rahva haridustaseme tõus ja materiaalsete võimaluste avardumine. Kasvas massiteabevahendite osatähtsus kultuurilevitamises. Kuigi need olid allutatud tsensuurile ja levitasid riigivõimu propagandat oli meedia siiski oluliseks silmaringi laiendajaks ning kultuurivahendajaks. Nii saadi ka ühendust läänemaailmaga ja see soodustas lääneliku eluviisi juurdumist eelkõige Tallinnas. Toimus linnastumine , inimesed kolisid maalt linna ja hakkasid ostma raadioid, telereid, ja magnetofone. Hakati käima rohkem kinos , teatrites ja näitustel. Maaelanikkonna linnastumine viis rahvakultuuri ahenemisele ja hääbumisele. Haridussüsteemis tehti samuti meeletult uuendusi , likvideeriti vana ja võeti kasutuseke ühtluskooli süsteem. Vallandati paljud õpetajad ja kõrgkoolide õppejõud ja tembeldati rahvavaenalasteks. Esialgu kehtis Eesti NSV-s 7-klassiline ja hiljem 8-klassiline kooliharidus. 1970. aastatel mindi üle kohustuslikule keskharidusele. See kahandas
juba 1950a muutus hiina majanduses juhtivaks riigi sektor. Mao ideede põhjal tekkis kommunistliku õpetuse hiina suund e mauism. Selle suunaga kaasnesid massilised tapmised, vangistused, sundväljasaatmised, kohustuslik ühsikond ja inimeste täielik allutamine kommunistliku partei diktatuurile. 10.kultuur eestis. 1955a alustas ETV, 1970 värviline televisioon. Suurenes raadio saadete maht. 1960a hakati koos elujärje paranemisega järjest rohkem ostma raadioid, tv, magnetofone. Väikesed maakoolid, klubid, raamatukogud pandi kinni. Eesti NSVs kehtis algul 7klassiline ja alates 1959 8kl kooli haridus. 1970 mindi üle kohustuslikule keskharidusele.
laulukooride traditsiooni. Mida aeg edasi seda rohkem kasvas massiteabevahendite ning ka raamatute osatähtsus. Suurenes Eesti Raadio saatemaht [Vikerraadio, Stereoraadio, Eesti Televisioon]. Ajakirjandusväljaanded jagunesid NSV ajal vabariiklikeks, linna- ja rajoonilehtedeks, ajakirjadeks jne. Kõik massiteabevahendid oli allutatud tsensuurile. MAAKULTUURI HÄÄBUMINE: Kuna paranes elujärg olid inimesed võimelised ostma raadioid, telereid ja magnetofone ning populaarseks muutusid teatrid, kinod, kunstinäitused. See tõttu hakkas maa-asulates juurduma linlik eluviis. Kuna kolhoosikorra põlistumine tõi kaasa väikeste maakoolide , klubide ja raamatukogude sulgemise. Kõik see aitas kaasa rahvakultuuri hääbumisele. KIRIKUKOHT ÜHISKONNAS: Säilis vormiline usuvabadus. Kiriku kasutada olevad hooned riigistati, kogudus pidi päris kõrget üüri selle eest maksma. Kiriku mõju ühiskonnas püüti tasandada ateistliku propagandaga
Lisaks prooviti avalikult hävitada ellnevat kultuuripärandit. Hävitati suur osa iseseisvusaegsest perioodikast ja ilukirjandusest. Alles jäeti vaid üksikud aastakäigud. Tsensuur oli ühiskonnas koguaeg olemas. Selle tagamisel etendasid rolli ka julgeolekuorganid. ETV alustas saateid aastal 1955. 1970 aastatel mindi üle värvitelevisioonile. Suurenes ka Eesti raadiosaadete maht. MAAELU HÄVIMINE 1960 aastatel hakati järjest rohkem raadioid, telereid ja magnetofone otsima. Maarahval lubati käia aina rohkem ja rohkem linnas teatris, kinos ja näitustel. Maadel hakkas samuti juurduma linklik eluviis. Väikesed maakoolid, klubid ja raamatukogud pandi kinni ja pidi hakkama linnas käima koolis. Seega mõtekam oli linna üle kolida ja siis maaelu hakkaski maha surema ja linnas hakkas rohkem rahvast elama. Kuna kõik võimalused olid seal olemas ja tekkis koguaeg ka uusi. HARIDUS NL likvideeris iseseisvusaegse haridussüsteemi. Uue koolikorralduse
Kõik olid allutatud tsensuurile. Massiteave oli peamiseks toeks ideoloogia levitamisel, kuid Eesti Televisioon, Eesti Raadio ja ajakirjandus tegid tänuväärset tööd: tõid koju uudiseid Eestist ja mujalt NSVL-st, laiendasid silmaringi ja olid kultuurivahendajateks. Põhja-Eesti kultuuri hakkas mõjutama Soome TV, eelkõige Tallinnas. Maakultuuri hääbumine 1960. aastatel tõusis ühiskonna haridus- ja elatustase; osteti raadioid, telereid ja magnetofone. Külastati kinosid, teatreid, kunstinäitusi. Maaelanike elujärje paranemine lubas neil rohkem linnas käia. Suurtes maa-asulates hakkas juurduma linlik eluviis. Kolhoosikorra põlistumine aga tõi kaasa väikeste maakoolide, klubide ja raamatukogude sulgemise. Maaelanikkond muutus aina elavamaks: osa siirdus linna, osa otsis paremaid elutingimusi mujal maakohas. Kõik see viis rahvakultuuri hääbumiseni. Isetegevus piirdus oluliselt vaid rahvatantsu ja koorilauluga.
