internationalen Juniorentitel gewinnen. Gleichzeitig fiel auch die Entscheidung, die Schule im Alter von 16 Jahren zu verlassen und sich nur noch auf die Tenniskarriere zu konzentrieren. Dies war zu diesem Zeitpunkt durchaus ein Risiko, da sich Federer zwar bereits einen Namen auf der Juniorentour gemacht hatte, aber vom Sport alleine noch nicht leben konnte. [29] Doch 1998 folgte der Durchbruch auf der Juniorentour: Im Januar erreichte er das Halbfinale der Junioren- Australian-Open, in Wimbledon folgten der Sieg im Einzel und im Doppel. Diese Erfolge ermöglichten Federer auch erste Turnierteilnahmen auf der Profitour.[30] Sein Debüt auf der ATP Tour gab er im Juli 1998 in Gstaad; im September konnte er in Toulouse bereits sein erstes Viertelfinale bei den Profis erreichen. Mit dem Gewinn des Orange Bowl im Dezember, der zugleich sein letztes Juniorenturnier darstellte, sicherte sich Federer zum
Koht Sportane Riik Ala Kokku 1. Marit Bjørgen Norra Murdmaasuusatamine 3 1 1 5 2. Wang Meng Hiina Lühirajauisutamine 3 0 0 3 3. Petter Northug Norra Murdmaasuusatamine 2 1 1 4 Lee Jung-su Lõuna-Korea Lühirajauisutamine 2 1 0 3 4. Magdalena Neuner Saksamaa Laskesuusatamine 2 1 0 3 Emil Hegle Svendsen Norra Laskesuusatamine 2 1 0 3 7. Martina Sáblíková Tsehhi Kiiruisutamine 2 0 1 3 8. Simon Ammann Sveits Suusahüpped 2 0 0 2 3 Charles Hamelin Kanada Lühirajauisutamine 2 0 0 2
kirjeldan ühte neist teile lähemalt. Laskesuusatamine ja distantsid Laskesuusatamine (ehk biatlon) on välja kasvanud sõjaväelisest patrullsuusatamisest. Laskesuusatamine on üks raskemaid kombineeritud spordialasid. Sportlased võistlevad-suusatavad ettevalmistatud rajal, kaasas väikesekaliibriline vintpüss, ning peatuvad kaheks või neljaks laskmisseeriaks, püsti ja lamades. Meeste distantsid on 10 km sprint, 12,5 km jälitussõit, 20 km ja 15 km ühisstart. Naistel on kavas 7,5 km sprint, 10 km jälitussõit, 15 km ja 12,5 km ühisstart. Võisteldakse ka teatevõistluses, mille pikkus on 4x7,5 km ning iga võistleja laseb ühe seeria. Alates 2005. aastas on uudse alana kasuatusel ka segateatesõit, kus osaleb kaks naist ja kaks meest. Laskesuusatamine kuulus algselt 1958.aastast Rahvusvahelise Moodsa Viievõistluse Liitu (Union Internationale de Pentathlon Moderne UIPM). 1994
Levandi, Peter Heli (10.), 3 × 10 km 1:23.20,9 Kelgutamine Koht Nimi Riik Võistlusala Tulemus 6. Hans Kohala Rootsi kahekelk 1.33,134 Laskesuusatamine Koht Nimi Riik Võistlusala Tulemus 27. Hillar Zahkna Eesti 10 km sprint 27.46,5 (2) 34. Hillar Zahkna Eesti 20 km 1:01.57,4 (4) 31. Urmas Kaldvee Eesti 10 km sprint 27.52,9 (1) 48. Urmas Kaldvee Eesti 20 km 1:03.15,1 (4) 59. Kalju Ojaste Eesti 10 km sprint 29.13,2 (1) 37
