maailmas. See oli ohtlik olemas hinnaklass dzunglis, metsloomade otsivad toitu, mis võib igal hetkel rünnata ja muud ohud. See ei oleks viha, kadedus, pettust, paha inimese, mis on maailmas. Ma elan kiviajast koos sõprade ja perega. Kogu meie toimetulekut sõltus edukas hunt. Üldiselt me sõime kala, liha ja igasuguseid erinevaid maitsetaimi. Kuigi täiskasvanud kütiti ning jahti meie toit, mängisime erinevaid mänge, maalitud seinad. Me magasime telgis, varjupaigaks seal loomanahku, see oli soe. Meil on olnud palju vahendeid. Ilma nendeta me ei saa teha. Igal õhtul saime tule ümber ja räägib igasuguseid lugusid, sõi küpsetatud kala, et täiskasvanud teevad tuleriidal me .Eli käed, istub ja magab kohapeal. Parim asi kiviajal, see on väga huvitav tulla erinevaid mänge, hunt loomad, kuulata lugusid õhtuti ja teha tööriistad. Kõige raskem oli jääda ilma täiskasvanud, kuni
Mida kõrgemad on mäed, seda sügavamad on orud, seda rängem on teekond südames rändajale. Sinu südamekambris on vaal ja orav. Raudrohi ihkab olla sinu juus. Kaljud kirevad sinust kui kikkad. Sinust, sa eales silmi ei sule. Need sädemed Su tulesuitsusilmis toa hoidsid sooja tunde, päevi, nädalaid ja kuid. Ma tundsin selle tunde ära: sära. Ma tundsin ka selle tunde. Kuid see juhtus teises ajas, teises filmis. Kui pildistasid paradiisipuid ja mina kõnelesin lindudega. Jah, me magasime koos. Surnuaia garaazis. Basseini riietusruumis. Määndunud, mööndunud majas leinas, piinas ja lootuses toetades teineteist, hoides ja trotsides. Millised uned..! Muuseas: ma armastan sind mu akna all laiub kunklik maastik maakera suurima männimetsaga tihti nähtakse seal sind paljasjalgsena läbi lume tuskamas sume naeratus näol põsed õhetamas Ja siis veel see kirju sitsikleit mis laseb aimata su kauneid rindu muuseas: ma armastan sind Mu truudus on ruudus, kvardraadis
Kolmeaastane lahing on otsakorral ning tuleb püssid nurka visata. Kuigi südames ja hinges hoiame oma kamraade, ei tahaks rindelt lahkuda vaid lihtsa sõdurina. Mäletame kõik oma esimest koolipäeva, see oli rahu enne sõda nagu öeldakse. Esimene õpetaja, kes jagas väikseid õpetusi, kuidas rindel käituda, ellu jääda ja füüsiliselt vastu pidada. Meenub esimene kuuliga pihta saamine ehk põrumine, esimene hommik, kui me sisse magasime. Eredamalt ja värskemalt jääb meile aga meelde gümnaasiumis veedetud aeg, mis võrdus end igapäevaselt lahingväljale paigutamisega. Paljud klassiüritused, tegemised lennuga, kabaree – kõik on meid ainult ühendanud ja muutnud sõja iseenda ja õpingutega meeldejäävaks ja huvitavaks. Tunnid mate klassis möödusid justkui miinipilduja tuld oodates. Eesti keele tunnis kasutati meie peal Gestapo meetodit. Kuid me elasime üle ja tegime kõik, et oma vigadest õppida ja paremad olla.
