Demagneetimine-ferromagneetiku viimine omamagnetvälja täieliku puudumisse seisundissePüsimahnet-keha, mis omab püsivat stabiilset magnetväljaSpinn-osakeste olemusliku sisemine liikumineMagnetvälja suund-suund, mis näitab orienteerunud magnetnõela põhjapoolust Magnetvälja jõujoon-mõtteline joon, mille igas punktis on B-vektor puutujasuunalineSolenoid-pöörisväli, mis tekib spiraali keritud juhtme ümber alalisvoolu korralDomeen-iseenesliku magneetumise piirkond ferromagneetikusSamasuunaliste voolude korral juhtmed tõmbuvad, erisuunaliste korral tõukuvad.Ampere'i seadus-juhtmele mõjuv jõud sõltub voolutug, juhtme pikk, magvälja tug ja nurgast voolusuuna ning magvälja vahel.F=BILsin a B=maginduktsiooni vektorVasaku käe reegel- kui vasak käsi asetada nii, et väljasirutatud sõrmed näitavad el.voolu suunda, maginduktsiooni vektor B on suunatud peopessa, siis 90C nurga all väljasir pöial näitab juhtmele mõjuva F suunda
Lorenzi jõud: FL=BvqsinL Laengut q omavale ja kiirusega v liikuvale osakesele mõjub magnetväljas induktsiooniga B Lorenzi jõud, kus L on nurk osakese liikumissuuna ja magnetvälja suuna vahel. Aine magnetiline läbitavus näitab, kui mitu korda on magnetjõud aines tugevamad jõududest vaakumis. Diamagneetik nõrgendab ja paramagneetik tugevdab veidi talle mõjuvat magnetvälja. Ferromagneetik on aine, mis tugevdab talle mõjuvat magnetvälja tuhandeid kordi. Iseeneslike magneetumise piirkondi ferromagneetikus nim. domeenideks. Domeeni kuuluvad osakesed võivad oma magnetvälja suunda muuta vaid üheskoos.
Füüsika KT Püsimagnet- Keha, mis omab iseseisvat magnetvälja, ka elektrivoolu puudumisel Magnetväli-Liikuvate laetud kehade vahel mõjuvat jõuvälja Magnetvälja suund- Kui parema keerlemiskruvi kulgemisel suund ühtib el. Voolu suunaga Magneetumine- Mingi aine muutumine püsimagnetiks Domeen-Iseenesliku magneetumise piirkond Demagneetumine-Mingi aine magnetvälja kadumine Magnetvälja jõujoon- Mõtteline joon, mille igas punktis on B-vektor puutuja suunaline Solenoid- Rõngasse keritud juhe, mis tekitab pöörismagnetvälja Ampere'i seadus- kui kahe lõpmata pika ja lõpmata peenikese traadi vahel vaakumis kehtib jõud 2x1027 N iga meetri kohta, siis on voolutugevus juhtides 1 A Lorentzi jõud- kui vasak käsi asetada nii, et välja sirutatud sõrmed näitavad positiivselt
1) Diamagneetikud - ained, milles magnetväli nõrgeneb veidi (kuld, hõbe) 2) Paramagneetikud - ained, milles magnetväli tugevneb veidi (alumiinium, õhk) 3) Ferromagneetikud - ained, milles magnetväli tugevneb tuhandeid kordi(raud, nikkel) Magnetiline läbitavus näitab mitu korda on suurem magnetinduktsioon võrreldes induktsiooniga vaakumis. müü= B / Bo 14.Ferromagneetikud, nende omadused ja kasutamine. Kahte liiki: 1) Kalgid, ehk magnetiliselt kõvad - säilitavad hästi oma magneetumise ja neid on raske ümbes magneetida. Kasutatakse magneetiliseks infosalvestamiseks. 2) Pehmed - Jääkmagneetumus on väike ja neid on kerge ümber magneetida. Kasutatakse elektromagnetites, transformaatorites.
vaakumis. Ained jagunevad: dimagneetikuteks (läbitavus väiksem ühest), paramagneetikuteks (läbitavus suurem ühest) ja ferromagneetikuteks. Ferromagneetik erineb paramagneetikutest eelkõige selle poolest, et tema ühe osakese (aatomi või iooni) magnetväli on väga tugev. Seetõttu suudavad ferromagneetiku osakesed vastastikku üksteise magnetvälju tugevdada. Selle tagajärjel tekivad ferromagneetikus iseenesliku magneetumise piirkonnad, mida nimetatakse domeenideks. Domeeni kuuluvad osakesed võivad oma magnetvälja suunda muuta vaid üheskoos.