16,8) M 50 km ühisstart klassikas 24.02.2018 (kokku osalejaid: 71) 17.koht, aeg: 2:13.45,7 (kaotus võitjale: 5.23,6) Anette Veerpalu Sünniaeg: 24.07.1996 Treener: Andrus Veerpalu Klubi: Sparta Spordiklubi Ei startinud haigestumise tõttu Anette Veerpalu Foto: Aldo Luud Laskesuusatamin e Kalev Ermits Sünniaeg: 19.09.1992 Treener: Ilkka Luttunen Klubi: Elva Suusaklubi M 10 km sprint 11.02.2018 (osavõtjaid: 87) 36.koht, aeg: 25:07.2 (kaotus võitjale: 1.28,4) laskmine: 2+0 M 12,5 km jälitussõit 12.02.2018 (osavõtjaid: 60) 41.koht, aeg: 37:43.0 (kaotus võitjale: 4.51,3) laskmine: 1+3+0+2 M 20 km eraldistart 15.02.2018 (osavõtjaid: 86) 32.koht, aeg: 51:43.6 (kaotus võitjale: 3:39.8) laskmine: 1+0+1+0 Kalev Ermits
............................................teenuste turg 413. Share ..............................................................aktsia 414. Shareholder ....................................................aktsionär 415. Short run ........................................................lühiperiood 416. Shortage .........................................................turu puudujääk 417. Shut-down price .............................................sulgemishind 418. Siege ..............................................................Piiramine 419. Sole proprietorship ........................................füüsilisest isikust ettevõtja 420. Solvency ........................................................maksevõimelisus 421. Sound .............................................................mõistlik, usaldatav 422. Standard of living ........................................... elukvaliteet 423. Staple ................................
Kulmis, Vikersundis, Oberstdorfis ja Harrachovis. LASKESUUSATAMINE Laskesuusatamine ehk biatlon on välja kasvanud sõjaväelisest patrullsuusatamisest. Laskesuusatamine on üks raskemaid kombineeritud spordialasid. Sportlased võistlevad-suusatavad ettevalmistatud rajal, kaasas väikesekaliibriline vintpüss ning peatuvad kaheks või neljaks laskmisseeriaks, püsti ja lamades. Meeste distantsid on 10 km sprint, 12,5 km jälitussõit, 20 km ja 15 km ühisstart. Naistel on kavas 7,5 km sprint, 10 km jälitussõit, 15 km ja 12,5 km ühisstart. Võisteldakse ka teatevõistluses, mille pikkus on 4x7,5 km ning iga võistleja laseb ühe seeria. Alates 2005. aastas on uudse alana kasutusel ka segateatesõit, kus osaleb kaks naist ja kaks meest. Laskesuusatamine kuulus algselt 1958.aastast Rahvusvahelise Moodsa Viievõistluse Liitu (Union Internationale de Pentathlon Moderne UIPM). 1994
2006. aastal omistas Rahvusvaheline Olümpiakomitee Kristinale Sportstari aunimetuse. Autasu üleandmisgala toimus ROKi peakorteris Lausanne'is ning seda kandis üle Eurospordi telekanal. Kristina treener on tema isa Anatoli Smigun (http://www.suusaliit.ee/? op=body&id=2&PHPSESSID=bdc91dff9aa47fea9dbdbf711fef6a7). FIS MAAILMA KV ÜLDARVESTUS hooaeg üldarvestus pikk distants distants sprint 1994/1995 29 1995/1996 17 1996/1997 13 21 15 1997/1998 19 15 27 1998/1999 4 1 3 1999/2000 2 2 1 3 2000/2001 10 23
Töö Eelnevad tööd Aja- Töö- Lisa Töö Järk kulu lisi i-j t TVA TVL A K2 2 3 1-2 7 0 7 B EM 4 3 3 1-3 6 0 6 C D2 5 5 3 2-4 5 7 12 D -1 7 4 3 2-5 5 7 12 E CK 3 5 6 3 3-7 0 6 6 F C3 3 4 3-12 2 6 8 G HEM 4 4 2 4-6 0 12 12 H DM 3 2 7 4-7 0 12 12 I J4 5 4 3 4-9 3 12 15 J MC 3 3 5 5-6 0 12 12 K -1 6 3 5-10 2 12 14 L JF 4 4 4 3 5-11 0 12 12 M D2 5 5 6-8 3 12 15 7-10 5 12 17