Eesti elu, meie hoiakuid ja meeleolusid." Teet Kallas "Hando Runneli kogutud lasteluulet saab lugeda kui ajaloolist dokumenti, keeletaju ergutajat, eetika kasvatajat ja mõtlemise esimesi samme." Ivar Sild Luuletuse näide Ma polegi isa näinud Ta elu aeg käis tööl, ta hommikul vara väljus ja koju jõudis keskööl. Me lapsed magasime ja kunagi teda ei näinud, üks kord tema kõrget kuju ma une seest olen näinud. Tänusõnad Tänan tähelepanu eest!
tõttu. Nad võtsid meid vangi, ning viisid meid Riia Piiskopi ette. Me olime peaaegu Lemsalu Piiskopi juurde jõudnud kui ennem kohalejõudmis päeva, öösel tuli üks mees ja tappis neli valvurit hiirvaikselt, päästis meid vabaks ning aitas meil põgeneda, ja siis ta jooksis metsa ja me teda pärast seda ei näinud. Me võtsime oma varustuse ning kaks hobust. Me ratsutasime kiiresti ohutusse paika. Me ratsutasime mitu tundi sealt Siguldasse. Me ehitasime metsa astsemis paiga ning magasime seal. Järgisel hommikul hakkasime me ratsutama Riia poole. Me jõutsime õhtul Riiasse, mul oli seal isa tuttav kes võttis meid varju alla ja andis tööd. Mina Ja mu vend elasime seal rahulikult uut elu.
Eesti on pisike riik põhjapoolkeral, kus suved pole kuumad ja talved lumerohked, kuid siiski leidub siin imelisi kohti, kuhu minna ja kus lõõgastuda, et tunda seda vabaduse tunnet. Pisikesed külad mereäärsetes paikades näiteks Pedaspea, kus kaunistavad mereäärt pisikesed suvilad ja mets ning kilomeetrite pikkune liivarand. Mõnusaks kohaks on veel Kabli, kus veetsin paljud suvepuhkused enda lapsepõlves. Päeval päevitasime Kabli rannas, öösel magasime telgis või pisikeses puumajas, pissil käisime metsa all ja õhtul istusime kõik koos kambaga lõkke ümber. Tagant järgi meenutades oli see mu elu üks mõnusamaid aegu. Eesti ei jõua saarte arvult kaugeltki Soome või Rootsi lähedale, kuid siiski on meil ka saari, mida ääristab meri, kus on võimalik leida rahu, istuda rannaliival ja maalida lõputult pilte merest ning päikseloojangutest. Sellised saared on näiteks Prangli ja Abruka. Nii Pranglil kui ka Abrukal
Näiteks: tal kuus on last ning ta on olnud Põhiseaduse Assamblee liige. Mälu värskendas teadmine, et ta on kirjutanud palju laulusõnu kuulsatele ansamblitele nagu Ruja ja Fix. Töö alguses püstitatud hüpotees osutus tõeseks. Veendusime, et Runneli luule on lihtne ning patriootiline. Luules oli palju lause- ja kõnekujundeid. Lisa Ma polegi isa näinud Ta elu aeg käis tööl, ta hommikul vara väljus ja koju jõudis keskööl. Me lapsed magasime ja kunagi teda ei näinud, üks kord tema kõrget kuju ma une seest olen näinud. Fotograaf pildistab tõde Nõnda kui fotograaf puud. Puu-kui ta paistab-on tõde, tõde mis varjutab muud. Tõde on puu mille taha vatju jääb varjatuim ilm- mets kus kõik hää ja paha, mida ei võtagi silm. Võib-olla armastus on ookean Võib-olla armastus on ookean. Kus mina tean, kas mina mõõta saan. Ma seisan siinpool kaldal, sina seal. Ja armastus see mühab vahepeal. Oh häda, häda - ees on ookean,
9) Lihtminevik, täisminevik, enneminevik Eesti keeles on kolm minevikku. Seda, mis lähiajal toimus väljendatakse lihtminevikuga. Seda, mida on tehtud väljendatakse täisminevikuga ja, mida oli tehtud enneminevikuga. Lihtminevik Täisminevik Enneminevik Ma magasin Ma olen maganud Ma olin maganud Sa magasid Sa oled maganud Sa olid maganud Ta magas Ta on maganud Ta oli maganud Me magasime Me oleme maganud Me olime maganud Te magasite Te olete maganud Te olite maganud Nad magasid Nad on maganud Nad olid maganud 10) Umbisikuline tegevus Kui ei ole teada, kes tegevust tegi, siis kasutatakse umbisikulist teguviisi. Jutustatakse, jutustati, on jutustatud, oli jutustatud 11) Liitsõnad Liitsõna on mitmest sõnast koosnev üks sõna, millel on lahku kirjutades teine tähendus