MIS ON PÜSIMAGNET? Püsimagnetid on magnetid, mis säilitavad oma omadusi pikaajaliselt. Püsimagneti ümber esineb magnetväli ning magnetjõud e. Tõmbe- ja tõukejõud. PÜSIMAGNETITE OMADUSED: Poolused (põhja ja lõuna), kus samasugused poolused tõukuvad ja erinvad tõmbuvad = tõuke- ja tõmbejõud). Magnetväli, mis on igal elektronil oma, kuid mis ühtib ülejäänud elektronväljaga. Magneti purustamisel poolused jagunevad magneti tükkides uuesti põhja- ja lõunapooluseks ning tekib uus püsimagnet. MIS ON MAGNETVÄLI? Magnetväljaks nimetatakse liikuvate laetud kehade vahel mõjuva jõu välja. Magnetväljas mõjuvad nii tõmbe- kui ka tõukejõud. Magnetväli esineb nii püsimagnetitel kui ka elektromagnetitel. MAGNETVÄLJAJÕUJOONED Magnetvälja jõujoon on mõtteline joon,milles igas punktis on B-vektor suunatud piki selle joone puutujat. Jõujoonel on ka suund, mis ühtib B-vektori suunaga antud punktis. jõujoon näitab magnetvälja suunda ning tugevust. ----KUIDAS S...
läbitavus on 1- st veidi suurem) ained, mis veidi tugevdavad talle mõjuvat magnetvälja.N:alumiinium,volfram,mangaan,kaalium,naatrium. 3)ferromagneetikud - (magn. läbitavus on 1- st palju palju suurem) ained, mis tugevdavad talle mõjuvat magnetvälja tuhandeid kordi.N:raud,nikkel,koobalt. Ferromagneetiku ühe osakese magnetväli on väga tugev, seetõttu suudavad ferromagneetiku osakesed vastastikku üksteise magnetvälja tugevdada, mille tulemusel tekivad iseeneseliku magneetumise piirkonnad, mida nim.domeenideks. 8. Tunnis lahendatud ülesanded. Seda vaadake vih.
magnetvälja jõujooned tulevad peopessa, siis väljasirutatud pöial näitab osakesele mõjuva Lorentzi jõu suunda. Aine mgnetiline läbitavus näitab, kui mitu korda on Magnetjõud aines tugevamad jõududest vaakumis. Diamagneetik nõrgendab ja paramagneetik tugevdab veidi talle mõjuvat magnetvälja. Ferromagneetik on aine, mis tugevdab talle mòjuvat magnetvälja tuhandeid kordi. Iseenesliku magneetumise piirkondi ferromagneetikus nimetatakse domeenideks. Domeeni kuuluvad osakesed võivad oma magnetvälja suunda muuta vaid üheskoos. 2. Maa magneetiline lõunapoolus asetseb geograafilise põhjapooluse läheduses. Seetõttu on Maa magnetväli suunatud geograafilises mõttes lõunast põhja. PõhjaKanada arktilises saarestikus, Austraaliast lõunas. 3
jõujooned tulevad peopessa, näitab pöial osakesele mõjuva Lorentzi jõu suunda.
Magnetiline läbitavus näitab mitu korda on
magnetinduktsioon aines suurem vaakumist.