PORT ARVUTI KUUPÄEV ALGUS LÕPP pe204 PE153 din3 pe222 din2 PE154 ph pe205 PM131 pe210 80-235-21-221 223.254.254.160 223.254.254.46 80-235-21-141 80-235-21-174 80-235-21-243 80-235-21-96p adsl18732 faag KN208 pe197 pe211 pe213 pe214 ::ffff:223.254.2 80-235-21-110 80-235-21-142 80-235-21-152 80-235-21-164 80-235-21-17p 80-235-21-189 80-235-21-1p. 80-235-21-225 80-235-21-228 80-235-21-22p 80-235-21-238 80-235-21-242 80-235-21-33p 80-235-21-76p 80-235-75-62 ad3 aia5 PE155 pe193 pe198 pe208 pe209 pe212 pe215 pe216 pe217 tehnika Kogu KOKKU 93 92 88 26 25 16 14 8 7 6 3
Diagrammid Tutvumine diagrammide koostamisega ja nende liigitusega. Mõeldud iseseisvaks tööks koos vastava juhendmaterjaliga. Kirjandus 1. Roomets, S. Arvjoonised. Tln, TPÜ Kirjastus, 1999. 2. Aarma, A. Mis on arvjoonis ja millist valida?// "Arvutimaailm" nr. 10, 1996 lk. 37-39. 3. Mereste, U., Saarepera, M. Arvjoonised. Tln, Valgus, Tln.1981. 4. Microsoft Excel. Tln, Külim, 1998. Leht Seletus Diagramm Diagrammi komponendid Intervall Nominaal- ja intervallskaala võrdlus Jaotised Skaalajaotiste muutmine erinevuste väljatoomiseks Logaritmskaala Logaritmskaala kasutamine 2 skaalat Erinevate mõõtühikutega suurused ühel diagrammil Aktsia Aktsia tehingute maht, maksimaalne, minimaalne ja sulgemishind Legend Legendi vajalikkus Liitdiagramm Liht-ja liitdiagramm Lint Lintdiagramm, rahvastikupüramiid Sektor Sektordiagrammi kasutamine stru
Tallinna Tehnikaülikool Automaatikainstituut Mõõtmine Labor 1 aruanne Maria Kohtla 103548IAPB 14.04.2011 Tallinn 2011 Mõõtetulemused Katse nr Ti Väärtus (ms) 1 2001 2 1995 3 2157 4 1912 5 1904 6 2043 7 2214 8 2033 9 1804 10 1758 11 1981 12 1768 13 1747 14 1965 15 1741 16 1645 17 1961 18 2032 19 2072 20 1744 21 1874 22 2013 23 2033 24 2046 25 2042 26 2014 27 1728 28 197
Nimi Kuu Sabad Sarved Luik 1 23 65 Vähk 1 32 54 Haug 1 43 76 Luik 2 33 64 Vähk 2 31 83 (empty) Haug 2 24 56 Luik 3 36 60 Vähk 3 42 51 Haug 3 27 50 port arvuti kuup algus tyhi lõpp kestus pts/6 kj-isdn1-14.estp 5.jaan 18:59 - 18:59 (00:00) pts/3 kj-isdn1-102.est 6.jaan 18:49 - 18:49 (00:00) pts/1 ad51.eau.ee 17.jaan 16:01 - 16:01 (00:00) pts/5 ad51.eau.ee 17.jaan 14:09 - 14:23 (00:13) pts/5 ad51.eau.ee 17.jaan 14:23 - 14:52 (00:29) ftp PE154.eau.ee 17.jaan 19:05 - 19:09 (00:04) pts/19 h170.energia.ee 23.j
Lahutused 2004 2005 2006 2007 2008 Jaanuar 272 304 303 331 261 Veebruar 299 319 258 276 262 Märts 454 358 333 314 334 Aprill 349 345 306 314 330 Mai 356 404 338 381 317 Juuni 357 304 300 298 289 Juuli 267 266 304 345 296 August 324 316 346 312 274 September 357 337 313 295 266 Oktoober 367 381 360 343 306 November 407 372 328 289 278 Detsember 349 348 322 311 288 Kuud Lahut
Ruutfunktsioon Sissejuhatav kordamine 1. Teosta tehted. Vastustes vabane negatiivsetest astendajatest. 3 1 2 3 1 a) 2 a b c 3 Lahendus: ; 1 4 2 s 3 t b) 4 5 3 4 s t Lahendus: . 2. Lihtsusta avaldis. a) xy(x + 3y) + (x + y)(x2 2xy y2) Lahendus: xy(x + 3y) + (x + y)(x2 2xy y2) = = x2y + 3xy2 + x3 2x2y xy2 + x2y 2xy2 y3 = = x 3 y3 = = (x y)(x2 + xy + y2) b) (3a 2)2 + (2 + 3a)(2 3a) Lahendus: (3a 2)2 + (2 + 3a)(2 3a) = 9a2 12a + 4 + 4 9a2 = = 8 12a 3. Lahenda võrrand. a) 24x2 + 5x 1 (24x2 6x 12x + 3) = 111 Lahendus: 24x2 + 5x 1 (24x2 6x 12x + 3) = 111; 24x2 + 5x 1 24x2 + 6x