vaatamas mändide latvu ja ta tundus nii ünnelik rahulik. Ma mäletan kuidas me sõitsime, meie neli kõik, kordamööda emaga. Samuti mäletan kuidas maitses see kakao mida ema meile tegi kui olime tagasi jõudnuja ja oma jääkulmad ja väsinud jäsemd üles olime sulatanud ja riiete gunnikute vahel kätte saanud. Kuid kõige paremini mäletan ma seda kuidas ma üles ärkasin oam ema ja vendadae keskel. Me magasime kõik koos ema suures voodis pead jalad risti. ,, Veroonka pöördub pere poole ja küsib kahtlevalt ja veidi tagasihoidlikult V: ,, Kas teid sei sega see suur must auk siin?" Kuid keegi ei vasta. Nad räägiva omavahel korra aga veroonika ei kuule midagi. V: ,, vabandust mis sa putrad? Korda korra.. Hallo! ,, Kuid mitte midagi. Keegi ei tee välja. Veroonika läheb närvilisemaks ja hakkab tähelepanu saamikseks erinevaid liihutusi ja hääklitsusi tegema
Hea oleks selle juurde kokku tulla oma lahkunud vapraid sõpru mälestama , aga ka teise poolega kätt suruma ja mälestusi vahetama. 16 Jutustab Maia (Raud) Kotkas Küüditamine toimus 25. märtsil 1949.a. Olin siis 5-aastane. Küüditati meid Väljapuskari talust ja enne seda aeti meid Vossi talust välja. Olin väike ja ma ei mõistnud, miks me pidime kodust põgenema. Nüüd tean, et lastele ei tahetud öelda, et neid võidakse Siberisse viia. Enne äraviimist me magasime küünis ja naabrite juures. Me peitsime endid ka päev enne küüditamist. Meid äratati kell kolm öösel, sõdurid koputasid aknale. Kui avama mindi, oli ukse taga veel 2 relvastatud sõdurit. Neid oli kokku 6, kaasa arvatud 2 kohalikku. Emale anti aega 20 minutit. Me jõudime kaasa võtta 2 kotti riideid ja ühe söögikompsu, sest unised lapsed (kolm) tuli ju ka veel riidesse panna. Kaasasolevad eestlased käskisid emal võtta kaasa villaseid riideid
(yo) dije ütlesin dormí magasin empecé alustasin (tú) dijiste ütlesid dormiste magasid empezaste alustasid (él) ütles magas alustas (ella) dijo durmió empezó (usted) ütlesite magasite alustasite (nosotros) dijimos ütlesime dormimos magasime empezamos alustasime (nosotras) (vosotros) dijisteis ütlesite dormisteis magasite empezasteis alustasite (vosotras) (ellos) ütlesid magasid alustasid (ellas) dijeron durmieron empezaron (ustedes) ütlesite magasite alustasite hacer ir jugar
Muutuvad sõnad on käänd- ja pöördsõnad. Käändsõnadele saame lisada käände lõppe ja püürsõnadele pöörde lõppe. Kui me liidame sõnadele erinevaid lõppe, siis saame sõnadest erikujulisi vorme. Näide: käsi (nimetav) käe (omastav) kätt (osastav) käega (kaasütlev). Iga selline vorm on sõnavorm. Sõnavorm koosneb omakorda sõnatüvest, tunnustest ja lõppudest. Näide: õdedega õde (tüvi) -de (mitmuse tunnus) -ga (kaasütlev), magasime maga (tüvi) -si (lihtmineviku tunnus) -me (pöördelõpp). 10 Lisaks käändelõppudele saab lisada mitmuse tunnust ja omadussõnadele saame lisada keskvõrde tunnuse. Näide: ilusam. Pöördsõnadele saab lisaks pöördelõppudele lisada aega, arvu (ainsus või mitmus), kõneviisi ja tegumoodi tähistavaid tunnuseid.