Diamagneetik on aine, mis veidi nõrgendab talle mõjuvat magnetvälja B
kalduvus eelistada neile mõjuva magnetvälja suunda ning tekitada samasuunaline lisaväli. Sellepärast magnetväli paramagneetikus tugevnebki. 3) Ferromagneetikud- ained, mis tugevdavad talle mõjuvat magnetvälja tuhandeid kordi. Näiteks :raud,nikkel,koobalt. Ferromagneetiku ühe osakese magnetväli on väga tugev, seetõttu suudavad ferromagneetiku osakesed vastastikku üksteise magnetvälja tugevdada, mille tulemusel tekivad iseeneseliku magneetumise piirkonnad, mida nimetatakse domeenideks. Doomen ongi saanud oma nime selle järgi, et temas domineerib üks kindel aineosakeste magnetvälja suund. Doomenide kõige olulisem omadus on säilitada vähemalt osaliselt oma magnetvälja kord juba omandatud suunda ka välise magnetvälja mõjuta. See omadus võib avalduda eri ainetes erineval määral. 3. Ferromagneetikud jagatakse : 1) magnetiliselt kõvad- kord magneetunud kõva ferromagneetik suudab tekitada
Vasak käsi asetatakse magnetvälja nii, et peopesa oleks põhjapooluse poole (jõujooned tulevad põhjapooluselt lõunapoolusele). Välja sirutatud sõrmed näitavad voolu suunda ja sõrmedega risti asetsev pöial näitab juhtmele mõjuva jõu suunda. Voolu suund on plussilt miinusele. Ferromagneetik (raud, koobalt, nikkel) tugevdab talle mõjuvat magnetvälja tuhandeid kordi (ühe osakese magnetväli on väga tugev), mille tagajärjel tekivad iseenesliku magneetumise piirkonnad, mida nimetatakse domeenideks. Selle piires on kõigi aineosakeste magnetväljad sama suunaga ning nad suudavad seda vähemalt osaliselt säilitada ka välise magnetvälja mõjuta. Kõva ferromagneetik säilitab endas info talle kunagi mõjunud magnetvälja kohta. Kergesti ümbermagneetuvat ferromagneetikut nimetatakse magnetiliselt pehmeks. Demagneeditud olekus moodustuvad domeenide magnetväljad ferromagneetiku tüki piires suletud ringe
samasuunaliste aineosakeste magnetväljade summast. Paramagneetikust keha omab sellist magnetvälja, millel on omadus välist magnetvälja vähesel määral tugevdada. c) ferromagneetikute puhul Ferromangeetikute puhul kujuneb kehas tugev magnetväli, mis on põhjustatud välise välja suhtes samasuunaliste aineosakeste magnetväljade summast. Aineosakesed moodustavad ferromagneetikutes domeene, mis on iseenesliku magneetumise piirkonnad. Ferromagneetikute domeenid on valdavalt kõik suunatud välise välja suhtes samasuunaliselt. Ferromagneetikust keha omab sellist magnetvälja, millel on omadus välis magnetvälja suurel määral tugevdada. 5. Miks kõik dia- ja paramagneetikutest ning osa ferromagneetikutest kehad ei ole magnetvälja tekitajateks (neid ei ümbritse magnetväli) peale välise magnetvälja mõju lakkamist?
Nt kuld, hõbe, vask, tsink. Paramagneetik - >1, tugevab veidi magnetvälja, aatomite summaarne magnetväli ei ole 0, välise magnetvälja mõjul üritavad osakesed võtta magnetvälja suunda. Nt alumiinium, volfram, õhk. Ferromagneetik = 103 kuni 104, tugevdab magnetvälja tuhandeid kordi, ühe osakese magnetväli on väga tugev nad mõjutavad üksteist, tekivad iseenesliku magneetumise piirkonnad ehk domeenid, domeeni piires domineerib üks magnetvälja suund, välise magnetvälja mõjul domeenid orienteeruvad ja magneväli tugevneb, ferromagneetikutel on omadus säilitada oma magnetvälja kord ka ilma välise magnetvälja mõjuta. Nt raud, koobal, nikkel ja nende sulamid. Magneetiliselt kõvad ehk kalgid ferromagneetikud säilitavad magneetumisel seisundi ja muuta saab piisavalt tugeva magnetväljaga. Nt püsimagnetid, kõvaketas, püsimäli.