69. maantee grupisõit (245 km) 143 6:36:48 (+ 12:59) GRETE TREIER - Eesti ainus naisrattur Pekingi olümpial lõpetas tugevas vihmasajus kulgenud grupisõidu 30. kohaga Koht Võistlusala Osavõtjaid Tulemus 30. maantee grupisõit (126 km) 66 3:33:17 (+ 0:53) DANIEL NOVIKOV - olümpial debüteerinud noor sportlane jäi meeste trekisprindis viimaseks Koht Võistlusala Osavõtjaid Tulemus 21. trekisõit - 200 m sprint lendstardist 21 11,187 Judo MARTIN PADAR - soodne loos andis hea võimaluse maadelda ennast kõrgele kohale, paraku tabas teda varasemastki tuttav ebakindlus ning võistlus lõppes kolmandas ringis kaotusega brasiillasele Joao Schlitterile Koht Võistlusala Osavõtjaid Tulemus 17 +100 kg (raskekaal) 34 kaotus kolmandas ringis Kergejõustik
TALLINNA POLÜTEHNIKUM Päevane osakond ELEKTRIMOOTORI KIIRUSE AUTOMAATREGULEERIMISE SÜSTEEM Kursusetöö Õppeaine automaatreguleerimine Juhendaja: V. Purro Konsultant: V. Purro Tallinn 2010 2 Sisukord KURSUSETÖÖ ÜLESANNE..............................................................................................3 KURSUSETÖÖ ANDMED................................................................................................. 4 Sissejuhatus.......................................................................................................................... 6 2. SÜSTEEMI FUNKTSIONAALSKEEMI JA STRUKTUURSKEEMI KOO
Ülesande 1 lahendus Keskmine tellimuste arv 15 mminuti jooksul µ 7 Keskmine tellimuste arv 5 minuti jooksul 2.33 m P(x=m) Tõenäosus, et 5 min jookusl 0 0.097 ei ole ühtegi tellimust Töötajate Arenduskulud Firma Käive (mln $) arv (tuh) (mln $) Abbott Laboratories 10012 50.24 1072 Alza 326 1.44 20 American Home Products Corp 13376 64.71 1354 Bristol Myers Squibb 13767 49.14 1199 Carter Wallace Inc 662 3.61 26 Genentech Inc. 857 2.84 503 IVAX Corp. 1259 7.89 64 Johnson & Johnson 18842 82.3 16
Caucasus ? in IL. Uncomfortable for IL, do we really want these Js? Lev Ovshchitza b Moscow, studied elite engineering school, air force academy, navigator in defense of Moscow. Wounded Stalingrad, fights all the way to Berlin. Squadron commander, political officer. Believed Stalin was guiding country in right direction, even though J soldier was not awarded, even though at least if not more heroic than others. Awards had financial implications. Moscow under sort of siege, not as bad as Leningrad, family ok. Postmodern fertility rates economic reasons. WWII becomes unifying epos of SU regime, not industrialization, collectivization, even Rev. Banned pub of black book, J suffering during war, compiled by Ilya Ehrenburg, Vassily Grossberg[?]. J suffering not highlighted in same way that Ukrainian, Est suffering was not raised up. Group effort. SU very heartily went after collaborators, lynched. Diff between knowing and publishing. Censored Black Book.