Muretseme tühja- tähja pärast ja keskendume tähtsusetutele asjadele. Juurdleme lakkamatult mineviku ebaõnnestumiste üle ja närveerme tulevikusündmuste pärast. Tormame läbi elu, nagu oleks tegemist peaprooviga.Ja siis, surivoodil, täitub süda kahetsusega, kui mõtleme tagasi uuendusmõtetele, mida teoks ei teinud, kõigile inimsuhetele,mida õieti ei loonudki, kõigile seiklustele, mis meist kogemata jäid ning kõigile neile päikesetõusudele, mille ajal lihtsalt magasime. Inimesed ütlevad, et nad annaksid ükskõik mida veidikese lisaaja eest, kuid samal ajal raiskavad seda kallist aega, mis neil on. Sa juhid elu või elu juhib sind. Elu ei hakka kedagi järele ootama. Lõpeta aja raiskamine teiste inimest edule mõeldes ja keskendu omanese tuelvikuvisioonile. Julge mõista, et iga minut, millle veedad kellegi teise võitudele mõeldes, on sinu võitude käest ära võetud. Lõpeta oma lootuste ja unistuste edasilükkamine järgmisele päevale
Meile tariti spetsiaalselt kohale üks insener, kellelt kuulsime väga sügavalt rumeenia lähiajaloost Brani ümbritsevad mägikülad jäid imekombel Ceausescu kavadest külad kokku lükata puutumata, rahvas on uskumatult sõbralik ja vastutulelik- Piatra Craiului piirkond on veel lärmakatest turistidest rüvetamata. Oli imekena õhtu. Maju katvad laastud on tehtud käsitsi kuusepuust. Fantastika! 23. august, reede, matka 4. päev Hommikul magasime mehemoodi. Kella kümneks oli peremehega kokku lepitud rännak Pestera Liliecilor`i juurde, mis kujutas endast kohalikke koopaid. Võtsime oma asjad kaasa, et edasi Brani poole rännata. Rohunõlvadel taevasse tõusmine on sama katsumus kui kaljuronimine. Meid paluti vaadata ka kaunist kanjonit,
Senini ei saa ma aru, miks meid, haigeid, maha ei lastud, vaid laatsaretti pandi. […] Kui palavik langes, said haiged suure portsjoni leiba, et jõudu koguda. Suure, terve viilaka leiba. […] Ühel päeval tuli käsk laager likvideerida. Ja järjekordne üleviimine – seekord Kiviõli laagrisse. Sinna saadeti kakssada inimest. Liikusime jalgsi. Eestlastest valvurid panid asjad vankrile ja rakendasid meid sinna ette. Oli talv, ümberringi lumi. Uppusime lumme, lumi lämmatas meid, magasime, sukeldunud lumme. Sada kilomeetrit piina. Olin vaevalt elus, sest pärast tüüfuse põdemist olin veel nõrk. Pea käis ringi. Taarusin vaevaliselt, ühtelugu peatudes. Teadsin, et mahajääjad lastakse maha, kuid edasi minna ei jõudnud. Nisan nägi seda. Viimased kilomeetrid kandis ta mind kätel. Päästja. Nii me läksime: päeva, öö ja veel ühe öö, kuni lõpuks jõudsime eesmärgini – Kiviõli laagrisse. […] Selles laagris olid ka vene sõjavangid
Me rändasime tund aega ja siis olimegi kohal. Tee peal nägime palju troopilisi loomi: elevante, ahve, kaelkirjakuid, jõehobusid ja isegi gepardit. See oli vapustav! Ussidest ja igasugu putukatest ei jäänud metsas väheks. Uurisime, pildistasime ja filmisime loomi ja igasugu olendeid, kes elasid metsas. Hilisööks olime leidnud laagriplatsi, kuhu saime teha lõkke ja magamisasemed maha. Me ei võtnud kaasa telke, kuna need olid liiga kohmakad. Me magasime magamiskottides lageda taeva all. Ka see meeldis mulle väga. Mina ja Jastiin valmistasime lõkkel külast kaasavõetud kala. See maitses kõigile väga. Enne magamajäämist rääkis Kabrevitsi meile sellest vihmametsast palju huvitavaid muistendeid ja lugusid. Kui kõik oma asemetel pikali olid, sai kell juba kaks öösel. Päev oli olnud väsitav, aga väga huvitav. Öösel magati nagu notid. Ainult Kabrevitsi oli iga krabina peale üleval, aga sellegipoolest sai ta oma une täis magada.