Välises magnetväljas üritab paramagneetiku osake pöörata end nii, et osakese magnetväli oleks välise väljaga samasuunaline. Seetõttu magnetväli paramagneetikus veidi tugevneb. Paramagneetikute erineb väga vähe ühest, näiteks: Plaatina = 1,000250 Volfram = 1,000176 Hapnik = 1,0000019 Ferromagneetikud Ferromagneetik erineb paramagneetikust selle poolest, et tema ühe osakese (aatomi) magnetväli on väga tugev. Ferromagneetikus tekivad iseenesliku magneetumise piirkonnad, mida nimetatakse domeenideks (domain). Domeeni mõõtmed on 0,1 - 10 m. Domeeni piires on kõigi osakeste magnetväljad ühesuguse suunaga. • http://video.delfi.ee/video/CNcrUuW3/ Magnetlindid Magnetlindi põhimiku materjalina kasutatakse tänapäeval eelkõige polüetüleentereftalaati (lavsaani). Magnetkiht koosneb nõelja või kuubilise struktuuriga raud(III)oksiidi Fe2O3, kroom(IV)oksiidi CrO2 või ülipeene nõelja struktuuriga rauaosakeste Fe pulbrist
läbitavus on 1- st veidi suurem) ained, mis veidi tugevdavad talle mõjuvat magnetvälja.N:alumiinium,volfram,mangaan,kaalium,naatrium. 3)ferromagneetikud - (magn. läbitavus on 1- st palju palju suurem) ained, mis tugevdavad talle mõjuvat magnetvälja tuhandeid kordi.N:raud,nikkel,koobalt. Ferromagneetiku ühe osakese magnetväli on väga tugev, seetõttu suudavad ferromagneetiku osakesed vastastikku üksteise magnetvälja tugevdada, mille tulemusel tekivad iseeneseliku magneetumise piirkonnad, mida nim.domeenideks. Ferromagneetikud jagatakse 1)magnetiliselt kõvad - nende domeenid säilitavad kindlalt magneetumisel omandatud seisundi.2)magnetiliselt pehmed - neid kasutatakse magnetvälja tugevdamisel. Osakestele mõjuv jõud homog. Magnetväljas: homog.magnetväli, mille mag.inguktsiooni vektor igas selle välja punktis ühesugune, väljas liigub laetud oskake q0 massiga m. Fl sõltub B-st ja v-st, mõlemad püsisuurused
läbitavus on 1- st veidi suurem) ained, mis veidi tugevdavad talle mõjuvat magnetvälja.N:alumiinium,volfram,mangaan,kaalium,naatrium. 3)ferromagneetikud - (magn. läbitavus on 1- st palju palju suurem) ained, mis tugevdavad talle mõjuvat magnetvälja tuhandeid kordi.N:raud,nikkel,koobalt. Ferromagneetiku ühe osakese magnetväli on väga tugev, seetõttu suudavad ferromagneetiku osakesed vastastikku üksteise magnetvälja tugevdada, mille tulemusel tekivad iseeneseliku magneetumise piirkonnad, mida nim.domeenideks. Ferromagneetikud jagatakse: 1) magnetiliselt kõvad - nende domeenid säilitavad kindlalt magneetumisel omandatud seisundi. 2) magnetiliselt pehmed - neid kasutatakse magnetvälja tugevdamisel.
läbitavus on 1- st veidi suurem) ained, mis veidi tugevdavad talle mõjuvat magnetvälja.N:alumiinium,volfram,mangaan,kaalium,naatrium. 3)ferromagneetikud - (magn. läbitavus on 1- st palju palju suurem) ained, mis tugevdavad talle mõjuvat magnetvälja tuhandeid kordi.N:raud,nikkel,koobalt. Ferromagneetiku ühe osakese magnetväli on väga tugev, seetõttu suudavad ferromagneetiku osakesed vastastikku üksteise magnetvälja tugevdada, mille tulemusel tekivad iseeneseliku magneetumise piirkonnad, mida nim.domeenideks. Ferromagneetikud jagatakse: 1) magnetiliselt kõvad - nende domeenid säilitavad kindlalt magneetumisel omandatud seisundi. 2) magnetiliselt pehmed - neid kasutatakse magnetvälja tugevdamisel.