Kõik olid allutatud tsensuurile. Massiteave oli peamiseks toeks ideoloogia levitamisel, kuid Eesti Televisioon, Eesti Raadio ja ajakirjandus tegid tänuväärset tööd: tõid koju uudiseid Eestist ja mujalt NSVL-st, laiendasid silmaringi ja olid kultuurivahendajateks. Põhja- Eesti kultuuri hakkas mõjutama Soome TV, eelkõige Tallinnas. Maakultuuri hääbumine 1960. aastatel tõusis ühiskonna haridus- ja elatustase; osteti raadioid, telereid ja magnetofone. Külastati kinosid, teatreid, kunstinäitusi. Maaelanike elujärje paranemine lubas neil rohkem linnas käia. Suurtes maa-asulates hakkas juurduma linlik eluviis. Kolhoosikorra põlistumine aga tõi kaasa väikeste maakoolide, klubide ja raamatukogude sulgemise. Maaelanikkond muutus aina elavamaks: osa siirdus linna, osa otsis paremaid elutingimusi mujal maakohas. Kõik see viis rahvakultuuri hääbumiseni. Isetegevus piirdus oluliselt vaid rahvatantsu ja koorilauluga.
ellu Club d´Essai, millega hiljem liitusid Pierre Henry, Pierre Boulez, Jean Barraqué, Olivier Messiaen ja 1950. aastate alguses Karlheinz Stockhausen. 5. oktoobril 1948 kõlasid müradele pühendatud Pariisi Raadio raadiokontserdil Viis müraetüüdi, tähistades ühtlasi ka konkreetse muusika mõiste sündi. 18. märtsil 1950 toimus Pariisi muusikakoolis esimene avalik konkreetse muusika kontsert. Kuna „Club d´Essai“ algusaegadel ei olnud Prantsusmaal veel magnetofone, salvestati mürad heliplaatidele ja miksiti seejärel kuni kaheksa heliplaadi heli üheaegselt kokku. Nende igapäevaste helide töötlemisel tekkisid kollaažilaadsed kombinatsioonid. Esteetiliselt kujutab varane konkreetne muusika kuuldemängu ja radiofoonilise(raadio kunst) kollaaži eelkäijat. Termin “konkreetne muusika”, mille Pierre Schaeffer võttis kasutusele 1949. aastal, tähendab eelsalvestatud mürahelide – nii-öelda
1970. aastatel mindi üle värvitelevisioonile. Ajakirjandusväljaanded jagunesid nõukogude ajal vabariiklikeks ning linna- ja rajoonilehtedeks, ajakirjadeks ning mitmesugusteks ametkondlikeks väljaanneteks. Eestlaste traditsiooniliselt suur lugemishuvi ja suhteliselt madalad raamatuhinnad kasvatasid koduraamatukogusid. 1960. aastatest alates iseloomustas ,,kodust" kultuuritarbimist süvenev tehnifitseerimine: osteti üha rohkem raadioid, televiisoreid, magnetofone. Kiiresti kasvasid nendel aastatel teatri-, kino-, muuseumi- ja näitustekülastused. ,,Maal elades massiteabevahendid meieni väga varakult ei jõudnud. Meil käisid mõned ajalehed ning 1952. aastal muretses isa aku ja anoodiga pisikese raadio. Esimese televiisori ostsin 1956. aastal järelmaksuga. Televiisorist tulnud parim saade oli ,,Horoskoop". Meie külas tegutses rahvatantsurühm, kus ma tantsisin ja pisikene teatritrupp, millega sai esitatud nii mõnigi tore komöödia
vabariiklikeks ning linna- ja rajoonileheks. Kõik massiteabevahendid olid allutatud tsensuurile. Ajakirjandus, Eesti Raadio ja Eesti Televisioon tegid ka nendes tingimustes tänuväärset tööd, tuues kätte uudiseid Eestist ja mujalt NSV Liidust. Muidugi laiendasid need inimeste silmaringi ja olid kultuurivahendajateks. Tallinnas hakkas tuntavalt mõjutama Soome TV, soodustades lääneliku eluviisi. 1960. aastatel hakati rohkem ostma raadioid, telereid ja magnetofone. Üha populaarsemaks muutusid teatrid, kinod ja kunstinäitused. Suurtes maa-asulastes hakkas samuti juurduma linlik eluviis. Maaelanikkond muutus sinisest liikuvamaks. Kõik see kokku viis rahvakultuuri hääbumisele. Eesti NSV ajal säilis vormiline usuvabadus, kui vaatamata sellele tehti kogudustele otseseid ja kaudseid takistusi. Kuna Tartu Ülikooli usuteaduskond suleti, viidi usuteadus üle Tallinna Konsistooriumi juures asuvasse Usuteaduste Instituuti.
