Olustvere tallis asub V.Luha miniatuurne puuhobuste kollektsioon Topised tallis kuuluvad I.Tilk Kunagises ratsahobuste tallis, asub praegu jõusaal ja tüdrukute ühiselamu. Mõisa viinaköök Rajati Paul Ferseni poolt 19. sajandil Viina aeti nisust Nõukogude ajal töötas majas saun , saeveski Praegu saab hoones tegelda klaasipuhumisega ja keraamikaga Nüüd nimetatakse hoonet Keraamikakojaks Teised mõisahooned Praegune leivakoda rajati kunagi magasi aidana kus sai vilja hoiustada. 1912-13 aastal ehitatud aitkuivati oli omalaadne, elektriseeritud maa-kivist kuivati Praeguses lina ja lapi kojas tegutses omal ajal mõisavalitseja Mõisaaegne sepikoda valmis 1886. aastal. praeguses villa- ja käsitöökojas elasid vanasti tähtsamad meistrid mõisaaegne sepikoja hoone Ehitati 1886. aastal. Leivakoda ehk magasiait on valminud 19. sajandi teisel poolel. Villa- ja käsitöökoda asub endises kaevumajas
siin mõteten veel astu ma! Kõrd, talvel, kerkokellä löödi ja lööja olli oma lell. Mo emä aus sis joodi, söödi --- see mälestüs om mulle hell. Ma tulli, kui so vaene korjus jo külman lautsin magasi. Maa pääl kui lõpnu oll' so orjus, so emäs võitsi tagasi. Es kaiba enämb huule hätä ja kadonu so tõbe lõhn. Nii rahulik ja uhke nätä so nägo olli kirstun kõhn. Oh kuule: kerkokellä lüvväs, see lööja om so oma lell! Heng niikui taiva poole püvväs, nii rasselt kaibap, ikep kell. So käe oma ohtjit kaknu ja sälgä tõstnu toobripuud. So kässi lehmä, peni laknu,
1.Kristluse tekkimine:poliitiline olukord Palestiinas:Palestiina allus Rooma võimule.Selle elanike juutide usk oli juba sajandeid olnud monoteistlik.Rooma võimud suhtusid juutidesse erandlikult ega nõudnud neilt pikka aega religioosseid auavaldusi.Rooma jumalatele ja keisritele.Augustus määras siiski ametisse roomlasest asevalitseja-Juudamaa prokuraatori.Paljude juutide seas püsis rahulolematus võõramaise ülemvõimuga ja ootus,et messias toob õnneajastu ja taastab Iisraeli muistse hiilguse. Jeesuse elu ja õpetus:Jeesus oli juudi soost puusepa poeg,kes maal ringi rännates kuulutas jumalariigi peatset saabumist.Jeesuse kuulutuse kohaselt võisid saabuvasse taevariiki pääseda ainult need,kes temasse ja tema sõnumisse usuvad ning meelt parandavad:ütlevad lahti isekusest,usuvad kindlalt jumalariigi saabumisse,armastavad siiralt jumalat ja oma ligimesi.Rikkus on takistuseks taevariiki pääsemisel.Jumalariik on avatud eeskätt viletsaile ja põlatu...