Jahvatuspeenuse määramine Kipsi kaalutis: 49.72 Jääk sõelal: 4.22 Normaalkonsistentsi määramine Vee hulk, % Taignakoogi Katse nr. kipsi massist diameeter, cm 1 60 42.31 2 55 23.1 3 50 21.3 21.3 4 47 16.4 16.5 5 48 18.5 18.3 203.4 105 212.8 224.8 105 184.8 212.6 105 199
Kliendi hinnang Kliendi Esmakontakti Ettevõtte Ostude Ostude summa teenindus hinnang kuupäev suurus arv kokku ele kaubale 1/25/2011 3 16 229.50 1 2 1/18/1999 28 114 5,009.80 6 5 1/1/2010 7 15 148.50 6 6 10/16/2006 825 62 2,000.00 6 6 10/11/2005 140 26 2,106.10 6 6 10/17/2011 14 2 69.90 4 6 4/12/2010 866 2 643.50 1 6 2/12/2009 2 11 1,199.50 5 5 6/1/2003 1191 110 4,291.40 5 3 4/12/2010 671 1 598.20 6 4 4/12/2010 1095 12 867.10 5
Harjutus 2 45 91 45 933 95 46 82 93 16 79 57 650 54 56 93 333 75 91 45 335 21 55 58 336 96 14 874 322 87 11 95 21 28 24 24 95 91 54 32 85 73 24 65 359 82 82 62 355 49 169 36 355 75 987 32 322 81 545 335 388 30 255 52 369 54 255 66 68 50 78 352 54 90 28 62 87 75 16 63 12 Max
Kool Eesti jalgpall 2005-2009 Koostaja: Nimi Tallinn aasta Sisukord LK 3-4..........................................................................................Eesti jalgpallikoondis LK 4.............................................................................................Praegused koondislased LK 5-9..........................................................................................Eesti koondise mängud alates 2005 LK 10 ..........................................................................................Meistriliiga LK 11-12 .....................................................................................Meistriliiga hooajad alates 2005 LK 12 ..........................................................................................Parim väravakütt LK 13.......................................................................................... Kasutatud kirjandus Eesti jalgpallikoondis Eesti jal
, -- . 25 1938 : , : : 25 1980 (42 ) : , : , , ,, : 1959--1980 : Lib.ru -- . , . , , . , 1980 (25 1938, , -- 25 1980, ) -- , , . ; (« » .), . . 70- XX ( , ) , . , . 700 , , , , . (, ), -- . , , . , «» , , ( ). . . , . . , . « », , . , , . ( ) , , , , , -, , («»), (« ») , -- («»), («»), («»), () (« »), (« ») . . . 25 1938 . . , () (1916--1980) -- , , . , . -, , -- ., [1]; , , . - . (« , , -- , ...» -- . «», 1965.) -- (1889, - -- 1962, ; «» ) -- , , 1911 , . . , ; . , ( , 1912--2003) -- . . . . 1- : «...