Väljast poolt mõjuv magnetv. paneb e aatomiks liikuma nii et tkib nõrk vastupidise suunaga väli. Magnetv. Nõrgeneb diamagneetikus veidi. µ=B/B 0 <1. (joonis6)2) paramagneetikud. Aine aatomis ei ole e summarne magnetv null. Aatomid pöörduvad eelistatult asendisse, kus nende magnetv oli välis magnetv suunaline. Magnetväli paramagneetikus tugevneb veidi. µ=B/B0 >1 (joonis7) 3) ferromagneetikud. Aine iga aatomi magnetv on väga tugev esinevad aine iseeneslike magneetumise piirkonnad domeenid. Magnetv ferromagneetikus tugevneb 1000 kordi µ=B/B0 >>1<104 (joonis8) Ohmi seadus vooluringi osa kohta.takistusEriliiki juhtidel sõltub voolutugevus pingest erinevalt. Pinge voolutunnus saamiseks tuleb mõõta erinevatele pinge väärtustele vastavad.Ohm uuris katseliselt I ja U vahelist seost metall juhtide korral ja tegi selgeks seaduspärasuse. (joon9) Voolutugevus vooluringi osas on võrdeline U juhi otstel ja pöördvõrdeline juhi taksitusega
Väljast poolt mõjuv magnetv. paneb e aatomiks liikuma nii et tkib nõrk vastupidise suunaga väli. Magnetv. Nõrgeneb diamagneetikus veidi. µ=B/B 0 <1. (joonis6)2) paramagneetikud. Aine aatomis ei ole e summarne magnetv null. Aatomid pöörduvad eelistatult asendisse, kus nende magnetv oli välis magnetv suunaline. Magnetväli paramagneetikus tugevneb veidi. µ=B/B0 >1 (joonis7) 3) ferromagneetikud. Aine iga aatomi magnetv on väga tugev esinevad aine iseeneslike magneetumise piirkonnad domeenid. Magnetv ferromagneetikus tugevneb 1000 kordi µ=B/B0 >>1<104 (joonis8) Ohmi seadus vooluringi osa kohta.takistusEriliiki juhtidel sõltub voolutugevus pingest erinevalt. Pinge voolutunnus saamiseks tuleb mõõta erinevatele pinge väärtustele vastavad.Ohm uuris katseliselt I ja U vahelist seost metall juhtide korral ja tegi selgeks seaduspärasuse. (joon9) Voolutugevus vooluringi osas on võrdeline U juhi otstel ja pöördvõrdeline juhi taksitusega
magnetvälja.N: kuld,hõbe,vask 2)paramagneetikud ained, mis veidi tugevdavad talle mõjuvat magnetvälja.N:alumiinium,volfram,mangaan,kaalium,naatriu m 3)ferromagneetikud ained, mis tugevdavad talle mõjuvat magnetvälja tuhandeid kordi.N:raud,nikkel,koobalt Ferromagneetiku ühe osakese magnetväli on väga tugev, seetõttu suudavad ferromagneetiku osakesed vastastikku üksteise magnetvälja tugevdada, mille tulemusel tekivad iseeneseliku magneetumise piirkonnad, mida nim.domeenideks Ferromagneetikud jagatakse: magnetiliselt kõvad nende domeenid säilitavad kindlalt magneetumisel omandatud seisundi magnetiliselt pehmed neid kasutatakse magnetvälja tugevdamisel
8. joonista rööpühenduse elektriskeem 9. sõnasta ohmi seadus voolutugevus juhis on võrdeline pingega juhi otstel ja pöördvõrdeline takistusega 10. millest sõltub juhi takistus juhi ainest, juhi pikkusest juhi läbimõõdust, temperatuurist 11. leia voooluahela kogutakistus 3+8+2=13 Magnetväli magnetid on ferromagneetilised kehad ja ka mõned taevakehad(maa,päike) magnet tõmbab külge teisi ferromagneetilisi kehi need on kehad millel on magneetumise võime Universum valgusaasta =9 460 500 000 000 km = 0,307 parsekit = 632400 astronoomilist ühikut astronoomiline ühik tähis aü on maa keskmine kaugus päikesest 150 000 000 km parsek 3,26 valgusaastat . pikkusühik: kaugus kust vaadates 1 astronoomiline ühik katab 1 nurgasekundi tähis pc