nimeline preemia, mis on mõeldud noorte andekate EMTA Lavakunstikooli lavaüliõpilaste esiletõstmiseks ja tiivustamiseks - Hakati viljelema dzassi, moodsat kunsti, levis tehnokraatlik mõtteviis - Massiline isetegevusharrastus hakkas taanduma professionaalse kõrgkultuuri ees - Massiteabevahendite osatähtsus kultuuritarbimises kasvas - Kodust kultuuritarbimist iseloomustas tehnifitseerimine: osteti raadioid, telereid, magnetofone - Makulatuuri hääbumine 1970. aastad, 1980. aastate II pool pessimism, süvenev venestamine. Tugevnes kultuurielu administreerimine, kakskeelsuse propaganda ja tsensuur. Taas tõusis päevakorrale ideoloogilise võitluse loosung. Venestuslaine põhjustas valitseva reziimi vastase protesti ,,40 kiri". Iseloomulik oli tulevikuväljavaate puudumine: vaata minevikku, et kaasajas vastu pidada. Kasutatakse ,,ridade vahele kirjutamist". Vastupanu toimus kultuuri kaudu.
Kirjanduselu oli stalinlike repressioonide tõttu tükk aega madalseisus, alles 1960. aastate alguses tuli peale uus põlvkond noori kirjanikke, kes "sula" ajal endale nime tegid. 1970. aastatel sai Eesti olulisimaks kirjanikuk Jaan Kross, kes kirjutas peamiselt ajaloolisi romaane. Algas rahvuskultuuri osaline enesetaastumine. Tollane õhkkond oli märgatavamalt vabam, isikupärasem. Olid uued väärtushinnangud ja ideaalid. 1960. aastatel hakati rohkem ostma raadioid, telereid ja magnetofone. Üha populaarsemaks muutusid teatrid, kinod ja kunstinäitused. Suurtes maa-asulastes hakkas samuti juurduma linlik eluviis. Maaelanikkond muutus sinisest liikuvamaks. Osa maaelanikkonnast siirdus linnadesse, mõned aga teistesse maapiirkondadesse, otsides paremaid töö- ja elutingimusi. Maaelanike elujärje parenemine võimaldas maaasukate senist suuremat osavõttu linnaelust. Kõik see kokku viis rahvakultuuri hääbumisele. 1980. aastal suursündmuseks kujunes Tallinna purjeregatt
*1955 alustas tööd Eesti Televisioon (ETV). 1970 mindi üle värvitelevisioonile. *Ajakirjandusväljaanded jagunesid NSV ajal vabariiklikeks ning linna- ja rajoonilehtedeks, ajakirjadeks jt. Ajakirjandus, ER ja ETV tõid koju kätte uudiseid Eestist ja mujalt, laiendasid silmaringi ja olid kultuurivahendajateks. *Lugemishuvi ja madalad raamatuhinnad kasvatasid koduraamatukogusid. *60ndaid iseloomustas veel tehnifitseerimine: kodudesse osteti raadioid, telereid, magnetofone jm. *Kasvasid teatri-, kino-, muuseumi- ja näitusekülastused. *Kõik see põhjustas maakultuuri hääbumise: maa-asulates juurdus linlik eluviis, suleti maakoole, klubisid ja likvideeriti raamatukogusid. *ENSV ajal säilis usuvabadus, aga usklikele ja kogudustele tehti takistusi: riigistati kiriku valdused ja varad, kõrge üür jm. *Kaotati Tartu Ülikooli usuteaduskond, mispärast kirikuõpetajate väljaõpe koondus Tallinnasse Konsistooriumi juures asuvasse Usuteaduse Instituuti
vormikasutused, uued väärtushinnangud ning ideaalid · Hakati viljelema dzässi, moodsat kunsti, levis tehnokraatlik mõtteviis · Massiline isetegvusharrastus hakkas taanduma professionaalse kõrgkultuuri ees · Järjest kasvas massiteabevahendite osatähtsus kultuuritarbimises · Kodust kultuuritarbimist iseloomustas alates 1960. aastatest süvenev tehnifitseerimine: osteti järjest rohkem raadioid, telereid, magnetofone · Maakultuuri hääbumine 3. Pessimism, süvenev venestamine 1970. aastad ja 1980. aastate I pool · Tugevnes kultuuride administreerimine, kakskeelsuse propaganda ja tsensuur · Taas tõusis päevakorda ideoloogilise võitluse loosung · Venestuslaine põhjustas valitseva reziimi vastase protesti ,,40 kiri" · Iseloomulik oli tulevikuväljavaadete puudumine, see sundis tagasi vaatama minevikku, et vastu pidada kaasajas
annaabi.ee 