d. osaöeldistäidet, nt Jüri on meie helgemaid päid; e. hulgasõna laiendit, nt Toas oli kolm inimest; f. mitmuslikku lisandit, nt Juku, klassi hullemaid pröökameid, oli seekord täiesti kuss. Osastava käände tunnusel on neli morfeemivarianti: t, d, 0 ja da. Ainsuse vormides esinevad kõik neli, kusjuures valik sõltub sõnatüübist. t (~tt) III kk ratsu/t IV kk `aasta/t, redeli/t, `kringli/t, koleda/t, habe/t, `õela/t, magasi/t V kk soolas/t, `jõulis/t, olulis/t, `juus/t VI kk-st `suur/t, `uu/t, `küün/t, `kä/tt VII kk mõte/t, pääse/t, küünal/t, ratas/t, armas/t ~ `armsa/t d I kk `koi/d, i`dee/d II kk-st `tul/d 0 II kk-st ema, pesa, seminari, nime VI kk-st `siili, `koera, `saia, pada, sõda, lage, `nalja, `sõpra, õnne`likku Üksiksõnuti esinevad: da se/da, to/da, ke/da, mi/da, te/da
· Käänete kokkulangevused: tütrikah 'teenijatüdrukus, -tüdrukuna', pinilt 'koeralt' > pinildäq 'koerata' · I-tunnuselised mitmuse tüved arenenud erikujulisteks: taliõniq ' taludeni', kos'ogaq 'kosjadega' · Mitmuse omastavas algselt kolmesilbilistes tüvedes ide-tunnus (hammidõ 'särkide'), ühesilbilistes ije (kuljõ 'kuude') · Verbides tüvevaheldused: maadaq 'magada', magahamma 'magama', maka 'magan', magasi 'magasin' · Kindla kv oleviku ainsuse ja mitmuse 1 ja 2 pööre, vormid võivad kattuda (maq maka miiq maka, saq makat tiiq makat), 3.pöördes erinevused (ta makas nimäq makassõq) · Lihtminevik enamasti pöördelõppudeta, 2.pöördes kõrisulghäälik: maq loi saq loiq, miiq loi tiiq loiq · Kaudne kv v-tunnuseline (makav 'magavat', tullõv 'tulevat'), mõnikord ka vat (tulõvat 'tulevat')
Valik morfeemivariantide de ja te vahel oleneb sõnatüübist. de I kk `koi/de, i`dee/de II kk ema/de, pesa/de, seminari/de, nime/de, tule/de III kk ratsu/de VI kk-st `siili/de, `saia/de, pada/de, sõda/de, lage/de, `nalja/de, `sõpra/de,õnne`likku/de VII kk-st küünal/de te IV kk `aasta/te, redeli/te, `kringli/te, koleda/te, habeme/te, `õela/te,magasi/te V kk soolas/te, `jõulis/te, olulis/te, `juus/te VI kk-st suur/te, uu/te, küün/te, kä/te VII kk-st mõte/te, `pääsme/te, ratas/te, `armsa/te, `mandrite te ~ de VI kk-st koer/te ~ `koera/de 26. Kääne Kääne ehk kaasus on käändsõna morfoloogiline kategooria, mis näitab nimisõna(fraasi) süntaktilisi ja semantilisi funktsioone lauses. See tähendab, et ühelt poolt näitab kääne lause moodustajate vahelisi
omavalitsusorgan. Üks mõis hakkas võrduma ühe vallaga. Vallakogukonnaliikmed teostasid omavalitsust üldkoosolekute ja eestseisjate kaudu. Üldkoosolek, sealt valiti endaseast eestseisjad, kes täitsid põhiliselt politseilist laadi ülesandeid. Eestseisjate kaudu võisid talupojad esitama palve ja kaebekirju. Neli asja mille kaudu oli enne ühiselt vastutatud: 1. Magasinivili.18saj oli see mõisnike kohustus. 1799 Paul I andis välja ukaasi, millega magasi vilja pidid hoopiski varuma mõisakogukonnad. (See oli esimene talupoegade ühte liitev asi) talupoeg iseseisvus tänu sellele. 2. Moment mis liitis ühes mõisas elanud inimesi tervikuks. Oli vallakohus. 1802 Eestimaal ja 1804 Liivimaal. 3. Vaeste hoolekanne. 4. Vallalaegas. Sellega ei peetud üleval ainult vaeseid vaid ka muid kulusid. Inimesi liitsid ühised kohustused, nii majanduslikud kui ka sotsiaalsed. 9. Kohtukorraldus. Eestimaal: 1802 al
· Põhiliseks jäi viljakasvatus, teisel kohal kartulikasvatus 3) talurahva omavalitsuse kujunemine vallakohus, kogukonna ühisvastutus · Vallakohus koosnes ühest mõisniku poolt nimetatud isikust, ühest peremehest ja kolmanda valisid sulased. Vallakohtu ülesanneteks olid: lahendada talupoegade omavahelisi tülisid, nõuda sisse võlgu olevaid mõisakoormisi, karistada ülesastunuid, valvata avaliku korra järele vallas, hallata valla laekaid ja magasi-aitu. · Omavalitsuse ülesanded: koormiste täitmise eest vastutamine, vaeste hoolekanne, magasivilja varumine, nekrutikohustuse jaoks varustuse hoolitsemine 4) talurahva koormised mõisa-, riiklikud ja kogukondlikud koormised · Mõisakoormised Teotöö (nädala- ja abitegu) · Riiklikud koormised Pearaha ja nekrutiandmine · Kogukondlikud koormised Teede korrastamine, magasiaida ja kooli ehitamine jne 11