Magnetväli diamagneetikus nõrgeneb veidi =B/Bo<1 (B
(mikroskoopilisi vooluga kontuure), mis omavad magnetmomente ja tekitavad mikroskoopilisi magnetvälju. Molekulide kaootilise soojusliikumise tõttu on need väljad suunatud korrapäratult ja kõikide molekulide summaarne magnetväli on null (aine ei ole magnetvälja tekitajaks). Keha asetamisel välisesse magnetvälja püüab see väli orienteerida molekulide mikroskoopilisi välju. Sellisele välise välja mõjule alluvuse (magneetumise) seisukohalt on kõik ained liigitatavad kolme rühma: Heiti Aarna 2008 Magnetism 7 1. Paramagneetikud ained, mille molekulide magnetväljad orienteeruvad välise välja suunas, kuid orienteeritud molekulide osa molekulide koguarvust on väike. Nüüd tekitab keha nõrga
mõjuvat magnetvälja.N:alumiinium,volfram,mangaan,kaalium,naatrium. 3)ferromagneetikud - (magn. läbitavus on 1- st palju palju suurem) ained, mis tugevdavad talle mõjuvat magnetvälja tuhandeid kordi.N:raud,nikkel,koobalt. Ferromagneetiku ühe osakese magnetväli on väga tugev, seetõttu suudavad ferromagneetiku osakesed vastastikku üksteise magnetvälja tugevdada, mille tulemusel tekivad iseeneseliku magneetumise piirkonnad, mida nim.domeenideks. Ferromagneetikud jagatakse: 1) magnetiliselt kõvad - nende domeenid säilitavad kindlalt magneetumisel omandatud seisundi. 2)magnetiliselt pehmed - neid kasutatakse magnetvälja tugevdamisel. Elektromagnetväli Elektromagnetväli on elektromagnetilist vastastikmõju vahendav ühtne väli, mille piirjuhtudeks on elektriväli ja magnetväli
materjali põhiomaduste eritakistuse, dielektrilise läbitavuse, elektrimotoorse jõu muutumisest sõltuvalt töötingimustest nagu temperatuur, elektrivälja tugevus ning valguse ja kiirituse intensiivsus. Magnetmaterjale kasutatakse side-, raadiotehnilistes arvutustehnika seadmetes, elektrimootorites, trafode ja releede südamikes olenevalt neid iseloomustavatest magnetilistest omadustest. Olenevalt magneetumise intensiivsusest, mida iseloomustab nende magnetiline läbitavus , võime jagadamaterjalid (ained) ferro- ja ferrimagneetikuteks ning antiferromagneetikuteks. Ferro- ja ferrimagneetikutel on omadus magnetväljas magneetuda ja säilitada indutseeritud magnetväli püsivana sõltuvalt sulami koostisest ja aine siseehitusest. Antiferromagneetikutel magneetuvus on nõrk ja vähepüsiv. Kui indutseerimisel tekib vastupidise magneetumuse suunaga magnetväli nimetatakse materjali diamagneetikuks
läbitavus on 1- st veidi suurem) ained, mis veidi tugevdavad talle mõjuvat magnetvälja.N:alumiinium,volfram,mangaan,kaalium,naatrium. 3)ferromagneetikud - (magn. läbitavus on 1- st palju palju suurem) ained, mis tugevdavad talle mõjuvat magnetvälja tuhandeid kordi.N:raud,nikkel,koobalt. Ferromagneetiku ühe osakese magnetväli on väga tugev, seetõttu suudavad ferromagneetiku osakesed vastastikku üksteise magnetvälja tugevdada, mille tulemusel tekivad iseeneseliku magneetumise piirkonnad, mida nim.domeenideks. Ferromagneetikud jagatakse: 1) magnetiliselt kõvad - nende domeenid säilitavad kindlalt magneetumisel omandatud seisundi. 2) magnetiliselt pehmed - neid kasutatakse magnetvälja tugevdamisel. Elektromagnetiline pomm Tegu pole tavalises mõttes pommiga, sest suurt pauku ei kosta ja plahvatust pole ka näha. Elektromagnetiline pomm tekitab lühiajalise ja väga tugeva magnetvälja.
