaasenvad vulkaaniliste protsessidega, eksogeensed Langatusvärinad: suurte koobaste sisevarisemistest Maavärina tekkimise kohta (tsentrit) maapinnas nimetatakse maavärina koldeks (fookuseks) ehk hüpotsentriks. Vahetut maavärin kohta maapinnal, seal kus ta on kõige tugevam nimetatakse maavärina keskmeks. ka ajaloos teada olev suurim looduslik katastroof maavärin magnituudiga 8,0. Metamorfism e moone Moondekivimid tekkivad mineraalise massilisel ümberkristalliseerumisel maakoores kõrgete rõhkude ja temperatuuride abil. Moondele võivad alluda nii tardkivimid, nende moondel tekivad Enamus moondekivimeid tekib 10-30 km sügavusel, kus kõrged rõhud ja temperatuurid. Kontaktmetamorfism .. sarvkivid liivakivid..kvartsiidid, lubjakivid tekivad marmorid. Savidest tekivad savikildad. Eksogeensed protsessid mida pikem transport seda peenem materjal, rohkem
põrkuvad Samas võib maavärinate mõju ulatuda tunduvalt kaugemale laamade äärealadest, kuna vabanenud energia võib kanduda pika maa taha, tekitades suuri purustusi ka maavärina koldest kaugel eemal. Pealegi ei teki maavärinad alati laamade ääreladel, sest väga erineva võimsusega murranguliikumisi ja nendest tingitud pingekoldeid leidub maakoores kõikjal. 20. sajandi ohvriterohkeim maavärin toimus 1976. aastal Hiinas Tangshani linna lähedal (magnituudiga 7,8) Vulkaanid Vulkanism on laamade liikumise, mäestike tekkimise ja maavärinate kõrval veel üks viis Maa siseenergia avaldumiseks maapinnal. Kõik need protsessid saavad energia Maa sisemusest. Vulkaani võib defineerida kui lõõri või pragu maakoores, läbi mille magma, vulkaanilised gaasid ja vulkaaniline tuhk maapinnale jõuavad Vulkaane jaotatakse aktiivseteks, uinunud ning kustunud vulkaanideks. Aktiivne ehk
hõrendatakse vaheldumisi). RISTLAINE - Kehaosade nihe risti laine levikusuunale. Toimub vaid tahkes keskkonnas. PINNALAINE - Eksisteerivad maapinnal ja merepõhjal. Levikukiirus sõltub laine sagedusest. Inimesed tunnevad neid maavärina ajal ning nad on silmaga nähtavad. Aineosakeste liikumine on selle laine puhul suurim, tekib suurim kahju. RICHERI SKAALA magnituudides, seismograafiga. (maavärinate tugevus) Seismoloogid on järeldusel, et üle 8.9 magnituudiga maavärinaid ei saa toimuda, kuna kivimid maakera sees ei pea suurematele pingetele vastu. 8.Toob näiteid maavärinate ja vulkanismiga kaasnevate nähtuste ning nende mõju kohta keskkonnale ja majandustegevusele. MAAVÄRINATEGA: 1) Maakoore lõhed, ülangud, alangud. 2) Varingud, rusuvoolud, maalihked, lumelaviinid. 3) Vulkaanipursked. 4) Tsunaamid. VULKANISMIGA: 1) Laavavoolud 2) Tuha- ja gaasipilved 3) Tulikuum tuhk matab kinni
Lisaks arvestatakse ka seismograafi kaugust maavärina epitsentrist, mis määratakse kindlaks teiste vaatlusjaamadega koostöös.Richter valis 0 magnituudi vääriliseks sellise maavärina, mille amplituudiks seismograafil on üks mikromeeter ja mis asub vaatluskohast 100 kilomeetri kaugusel. Tema ideeks oli vältida negatiivseid väärtusi, kuid siiski on tänapäevased seismograafid võimelised määrama kuni -3.0 magnituudiga maavärinaid. Tugevaim mõõdetud maavärin oli 1960. aasta Valdivia maavärin Tsiilis, mis oli 9.5 magnituudiline. Richteri skaalal pole ülemist ega alumist piiri.Põhimõtteline erinevus Mercalli skaalast on tõsiasi, et kuigi Richteri skaala väljendab maavärina võimsust, ei saa selle põhjal hinnata maavärina tagajärgi, sest need olenevad ka epitsentri kaugusest, pinnavormidest ja muudest geoloogilistest tingimustest.