käänete kokkulangevused: tütrikoh ‘teenijatüdrukuna, -tüdrukus, pinilt ‘koeralt’- pinildäq ‘koerata’; i-tunnuselised mitmuse tüved on arenenud erikujulisteks: tallõniq ‘taludeni’, kos’ogaq ‘kosjadega’; mitmuse omastavas algselt kolmesilbilistes tüvedes ide-tunnus (hammidõ ‘särkide’), ühesilbilistes –ije (kuijõ ‘kuude’); verbides tüvevaheldused: maadaq ‘magada’, magahamma ‘magama’, maka ‘magan’, magasi ‘magasin’; kindla kv oleviku ainsuse ja mitmuse 1. ja 2. pöördes vormid kattuvad (maq maka – miiq maka; saq makat – tiiq makat), 3. pöördes erinevused (ta makas – nimäq makassõq); lihtminevik enamasti pöördelõppudeta, 2. pöördes kõrisulghäälik: maq loi – saq loiq, miiq loi – tiiq loiq; 14
* Edaspidi oli talupoeg pärisorjusest vaba ehk ta oli mõisnikust vaba; kuid maa kuulutati täiesti mõisniku omaks ning talupoeg pidi maksma, et seda kasutada. -) Liikumisvabadus jäi siiski piiratuks ta võis elukohta muuta vaid kubermangu piires, kuid linna kolida ei tohtinud. * Sajandi alguses moodustati vallakohtud, nüüd moodustati ka vallad, kui talupoegade omavalitsuslikud kogukonnad. -) Valla eesmärk oli üleval pidada vallakooli. -) Vald pidi varuma tagavaraks ,,magasi" vilja. -) Vald pidi hoolitsema valla vaeste eest. *) Alguses käidi külakorda ühest talust teise; kuid hiljem ehitati vaestemaja. -) Vald hoolitses teede korrashoiu eest. -) Vald pidi hoolitsma nekruti andmise ehk sõjaväkke võtmise eest. *) Algselt toimus püügi päev, hiljem oli liisuga valimine. *) Hiljem sai end sõjaväest vabaks osta. -) 1820-1830 hakati panema perekonna nimesid. Talurahva olukord pärast pärisorjuse kaotamist
Lõpetati talurentimine teotöö eest ja vabastati talurahva omavalitsus mõisnike alt. Talurahva omavalitsus. 19saj algul hakkas mõisa kõrvale kujunema talurahva kui seisuse omavalitsus. Nim valla kogukond. Selle keskseks insitutsiooniks sai valla kohus. Kuhukoondusid admini funktsioonid ja õiguse omad. Kohus koosned 3 liikmsest kelles 1nim mõisnik, sulas ja talupoeg. Lahendada tülisid määrata karistusi,valvata korrajärele. Valvata magasiaitu. ( külatalupojad varusid ühiselt nn magasi vilja et elada rasketel aegadel. Tegelda vaestega külakorda või vaesemaja - - Paljud põõrdusid varsti tagasi, sest paremat elu enamasti eest ei leidnud. Kolonistidele oli lubatud tasuta maad, külvi vilja ja mitmeaastast maksuvabastust. Tegelt vajas riik rahvast ääremaade asustamiseks ja venestamiseks. 19saj lõpuks oli eestist lahkunud 100 000 inimest. 60 000 vahetas ka usku sellel ajal nendest kes läksid venemaale. Probleemiks kujunes asjaolu,
20 Talupoegade isiklik vabadus. (Talupoeg pidi mõisnikuga sõlmima uue rendi lepinguga. Maa jagati mõisamaaks ja talumaaks). Kehtestati kubermangu elanike arv (et talupojad ei hakkaks oma kodukohtadest, kus olid halvad elamis tingimused, välja rändama). Talupoegadele anti perekonna nimed. Loodi vallad - talupoegadest koosnevad omavalitsuslikud üksused. Üks vald = ühe mõisa piirkond. Teotöö asendati teorendiga. Loodi magasi aidad. 1849 LIIVIMAAL/1856 EESTIS: Eraldati talud ja mõisad. Teorent asendati raharendiga. (Algas talude päriseks ostmine.) 1865 - Keelati kodukari õigus. 1866 "VALLA SEADUS" (1868) Rendikorra kehtestamine- mindi üle raharendile. Loodi talupoegade omavalitsus. Valla valitsus, -volikogu ja -kohus vabanesid mõisniku kontrolli alt. Valla volikogus olid ½ pärisperemehed ja ½ mitteperemehed. Mõisa põldudel asusid tööle moonakad (töötasid moona eest).
annaabi.ee 