salvestada elektrilaengut. Mahtuvust mõõdetakse elektrilaenguna, mis tõstab keha potentsiaali või kondensaatori elektroodide potentsiaalide vahet (pinget) ühiku võrra: C = q/U.(C on mahtuvus, q on elektrilaeng ja U on pinge). Kondensaatori mahtuvus oleneb kondensaatori plaatide pindalast ja plaatide vahelisest kaugusest, samuti ka dielektrikust, mis asetseb kahe plaadi vahel. 7. Magnetväli on pöörisväli, st tema jõujooned on kinnised, ilma alguse ja lõputa. Magneetumise vektorväli M näitab kui tugevalt piirkonna materjal on magnetiseeritud. Seda määratletakse kui kogu magnetdipoolmomenti ühikulise ruumala kohta uuritavas piirkonnas. Magnetiline induktsioon on füüsikaline suurus, mis iseloomustab magnetvälja vastavas ruumipunktis: magnetiline induktsioon on magnetvälja magnetvoo tihedus. 8. Kiirus on maksimaalne, kui võnkuv pendel läbib tasakaaluasendit (kiirendus on siis 0) ja kiirendus amplituudi kaugusel tasakaaluasendist (kiirus on siis 0). 9
pooli. 8. Elektromagneetiline relee on seade, mille abil saab nõrga vooluga sisse ja välja lülitada tugeva vooluga vooluringe. · Pooli sisse asetatud raudsüdamik tugevdab tunduvalt vooluga pooli magnetvälja. Kui vooluring katkestada, kaob magnetväli poolis ja südamikus. · Elektromagneti magnetväli tugenevneb voolutugevuse suurendamisel ja oleneb raudsüdamiku materjalist ja kujust. · Raua ja terase magneetumise põhjustab elektronide korrapärastatud liikumine aatomites, mis tekib tugeva magnetvälja. 2. Magnetiline induktsioon Magnetiline induktsioon ehk magnetinduktsioon on füüsikaline suurus, mis iseloomustab magnetvälja vastavas ruumipunktis: magnetiline induktsioon on magnetvälja magnetvoo tihedus. Tähiseks on B ja SI- süsteemi ühikuks tesla (T). Magnetvälja põhjustatav jõud Magnetväljas liikuvale laetud osakesele mõjuv jõud kus F on jõud (njuutonites)
puudub. Kui aga tekitada magnetväli vooluga juhtmega, siis magnetmaterjali sees orienteeruvad magnetdoomenid ühes kindlas suunas. Kui väline magnetväli kaob säilitab osa doomeneid oma oriantatsiooni. Nende hulk oleneb konkreetse magnetmaterjali omadustest. Kui muuta voolu suund juhis vastupidiseks, orienteeruvad ka doomenid vastupidises suunas ja voolu katkestamisel säilitavad osaliselt oma orienteerituse. Joonis 4 Magneetumise protsessi näitab (Joonis 4) hüstereesisilmus, kus horisontaalteljel on väline magnetväli ja vertikaalteljel sisemine magnetväli. 19 Kirjutamiseks kasutatakse lugemis/kirjutamispead, mis on magnetmaterjalist ja mille peal on mähis (joonis 4.21). Magnetmaterjaliga kaetud alus (ketas või lint) liigub lugemis/kirjutamispea lähedal. Juhtides