maksab. Varsti loobus praam otsimisest ja läks kalda suunas tagasi. Mina hakkasin jälle sõudma ja ruttasin allavett, nii et jõgi vahutas. Tundus, nagu oleks kangesti palju aega möödunud, enne kui Jimi tuli hakkas paistma. Ja kui see siis paistis, tundus, nagu oleks see tuhande miili kaugusel. Kui ma sinna jõudsin, oli taevas idas pisut heledamaks minemas. Sõitsime siis ühele saarele ja panime parve peitu ning uputasime paadi. Siis läksime saarele ja magasime kui surnud. 14. PEATÜKK Kui me viimaks ärkasime, vaatasime üle saagi, mille röövlid olid laevast varastanud; leidsime saapaid, vaipu, riideid ja igasuguseid muid asju ning hulga raamatuid, pikksilma ja kolm kästi sigareid. Me polnud kumbki kogu eluajal veel kunagi nii rikkad olnud. Sigarid olid 287 priima kaup. Kogu pärastlõuna lamasime lobisedes metsas; ma lugesin raamatuid; üldse oli suurepärane elu. Rääkisin Jimile kõik, mis oli juhtunud laevas ja hiljem aurupraami juures
puumaja /---/. Alumine kord oli trükikoja all, selle all keldris oli "tähevalamise- vabrik": väike masin, millega keegi lätlane valas ükshaaval tähti. /---/ Toimetuse tuba /---/ üheainsa aknaga, oli ühtlasi, nagu öeldud, söögi- ja magamistuba. Selles oli keskel suur laud toolidega, ukse kõrval välisseina ääres üks ja tagaseinast veidi eemal teine riiul raamatute ja ajalehtede jaoks. Viimase riiuli taga, seina ääres, oli kaks voodit ja kolmas pikuti vaheseina ääres. Seal magasime kolmekesi Juhan Liivi ja K. E. Söödiga." "Liivi harilik tööpäev oli: /---/ Kella 9 paiku einetas Liiv, lükkas siis tassid ja lina laua ülemisele otsale ja hakkas vabaks saanud lauapoolel lehetööd. Grenzstein ise kirjutas ainult juhtkirja ja populaarõpetlikke lugemisi, nagu "Tori põrgust maa põhja", "Elutarkus ja ilmakunst" ja muid sellelaadililisi, kuna sõnumite osa, nii kodu- kui välismaalt, vahepalad, naljad jne. olid Liivi hoolel. Abiallikaid ei olnud tal seks palju
" ,,Mis sõber mina teile olen," vastas Jürka. ,,Loll!" hüüdis Tigapuu. ,,Mitte sina pole minu sõber, vaid mina olen tänini ennast sinu sõbraks pidand. Tänini, ütlen ma. Ja sina lükkad oma sõbra lommi!" ,,Kuidas mina teid lükkan! Ise lähete ilma lubata välja ja siis mina lükkan!" ,,Kuis sa siis ei lükka!" vaidles Tigapuu vastu. ,,No mis see maksab sul öelda: pole tulnd, pole näind -- ja meie ronime ilusasti Siberisse, tuleme alles õhtusöögiks alla. Ja kui vana küsib, siis: magasime. Või veel parem: mina õpetasin temale ladina keelt, Siberis ei segand meid keegi." ,,Niisukest valet ei usuks minagi, veel vähem vana. Tema ei usu tõttki, veel vähem siis valet. Parem mine ja võta oma kasukas auga vastu." ,,Ja lähen ja võtangi," ütles Tigapuu. ,,Aga sinule panen selle soola. Pea meeles, sinu asju tean ma väga hästi. Tuleb aeg, ütlen vanale kõik. Sest milleks pean mina igavesti sinu sõber olema, kui sina ühtegi päeva ei taha olla minu sõber."
annaabi.ee 