Tabeltöötlus. Ülesanne 2 Tabelid Sellele lehele kopeerida ja täita andmetega "kirjanurk" eelmisest ülesandest. Tallinna Tehnikaülikool Informaatikainstituut Töö Tabelid Üliõpilane Õppemärkmik Õppejõud Kersti Antoi Õpperühm KTABB11 Koostada funktsioonide väärtuse tabel argumendi alg- ja lõppväärtusega mä Sammu arvutamisel jagatakse lõigu pikkus etteantud jaotiste arvuga. Algus Lõpp Jaotisi Samm Luua graafikud ja leida nõutud karakteristikud antud lõigul. X väärtuste leidm -5 5 20 0,5 otsifunktsioonid INDEX ja MATCH. X
Arvestatud 92 p. Kontrolltöö Salvestada antud tööraamat nimega EXCEL_КТ_Pere Töö on arvestatud, kui on kog Kasutada nimesid seal, kus on võimalik (enamikus ju Iga ülesande "hind" on teatud punktide arv. Miinimum saamiseks - 61. t nimega EXCEL_КТ_Perekonnanimi atud, kui on kogutud vähemalt 61 punkt on võimalik (enamikus juhtudest). ud punktide arv. Miinimum punktide arv arvestuse a b n h y-funktsiooni väärtuste keskmine -5 5 24 0.416667 y-funktsiooni negatiivsete väärtuste arv y-funktsiooni minimaalne väärtus x y -5 -14.44764 -4.583333 -13.73471 -4.166667 -13.12517 -3.75 -12.69287 -3.333333 -12.60398 Y(x) graafik -2.916667 -13.32678
Rakendusstatistika kodutöö aruanne Osa A 1. Leida keskväärtuse (aritmeetiline, harmooniline, geomeetriline), dispersiooni, standardhälbe, mediaani, moodi ja haarde hinnangud. Aritmeetiline keskmine 48,633 Geomeetriline 38,58 kesmine 26,53 Harmooniline keskmine Dispersioon 768,372 Standardhälve 27,720 Mediaan 47 Mood 33 Haare 95 Kasutatud valemid: Aritmeetiline keskmine N 1 ^= x´ = x N i =1 i Geomeetriline keskmine Harmooniline keskmine 2 N ^ =s 2= 1 ( x - x´ )2 Dispersioon ¿ N -1 i=1 i ¿ Mediaan on variatsioonirea keskmine element paarituarvulise valimi korral või kahe keskmise elemendi poolsumma paarisarvulise valimi korral. Mood tunnuse kõige sagedamini esinev väärtus Haare
#;h_èMZ-C}#v#R^#&#*;Y9`0#?
#SVrM6+#1nM#Z3j1##Kv?
#P^###ocQEz0#qq#z4?Um?
#a#z##[#[##J%#J@
##GI_- k#G Z t%d #S##jRc#mg#
3#m#|s<|#ATW#:6c *[` # [X
#<#Q##> 4mT~*i6#- -
,u#U#Ayrmb#44lq#x#ZQml#d##{
:uZG3r?S#T0l-c#n U%y#%]90#
zw[*wV1Q####n##c4$r##Xy.APio*E##
#s I#wN#x>j=5Yr5O#^4 ;#}#Mahi%[8,GR-
_6mx-
1 10. klass Viljandi Täiskasvanute Gümnaasium KORDAMINE: FUNKTSIOONI GRAAFIK I Joonistel on kuue funktsiooni graafikud. Tee kindlaks, missuguste funktsioonidega on tegemist. 1 2 3 © Allar Veelmaa 2014 2 10. klass Viljandi Täiskasvanute Gümnaasium KORDAMINE: FUNKTSIOONI GRAAFIK II © Allar Veelmaa 2014 3 10. klass Viljandi Täiskasvanute Gümnaasium REAALARVUDE PIIRKONNAD Kuna erinevates õpikutes kasutatakse reaalarvude piirkondade märkimiseks erinevaid tähistusi, siis oleks kasulik teada mõlemat varianti. Nimetus Tingimus Esimene