21 J(vekt)=k H(vekt) Paramagneetiku korral magneetiline vastuvõtlikus k on samuti antud ainet iseloomustav konstantne suurus, mis ei sõltu välisest väljast ega magneetumusest /k/=J/H. Magneetumus ja välise välja tugevus on võrdelised. Paramagneetiku magnetiline läbitavus μ › 1. Paramagneetik on näiteks A1, k=2,3*10 astm -5, hapnik O2, k=0,19*10 astm -5. Paramagneetilise materjali magneetumise tõttu tekib täiendav välise väljaga samasuunaline nõrk magnetväli μ 0 J ( vekt) . Paramagneetiku aatomid omavad püsivalt magnetmomenti, mis magnetväljas orienteeruvad välja suunas (selliselt on nende potensiaalne energia minimaalne) , kuid aatomite soojusliikumine takistab seda protsessi. Sellisel põhjusel paramagneetiku magnetiline läbitavus väheneb temperatuuri tõustes. Seetõttu paljude materjalide magnetiline vastuvõtlikkus on
ruudu, juhi takistuse R ( ) ja ajavahemiku t ( s ) korrutisega Q=I2Rt 3.3. Magnetväli. 3.3.1. Püsimagneti ja vooluga juhtme magnetväli. Ampere'i seadus. Magnet (ka püsimagnet) on keha, mida alati ümbritseb magnetväli. Magnetid on ferromagnetilised kehad ja mõned taevakehad (Maa, Päike). Magnet tõmbab külge teisi ferromagnetilisi kehi. Ferromagnetism on magnetism, mida iseloomustab aine suur magneetumise võime. Siia kuuluvad eelkõïge raud, nikkel ja koobalt. Vabalt rippuv magnet asetub nii, et üks tema ots on Maa magnetilise põhjapooluse suunas ja teine Maa magnetilise lõunapooluse suunas. Põhjapoolusele näitavat otsa nimetatakse magneti põhjapooluseks - tähis - N ning värvitakse siniseks (north - inglise keeles ; Norden - saksa keeles) ja lõunapoolust osutavat otsa magneti lõunapooluseks - tähis S ja värvitakse punaseks (south - inglise keeles).
3 vaakumi B=f(H) , 4 magnetilise läbitavuse kõver, 5 magneetimiskõvera maksimaalse tõusu (materjali maksimaalse magnetilise läbitavuse ) punkt. - 85 - Magneetumise intensiivsust sõltuvalt raken- pöörisvoolukadusid. Seetõttu vahelduvvoolusüda- datud magnetvälja tugevusest iseloomustab abso- mikud (elektrimasinad, trafod, kontaktorid jne.) luutse magnetilise läbitavuse µa kõver (sele 3X, valmistatakse pöörisvoolukadude vähendamiseks kõver 4), mis näitab, kui suuri magnetilise indukt- elektrotehnilisest lehtterasest (trafoplekist). Materjali
kontaktid ja kogu protsess kordub sagedusega 50 . . . 60 Hz. keerud on valitud nii, et südamiku magnetvoog jääb gene- See on I reguleerimisaste. raatori kõigil tööreziimidel püsivaks. Generaatori pöörete edasisel suurenemisel ei vähenda Generaatorit kaitseb ülekoormuse (liiga tugeva voolu) lisatakisüte lülitamine ergutusahelasse pinget küllaldaselt; eest regulaatori elektromagneti voolumähis. See on südamiku tugevama magneetumise tõttu hakkab ankur ja generaatori välisahelasse lülitatud jadämisi ja koosneb 2,5 tema kontakt vibreerima keskseisu ja kontakti 3 vahel. keerust traadist 0 1,8 mm. Voolu kasvamisel üle lubatud Sellega hakatakse ergutusahelat perioodiliselt lühistama, piiri (ca 7 . . . 8 A) lahutatakse kontaktid ja lisatakistite mistõttu pinge ei tõuse ka suurtel pööretel üle 7,6 V (II lülitamisega ergutusvooluahelasse vähendatakse generaa- reguleerimisaste)
annaabi.ee 