epitsnetrist, mis määratakse kindlaks teise vaatlusjaamadega koostöös."(http://geograafia10a.pbworks.com/w/page/10691933/Richteri%20ja%20Mercalli %20skaala%20v%C3%B5rdlus%20(m%C3%B5istekaart) C. Richter valis 0 magnituudi vääriliseks sellise maavärina, mille amplituudiks on üks mikromeeter ja mis asub vaatluskohast 100 kilomeetri kaugusel. Ta püüdis vältida negatiivseid väärtusi, aga tänapäeval on seismograafid võimelised määrama ka negatiivseid väärtusi, kuni -3.0 magnituudiga maavärinaid. 2. Teiseks skaalaks on aga intensiivsus skaala annab pallides hinnangu maavärina visuaalsele tagajärjele. Kuulsaim skaala on Mercalli skaala. 1902. aastal Itaalia seismoloogi Giuseppe Mercalli poolt loodud 12-pallinne skaala, aitab hinnata katastroofi visuaalseid kahjustusi. Kuigi samas on raske purustusi hinnata ja võrrelda üksteisega, kuna mõnes mõttes sõltub purustuse suurus ka ehitise kvaliteedis ja tema asukohast maavärina epitsentri suhtes.
75. 4 42.58 42.23 45.14 41.43 43.47 6.93 16.38 25. Haiti on saareriik Põhja-Ameerikas Kariibi meres. Haiti on läänepoolkera vaeseim maa, mille ajalugu on tumestanud poliitiline vägivald ja diktatuurid. Suurem osa maast on väheviljakas. Riik on ülerahvastatud, 10 miljonit inimest elab 27 748 km2-l. 12. jaanuaril 2010 kohaliku aja järgi kell 16.53 toimus Haiti lääneosas maavärin magnituudiga 7, mille kolle asus 13 km sügavusel. Maavärina epitsenter jäi pealinnast Port-au-Prince´ist 25 km kaugusele. Haiti pealinn muutus rusuhunnikuks, hukkus üle 200 000 inimese. (osaülesanne 76) Selgitage, mis on maavärin. Maavärin on maakoore kivimite järsk, lühiajaline/laineline liikumine, mis tekib seoses murrangu ja pingete vabanemisega. (osaülesanne 77) Miks esineb Haitil tugevaid maavärinaid? Selgitage pikemalt. Asub laamade servaalal, kus üks laam nihkub teise suhtes
Maavärina intensiivsuse hindamine 1) Maavärina intensiivsuse astmetena (I - XII) Mercalli skaala. Põhineb maavärinast tingitud purustustel. Suhteliselt ebamäärane, purustused sõltuvad paljudest teguritest 2) Richteri magnituudidena põhineb seismograafi võnke amplituudil. Logaritmiline, st iga järgnev magnituud on 10x suurema maapinna liikumise amplituudiga. Vabanev energiahulk suureneb iga magnituudiga 33x. Seismograafil määratakse S ja P lainete vahelise aja ja lainete amplituudi abil. 9,5 magnituudi Richteri järgi on suurim pinge, mis võib kivimites kuhjuda. (umbes 56 gigatonni TNT 1000x võimsam kui suurim tuumapomm 8mag.) Inimtaju ~3mag. Maateaduste alused I (25.sept) 8,0 mag : 1-2tk aastas (katastroofiline) 8 7,0-7,9mag : 18 (väga suur) 6,0-6,9mag : 120 (hävituslik)
annaabi.ee 