Harjutus 15 1 1 Leia arvuderea 2 Minimaalne väärtus 1 2 Maksimaalne väärtus 200 2 Mood 146 3 Mediaan 103 4 Aritmeetiline keskmine 103.0569476 4 Teine kvartiil 103 5 Kolmas kvartiil 158 5 6 6 7 Kuva punaselt arvud, mis jääva
Tabeltöötlus. Ülesanne 2 Andmed ja valemid Kujundage sellele lehele lahtritest "kirjanurk" kõrvaloleva näite järgi (tekstid, raamjooned, vajadusel ühendage lahtrid). Sisestage oma andmed Koostada kaks 10x10 korrutustabelit: - esimeses tabelis valemites lahtriaadressid, - teises tegurite piirkondadele (tabeli esimene rida ja esimene veerg) määratud nimed. Mõlemas tabelis peab olema ainult üks arvutusvalem, mis on muutusteta kopeeritav kogu tabelikese jaoks. 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 1 2 3 4 5 6 7 8 9 1 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 1 1 2 3 4 5 6 7 8 9 2 2 4 6 8 10 12 14 16 18 20 2 2 4 6 8 10 12 14 16 18 3 3 6 9 12 15 18 21 24 27 30 3 3 6 9 12 15 18 21 24 27 4 4 8 12 16 20 24 28 32 36 40 4 4 8 12 16 20 24 28 32 36 5
Lösungen Arbeitsbuch Lektion 19 1a 2 jung 3 streng 4 eigentlich wichtig 5 anders 6 fertig 7 fehlt b individuelle Lösung 2 1B2C3A 3a 2c3a4d5b b Nominativ: wir: unser unsere ihr: euer eure Akkusativ: wir: unser unsere ihr: euer - eure 4 2 Unser 3 unsere 4 unser 5 Unsere 6 unseren 7 euren 8 eure 5 2 seine 3 seine 4 meinen 5 Unsere 6 unser 7 eure 8 Meine 9 Deine 10 meinen 6a 2 Stuhl 3 Teppich 4 Bett 5 Schrank 6 Regal 7 Lampe 8 Sessel 9 Tisch 10 Spiegel 11 Sofa b Wohnung c 1. Küche: der Stuhl, der Tisch, das Regal, der Teppich 2. Wohnzimmer: das Sofa, des Sessel, das Regal, die Lampe, der Tisch, der Stuhl 3. Schlafzimmer: das Bett, der Schrank, der Teppich, das Regal, die Lampe 4. Bad: der Spiegel, das Regal 7a 1 die Fahrkarte 2 der Kochkurs 3 das Wohnzimmer b 2
#Sissejuhatus Euroopa Parlamendi valimistel moodustab Eesti Vabariik he valimisringkonna. See thendab, et kikides valimisjaoskondades saab valida htesid ja samu kandidaate erinevalt Riigikogu valimistest. Eestist valitakse europarlamenti kuus saadikut, kokku on Euroopa Parlamendis 732 saadikut 25-st Euroopa Liidu riigist. Riigikogus esindatud erakondade esinumbrid europarlamendi valimisnimekirjades on Kristiina Ojuland Reformierakonnast, Edgar Savisaar Keskerakonnast, Tunne Kelam Isamaa ja Res Publica Liidust, Ivari Padar Sotsiaaldemokraatlikust Erakonnast, Marek Strandberg Eestimaa Rohelistest ja Anto Liivat Rahvaliidust. Eesti Reformierakond esitas 12 kandidaati, Eestimaa hendatud Vasakpartei 6, Eesti Keskerakond 12, Erakond Isamaa ja Res Publica Liit 12, Vene Erakond Eestis 6, Erakond Eesti Kristlikud Demokraadid 3, Sotsiaaldemokraatlik Erakond 12, Erakond Eestimaa Rohelised 12, Libertas Eesti Erakond 6, Eestimaa Rahvaliit 12, Pllumeeste Kogu 2 kandidaati. ksikkandidaatidena soovi
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
